Friedrich Fromm

Friedrich Fromm (1940)

Friedrich Fromm (8. august 1888 Charlottenburg, Berliin – 12. märts 1945 Brandenburg-Gördeni vangla) oli Saksamaa sõjaväelane, kes osales 20. juuli vandenõu mahasurumises.

Fromm osales Esimeses maailmasõjas. 1939. aastal sai temast Wehrmachti reservvägede (Ersatzheer) juhataja.

Kuigi Fromm oli 1944. aastal teadlik, et osad tema alluvad – kõige tuntuim nendest tema staabiülem, kolonel Claus von Stauffenberg, plaanisid Hitleri atentaati, ei teavitanud ta sellest ametivõime, ning nõustus plaanis osalema, kui pärast vandenõu õnnestumist saab ta uues valitsuses kõrge koha. Siiski ei osalenud ta vandenõus otseselt. Pärast 15. juulil toimunud atentaadi katkestamist keeldus Fromm vandenõus osalemast.

20. juulil tuli aga teade, et Hitler ja paljud Wehrmachti kindralstaabi liikmed väidetavalt hukkusid Saksa sõjaväe idarinde peakorteris Wolfsschanzes toimunud plahvatuses. Fromm sai kohe aru, et selle taga on Stauffenberg ja teised kaasvandenõulased. Kui vandenõulased jõudsid Berliini ning Fromm läks neid vahistama, võeti ta ruttu vangi ning suleti Bendlerblockis vangikongi. Pärast mässu ebaõnnestumist leiti ja vabastati ta Ersatzheeri vägede poolt.

Et katta kinni väiteid, nagu ta oleks vandenõus osalenud, käskis Fromm vandenõulased – kolonel Claus von Stauffenbergi, leitnant Werner von Haefteni, kindral Friedrich Olbrichti, ja kolonel Albrecht Mertz von Quirnheimi – viivitamatult hukata, erinevalt Hitleri käsust vandenõulased elusalt kinni võtta. Mahalaskmised viidi täide selsamal ööl kell 1.

Pärast vandenõulaste hukkamist läks Fromm tagasi oma staapi, kus olid mitmed tippnatsid – ka Joseph Goebbels. Seal üritas ta mässu mahasurumist enda nimele kirjutada.

Juba järgmise päeva hommikul aga Fromm vahistati ning viidi vanglasse kohut ootama. 14. septembril 1944 vabastati ta sõjaväeteenistusest. Nüüd juba tsiviilelanikuna, mõistis Rahvakohus Frommi 7. märtsil 1945 surma. Kuna tema seotust vandenõuga ei suudetud tõestada, mõisteti ta surma arguse eest vaenlase ees. Hukkamine viidi täide 12. märtsil 1945 Brandenburg-Gördeni vanglas mahalaskmise läbi.