Victoria (Suurbritannia kuninganna): erinevus redaktsioonide vahel
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
infokast |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{allikad}} |
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{allikad}} |
||
{{Infokast ametiisik |
|||
| ⚫ | |||
| nimi = Victoria |
|||
| pildi nimi = Queen Victoria by Bassano.png |
|||
| ⚫ | |||
| amet = [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] [[Suurbritannia kuningas|kuninganna]] |
|||
| ametiajaalgus = [[20. juuni]] [[1837]] |
|||
| ametiajalõpp = [[22. jaanuar]] [[1901]] |
|||
| eelmine = [[William IV]] |
|||
| järgmine = [[Edward VII]] |
|||
| amet2 = [[Briti India|India]] [[India keiser|keisrinna]] |
|||
| ametiajaalgus2 = [[1. mai]] [[1876]] |
|||
| ametiajalõpp2 = [[22. jaanuar]] [[1901]] |
|||
| eelmine2 = |
|||
| järgmine2 = [[Edward VII]] |
|||
| sünninimi = Alexandrina Victoria |
|||
| sünniaeg = [[24. mai]] [[1819]] |
|||
| sünnikoht = [[Kensingtoni palee]], [[London]] |
|||
| surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1901|01|22|1819|05|24}} |
|||
| surmakoht = [[Osborne House]], [[Wight]] |
|||
| abikaasa = [[Albert (Saksi-Coburg-Gotha)|Prints Albert]] |
|||
| vanemad = [[Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog]]<br>[[Victoria (Saxe-Coburg-Saalfeld)|Saxe-Coburg-Saalfeldi Victoria]] |
|||
| lapsed = [[Victoria (Suurbritannia kuninglik printsess)|Victoria, kuninglik printsess]]<br>[[Edward VII]]<br>[[Suurbritannia Alice|Alice, Hesseni suurhertsoginna]]<br>[[Alfred (Saksi-Coburg ja Gotha)|Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog]]<br>[[Helena Schleswig-Holstein|Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess]]<br>[[Louise Campbell|Louise, Argylli hertsoginna]]<br>[[Arthur Connaught-Strathearn|Arthur, Connaughti hertsog]]<br>[[Leopold (Albany)|Leopold, Albany hertsog]]<br>[[Beatrice Battenberg|Beatrice, Henry of Battenbergi printsess]] |
|||
| sugulased = '''[[Hannoveri dünastia|Hannoverid]]''' |
|||
| allkiri = Queen Victoria Signature.svg |
|||
}} |
|||
[[Pilt:Victoria in her Coronation.jpg|pisi|Kuninganna Victoria pärast kroonimist [[Franz Winterhalter]]i maalil (1859)]] |
[[Pilt:Victoria in her Coronation.jpg|pisi|Kuninganna Victoria pärast kroonimist [[Franz Winterhalter]]i maalil (1859)]] |
||
'''Victoria''' (sünninimega '''Alexandrina Victoria'''; [[24. mai]] [[1819]] – [[22. jaanuar]] [[1901]]) oli [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] [[Suurbritannia kuningas|kuninganna]] ja [[1876]]. aastast [[Briti India|India]] [[India keiser|keisrinna]]. |
'''Victoria''' (sünninimega '''Alexandrina Victoria'''; [[24. mai]] [[1819]] – [[22. jaanuar]] [[1901]]) oli [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi]] [[Suurbritannia kuningas|kuninganna]] ja [[1876]]. aastast [[Briti India|India]] [[India keiser|keisrinna]]. |
||
Redaktsioon: 29. detsember 2020, kell 19:04
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Victoria | |
|---|---|
 Kuninganna Victoria (1882; Alexander Bassano foto) | |
| Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna | |
|
Ametiaeg 20. juuni 1837 – 22. jaanuar 1901 | |
| Eelnev | William IV |
| Järgnev | Edward VII |
| India keisrinna | |
|
Ametiaeg 1. mai 1876 – 22. jaanuar 1901 | |
| Järgnev | Edward VII |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Alexandrina Victoria |
| Sündinud |
24. mai 1819 Kensingtoni palee, London |
| Surnud |
22. jaanuar 1901 (81-aastaselt) Osborne House, Wight |
| Abikaasa | Prints Albert |
| Vanemad |
Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog Saxe-Coburg-Saalfeldi Victoria |
| Lapsed |
Victoria, kuninglik printsess Edward VII Alice, Hesseni suurhertsoginna Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess Louise, Argylli hertsoginna Arthur, Connaughti hertsog Leopold, Albany hertsog Beatrice, Henry of Battenbergi printsess |
| Sugulased | Hannoverid |
| Autogramm |
 |
Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876. aastast India keisrinna.
18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 1837–1901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015 ületas.
Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Kõik tema esivanemad olid sakslased Hannoveri, Saksi-Gotha, Mecklenburgi, Saksi-Hildburghauseni, Saksi-Koburgi ja Saalfeldi, Braunschweig-Wolfenbütteli, Reuss-Ebersdorfi ja Erbach-Schönbergi dünastiatest.
Victoria ajastu
Pikemalt artiklis Victoria ajastu
Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all, mis andis kuju uuele, pulseerivale Atlandi-ülesele maailmale. See ajastu järgnes valgustusajastule ning pakatas tööstusrevolutsioonidest, selle jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium. Jõudsalt arenesid nii raudteendus, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga maailma võimsaimaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, välja arvatud Venemaa.
Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle 6 miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Ühel ajal moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgeneved iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.
Sajandi lõppedes võtsid esilekerkivad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt maailma juhtriigi tiitli üle. Euroopas tõusis Suurbritannia kõrvale lisaks veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, kus arendati rasketööstust ning ehitati üles vägevat sõjaväge. Sellist olukorda, üksteisemõistmatust ja hõõrumist Euroopa impeeriumide vahel peetakse Suure Sõja alguse peamiseks ajendiks.
Järeltulijad
Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus.
Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert; neil oli üheksa last:
- Victoria, kuninglik printsess (1840–1901)
- Albert Edward, kuningas Edward VII (1841–1910)
- Alice, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878)
- Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog (1844–1900)
- Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess (1846–1923)
- Louise, Argylli hertsoginna (1848–1939)
- Arthur, Connaughti hertsog (1850–1942)
- Leopold, Albany hertsog (1853–1884)
- Beatrice, Henry of Battenbergi printsess (1857–1944)
Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus Victoria endasse ja temast sai "Windsori lohutamatu lesk".
Lapselapsi sündis kokku 48.
Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.
Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII otsustasid pärast ema surma, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning need lasti peaaegu viimseni hävitada.
Residentsid
Kuninganna Victoria elas Buckinghami palees ning puhkas Põhja-Šoti mägismaa äärealal asuvas Balmorali lossis.
Mälestuse jäädvustamine
Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.
| Eelnev William IV |
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna 1837–1901 |
Järgnev Edward VII |
Vaata ka
Kirjandus
- Andrew Norman Wilson, "Kuninganna Victoria" (tõlkinud Kalev Lattik, Tallinn, Varrak, 2016) ISBN 9789985337196
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Victoria |