Ruumpaisumismoodul: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub Märgised: Teksti peitmine Visuaalmuudatus: ümberlülitus |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
kus ''ρ'' on tihedus ja d''P''/d''ρ'' tähistab rõhu tuletist tiheduse suhtes (ehk rõhu muutumise kiirust ruumala muutumisel). Ruumpaisumismooduli pöördväärtus on tuntud kui aine kokkusurutavus. |
kus ''ρ'' on tihedus ja d''P''/d''ρ'' tähistab rõhu tuletist tiheduse suhtes (ehk rõhu muutumise kiirust ruumala muutumisel). Ruumpaisumismooduli pöördväärtus on tuntud kui aine kokkusurutavus. |
||
==Valitud väärtusi== |
|||
{| class="wikitable" style="text-align:center" |
|||
|+ Tavamaterjalide ligikaudseid mahtelastsusmooduli (K) väärtusi |
|||
!Materjal |
|||
!Mahtelastsusmoodul ühikutes GPa |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Kautšuk]] <ref>{{cite web|url=https://www.azom.com/properties.aspx?ArticleID=920|title= Silicone Rubber| work = AZO materials}}</ref> |
|||
| {{val|1.5}} to {{val|2}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Naatriumkloriid]] |
|||
| {{val|24.42}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Klaas]] (vaata ka allolevat tabelit) |
|||
| {{val|35}} to {{val|55}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Teras]]<!--http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/permot3.html--> |
|||
| {{val|160}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Teemant]] (temp. 4K) <ref>Page 52 of "Introduction to Solid State Physics, 8th edition" by Charles Kittel, 2005, {{ISBN|0-471-41526-X}}</ref> |
|||
| {{val|443}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Graniit]] |
|||
| {{val|50}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Savikilt]] |
|||
| {{val|10}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Lubjakivi]] |
|||
| {{val|65}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Kriit]] |
|||
| {{val|9}} |
|||
|- |
|||
|align=left|[[Liivakivi]] |
|||
| {{val|0.7}} |
|||
|} |
|||
[[Image:SpiderGraph BulkModulus.gif|thumb|Valitud lisandite mõju teatud tüüpi klaasi mahtelastsusmoodulile.<ref>{{cite web| url=http://www.glassproperties.com/bulk_modulus/|title= Bulk modulus calculation of glasses| work = glassproperties.com |first= Alexander |last= Fluegel}}</ref>]] |
|||
Materjal mille mahtelastsusmoodul on 35 GPa kaotab ühe protsendi oma ruumalast, kui talle mõjub väline rõhk suurusega 0.35 GPa. |
|||
{| class="wikitable" |
|||
|+ Teiste ainete ligikaudseid mahtelastsusmooduli (K) väärtusi |
|||
|- |
|||
| [[Vesi]] |
|||
| {{val|2.2|u=GPa}}<!--http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/permot3.html--> <small>(väärtus kasvab suurematel rõhkudel)</small><!--REF: Perry's Handbook, Seventh Ed'n, p. 2-149--> |
|||
|- |
|||
| [[Metanool]] |
|||
| {{val|823|u=MPa}} <small>(temp. 20 °C ja 1 Atm)</small> |
|||
|- |
|||
| Õhk |
|||
| {{val|142|u=kPa}} <small>(adiabaatiline- või isentroopne mahtelastsusmoodul)</small> |
|||
|- |
|||
| Õhk |
|||
| {{val|101|u=kPa}} <small>(isotermiline mahtelastsusmoodul)</small> |
|||
|- |
|||
| Tahke [[heelium]] |
|||
| {{val|50|u=MPa}} <small>(ligikaudu)</small><!--http://www3.interscience.wiley.com/cgi-bin/abstract/105558571/ABSTRACT--> |
|||
|} |
|||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
20. rida: | 80. rida: | ||
* [[Elastsusmoodul]] |
* [[Elastsusmoodul]] |
||
* [[Normaalelastsusmoodul]] |
* [[Normaalelastsusmoodul]] |
||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]] |
[[Kategooria:Pideva keskkonna mehaanika]] |
Redaktsioon: 22. detsember 2020, kell 17:58
Ruumpaisumismoodul või mahtelastsusmoodul (või ) on elastsusmoodul, mis iseloomustab mingi keskmistatud normaalpinge (mõjub keha kõikidele pindadele) muutuse korral avalduva ruumdeformatsiooni (suhtelise mahumuutuse) suurust.
Definitsioon
Ruumpaisumismoodulit võib formaalselt defineerida valemiga
kus on rõhk, is ruumala ja tähistab rõhu tuletist ruumala suhtes.
Arvestades ühikulist massi,
kus ρ on tihedus ja dP/dρ tähistab rõhu tuletist tiheduse suhtes (ehk rõhu muutumise kiirust ruumala muutumisel). Ruumpaisumismooduli pöördväärtus on tuntud kui aine kokkusurutavus.
Valitud väärtusi
Materjal | Mahtelastsusmoodul ühikutes GPa |
---|---|
Kautšuk [1] | 1,5 to 2 |
Naatriumkloriid | 24,42 |
Klaas (vaata ka allolevat tabelit) | 35 to 55 |
Teras | 160 |
Teemant (temp. 4K) [2] | 443 |
Graniit | 50 |
Savikilt | 10 |
Lubjakivi | 65 |
Kriit | 9 |
Liivakivi | 0,7 |
Materjal mille mahtelastsusmoodul on 35 GPa kaotab ühe protsendi oma ruumalast, kui talle mõjub väline rõhk suurusega 0.35 GPa.
Vesi | 2,2 GPa (väärtus kasvab suurematel rõhkudel) |
Metanool | 823 MPa (temp. 20 °C ja 1 Atm) |
Õhk | 142 kPa (adiabaatiline- või isentroopne mahtelastsusmoodul) |
Õhk | 101 kPa (isotermiline mahtelastsusmoodul) |
Tahke heelium | 50 MPa (ligikaudu) |
Vaata ka
Viited
- ↑ "Silicone Rubber". AZO materials.
- ↑ Page 52 of "Introduction to Solid State Physics, 8th edition" by Charles Kittel, 2005, ISBN 0-471-41526-X
- ↑ Fluegel, Alexander. "Bulk modulus calculation of glasses". glassproperties.com.