Türgi keel

türgi keel (Türkçe)
Hääldus	[ˈt̪yɾkˌtʃe]
Kõneldakse	Türgis, Küprosel, Iraagis, Kreekas, Põhja-Makedoonias, Albaanias, Saksamaal ja mujal
Kokku kõnelejaid	80 miljonit
Keelesugulus	altai keeled  turgi keeled   oguusi keeled    türgi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Türgi Põhja-Küpros Küpros Kosovo (piirkondlik) Põhja-Makedoonia (piirkondlik) Rumeenia (tunnustatud) Iraak (Kirkūkis ja Tall ‘Afaris)
Keelekoodid
ISO 639-1	tr
ISO 639-2	tur
██ Ametlik keel ██ Enam kui 1 000 000 kõnelejat ██ 500 000–1 000 000 kõnelejat ██ 100 000–500 000 kõnelejat ██ 25 000–100 000 kõnelejat

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Türgi keelt kõnelevad türklased, kes elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt.

Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.

Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidžaani keel.

Sarnaselt teiste turgi keeltega iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sõna tüves olevatele ees- või tagavokaalidele.

Türgi keel kasutab ladina kirja. Kirjaviis on fonoloogiline: ühele foneemile vastab üks grafeem. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea Mustafa Kemal Atatürki ajal 1928. aastal. Varem kasutati araabia kirja.

Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.

Keelekood on standardi ISO 639 järgi tr või tur.

Türgi keel on soovõrdne, selles puudub grammatiline sugu.