Vaimne alaareng: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
'''Vaimne alaarengu''' korral on tegemist [[alaealine|alaealise]]{{lisa viide}} isiku [[aju]]kahjustuse tagajärjel tekkinud [[aru|intellektuaalsete võimete]] vaegarenguga. Reeglina on häiritud vaimse alaarengu korral ka [[mälu]].
 
Eristamaks vaimset alaarengut või vaegarengut (oligofreenia) vaimsest taandarengust ([[dementsus]]), on tõmmatud ajaline piir 18. eluaastale, ennemillest midavarem intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks alaarenguks. PealePärast 18. eluaastat ilmnev intellektuaalsete võimete alanemise avaldumist nimetatakse vaimseks taandarenguks (dementsuseks).
 
== Haigus ''vs.'' seisund ==
Tänapäeval tõlgendatakse vaimset alaarengut kaheselt: ühed peavad vaimset alaarengut '''haiguseks''' ja teised mitte, nimetades seda seisundiks. Vaimse alaarengu haiguslikkuse pooldajad toovad esile tõiga, et kunagi toimus organismis patoloogiline protsess, mille tulemusena rikuti aju struktuur ja funktsioon. Kuna toimus struktuuri destruktsioon, siis on põhimõtteliselt võimalik struktuuri taastamine ehk ravi. Tänapäeval annavad selliseks raviks lootust [[tüvirakk|tüvirakud]]. '''Seisundiseisundiks'''. pooldajad toovad esile tõiga, et vaimne alaareng on stabiilne ja muutumatu ning seetõttu pole põhjendatud rääkida [[haigus]]est, mis on oma olemuselt dünaamiline protsess.
 
Vaimse alaarengu haiguslikkuse pooldajad toovad esile tõiga, et kunagi toimus organismis patoloogiline protsess, mille tulemusena rikuti aju struktuur ja funktsioon. Kuna toimus struktuuri destruktsioon, siis on põhimõtteliselt võimalik struktuuri taastamine ehk ravi. Tänapäeval annavad selliseks raviks lootust [[tüvirakk|tüvirakud]].
 
Seisundi pooldajad toovad esile tõiga, et vaimne alaareng on stabiilne ja muutumatu ning seetõttu pole põhjendatud rääkida [[haigus]]est, mis on oma olemuselt dünaamiline protsess.
 
== Astmed ==
Traditsioonilise psühhiaatrilise terminoloogia järgi eristatakse järgmiseidjärgmisi vaimse alaarengu astmeid:
* [[debiilsus]] – saab aru ühiskonnakorralduse põhireeglitest. On võimeline iseseisvalt elama ja oma tegude eest vastutama. Probleemid tekkivadtekivad keerulisemate olukordade analüüsimisel ja vastavate lahendite leidmisel.;
* [[imbetsilsus]] – ei saa aru ühiskonna põhistruktuurist, mistõttu on piiratud [[teovõime]]ga. Ei ole võimeline iseseisvalt oma elu korraldama, kuid standardsetes tingimustes on võimeline mõni aeg rahuldavalt toimima. Lihtsamaid töiseid tegevusi on võimeline iseseisvalt sooritama.;
* [[idiootia]] – vajab regulaarset hooldust. Sõnavara väga piiratud. Vajab abi riietumisel, enesehügieenil. Regulaarset töist tegevust pole võimeline sooritama. Piiratud [[teovõime]]ga.
 
[[RHK-10]] järgi eristatakse järgmised astmeid ja eristamise kriteeriumitekskriteeriumideks on inimese [[IQ]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/70vaimne_alaareng.htm|Pealkiri=Vaimne alaareng|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>:
*[[Kerge vaimne alaareng]] (F70)
*[[Mõõdukas vaimne alaareng]] (F71)
*[[Sügav vaimne alaareng]] (F73)
 
==Vaimne alaareng Karistusseadustikuskaristusseadustikus==
Tsiviliseeritud maailmas tehakse psüühiliselt haigetele või vaimupuuetega isikutele erandeid karistusõiguslikus õigusemõistmises. Termin "nõrgamõistuslikkus" esineb tänapäeval ainult Eesti seadusesõigusaktides, KarS § 34. KarS § 34 kohaselt nõrgamõistuslik inimene ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või arusaamisest. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/12792390?leiaKehtiv|Pealkiri=Riigiteataja|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>Ainult kohus saab määrata kohtuekspertiisi, kus kohtupsühhiaater teeb psühhiaatrilise hinnangu koos juurdekuuluvate kliiniliste asjaoludega.
 
==Viited==
144 957

muudatust

Navigeerimismenüü