Erinevus lehekülje "Fraunhoferi difraktsioon" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P
'''Fraunhoferi difraktsioon''' kirjeldab olukorda, kus [[difraktsioon]]i mustrit vaadeldakse seda tekitavast objektist kaugel või eseme ja vaatlustasandi vahele on paigutatud lääts nii, et vaatlustasand asub läätse [[fokaaltasand]]is.
 
Difraktsiooni muster, mis tekib objekti taga väikestel kaugustel, on kirjeldatav Fresneli difraktsiooni võrrandite abil.<ref>http://scienceworld.wolfram.com/biography/Fraunhofer.html</ref> Fraunhoferi valem on nimetatud [[Joseph von Fraunhofer]]i järgi, kuigi ta ise selle arendamiselväljatöötamisel kaasa ei löönud.
 
== Valem ==
 
Fraunhoferi difraktsioon esineb kuiseoses:
 
<math> \frac{b^{2}}{L\lambda}\ll 1 </math>,
== Positiivse läätse fokaaltasand ==
 
Kui positiivsele [[lääts]]ele langeb [[tasalaine]], siis kõik "[[kiir]]ed", mis jõuavad [[fookus|fookusse]]esse, on samas [[faas]]is. See on võrdeline olukorraga, kus vaadeldakse tasalainet lõpmatuses. Seega kui difrakteerunud [[valgus]]t fokusseeritaksefokuseeritakse läätsega, siis vaadeldavat difraktsioonimustrit saab modelleerida kasutades Fraunhoferi difraktsiooni. Nii võib difrakteerunud valgust kujutada ette kui muutuva orientatsiooniga tasalaineid. Kui lääts on paigaldatud difraktsiooni tekitava ava ette, siis iga tasalaine jõuab fookusse eri kohtades fokaaltasandil nii, et fookus on proportsionaalne x ja y suunalise koosinusega. Seega nende intensiivsuse muutus on funktsioon suunast.
 
Fraunhoferi difraktsiooni saab jälgida mitmesuguste objektide taga, neist levinumad ja ka paremini kirjeldatud on ümmargune pilu, sõrestik ning ka pilude süsteem, näiteks difraktsioonivõre.
123 333

muudatust

Navigeerimismenüü