Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 195.250.162.141 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Adeliine. Märgis: Tühistamine |
Link |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
{{Vikitsitaadid}} |
|||
* [[Eesti rahvalaul]] |
* [[Eesti rahvalaul]] |
||
* [[Regiviis]] |
* [[Regiviis]] |
Viimane redaktsioon: 1. jaanuar 2021, kell 23:49
Regivärss on läänemeresoomlaste vanemale rahvalaulule ehk regilaulule omane värsivorm. Vahel kasutatakse mõisteid regivärss ja regilaul ka samatähenduslikena. Soomlased ja karjalased nimetavad sellisel värsivormil põhinevat laulu runolauluks või Kalevala-mõõduliseks lauluks.
Regivärsi vorm kujunes arvatavasti välja ajaarvamise vahetuse paiku; Eestis oli regivärsiline rahvalaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani.
Regivärss koosneb üldjuhul neljast trohheilisest värsijalast, niisiis 8 silbist. Tegemist on reeglina vältelise ehk kvantiteeriva värsivormiga, kus igas värsijalas esimene silp on pikk ja teine lühike: Kui ma hak-kan lau-le-mai-e...
Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid - uurijate arvates hiliskeskajal levinud kujul. Puhtavormiline regivärss oli levinum Põhja-Eestis; Lääne- ja Lõuna-Eesti vana rahvalaulu vormil oli mitmeid erijooni.
Sõna regi(värss) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) - 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Tsitaadid Vikitsitaatides: Regivärss |