Pesapall: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Link
28. rida: 28. rida:


== Välislingid==
== Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.baseball.ee/ Eesti Pesapalli ja Softpalli Liidu koduleht]
*[http://www.baseball.ee/ Eesti Pesapalli ja Softpalli Liidu koduleht]
*[http://pesapalliklubi.ee/ Tallinna Pesapalliklubi koduleht]
*[http://pesapalliklubi.ee/ Tallinna Pesapalliklubi koduleht]

Redaktsioon: 10. jaanuar 2021, kell 01:16

Pesapall on võistkondlik sportmäng, milles osalevad kaks 9-liikmelist võistkonda, kes tegutsevad vaheldumisi ründajate ja kaitsjatena.

Mängitakse spetsiaalsel 100–120 m läbimõõduga sektorikujulisel väljakul. Neli pesa moodustavad väljakul ruudu, mille küljepikkus on 27,43 m. Pesadevaheline mõtteline joon jaotab väljaku eesväljakuks ja tagaväljakuks.

Kaitsva võistkonna mängijad paiknevad väljakul laiali. Ründava võistkonna mängija lööb kurikaga väljakule vastasvõistkonna söötja visatud palli. Kohtunik jälgib, kas tegu on õige või vale sööduga. Reeglitekohasel pallile pihtasaamisel muutub lööja jooksjaks ja tema ülesandeks on jõuda esimesse pessa enne, kui sinna jõuab pall. Kui tal see ei õnnestu, peab ta väljakult lahkuma ja tal ei ole võimalik punkti saada. Jooksja ülesandeks on joostes läbida kindlas järjekorras kõik neli pesa enda ja järgmiste meeskonnakaaslaste löögikordade ajal. Ühel pesal võib korraga olla ainult üks jooksja ning üks jooksja ei tohi teisest mööduda. Kui mängija jõuab ringiga tagasi kodupessa, teenib ta oma võistkonnale punkti. Kaitsev pool püüab ründavat poolt punktisaamisel takistada, püüdes palli kinni enne selle mahakukkumist, toimetades palli pesasse enne jooksjat või puudutades jooksjat palliga. Voor lõpeb ehk ründajad ja kaitsjad vahetuvad, kui kolm ründavat võistkonnaliiget on väljakult minema (auti) saadud. Mängu pikkuseks on enamasti 9 ründe- ja 9 kaitsevooru kummalegi võistkonnale. Võistluse tulemus on 9 vooru jooksul kogutud punktide summa. Rohkem punkte kogunud võistkond on võitja.

Pesapalli sünnimaa on USA, esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapallist sai kiiresti ameeriklaste meelisspordiala. National League (NL) asutati juba 1876, konkureeriv American League (AL) lisandus 1901. Mõlema profiliiga võitjad selgitavad oktoobris nn World Seriesi raames riigi parima meeskonna.

Amatööride MM-võistlusi (World Cup) on peetud 1938. aastast ning samal aastal asutati ka Rahvusvaheline Pesapalliliit (International Baseball Association, IBA), mis pärast mitmeid nimemuutusi kannab alates 2000. aasta kongressist nime IBAF (International BAseball Federation).

35 MM-ist 25 on võitnud Kuuba, veel on meistriks kroonitud Suurbritannia (1), Venezuela (3), Dominikaani Vabariik (1), Colombia (2), USA (2) ja Puerto Rico (1).

Aastatel 1904, 1912, 1936, 1952,1956, 1964, 1984 ja 1988 oli pesapall olümpiamängudel programmiväline ala, 19922008 aga täieõiguslik olümpiaala. Barcelonas ja Atlantas võidutses Kuuba meeskond, 2000. aastal Sydneys saatis edu USA meeskonda. Kuubalased pidid leppima teise kohaga. 2008. aasta suveolümpiamängudel võidutses taas Kuuba meeskond. Seni viimaseks olümpiavõitjaks tuli 2008. aasta suveolümpiamängudel Lõuna-Korea.

Erinevus soome “pesäpallo” ja “päris” pesapalli vahel

Söötmine soome pesapallis

Suurim erinevus on selles, et pall söödetakse lööjale ette vertikaalselt. See teeb palli löömise palju lihtsamaks, mis omakorda annab võimaluse paremini kontrollida palli suunda ja löögijõudu. See jällegi teeb kaitsva võistkonna olukorra keerulisemaks.

Pesapall Eestis

2008. aastal asutati Eesti Pesapalli ja Softpalli Liit, mille eestvedamisel toimuvad Eesti meistrivõistlused. Eesti populaarsemad pesapalliväljakud asuvad Tallinnas Hipodroomil, Keilas ja Kostiveres.

Vaata ka

Välislingid