Mumps: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 20. detsember 2020, kell 13:41

Mumps ehk parotiit on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või närvisüsteemi kahjustusi.

Mumpsi tekitaja on paramüksoviiruste hulka kuuluv RNA-viirus, mis levib piisknakkusena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. Parasvöötmes esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.

Infektsiooni peiteaeg võib olla 11–25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.

Haiguse levinumad sümptomid on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul kehatemperatuur normaliseerub ja paistetus kaob. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis haigus pikeneb. Pärast põdemist kujuneb püsiv immuunsus.

Tüsistused[muuda | muuda lähteteksti]

Noormeestel võib tüsistusena esineda orhiit koos munandi atroofia võimalusega, tüdrukutel rinnanäärmete ja munasarjade põletik. Harva ilmnevad pärast haiguse läbipõdemist sisekõrva kahjustused ja kurdistumine.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meditsiiniline käsiraamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Mumps''' ehk '''parotiit''' on nakkuslik [[kõrvasüljenäärmed|kõrva-süljenäärmete]] [[põletik]], harva esineb ka teiste näärmete või [[närvisüsteem]]i kahjustusi.
-Mumpsi tekitajaks on [[paramüksoviirus]]te hulka kuuluv [[RNA-viirus]], mis levib [[piisknakkus]]ena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. [[Parasvööde|Parasvöötmes]] esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
+Mumpsi tekitaja on [[paramüksoviirus]]te hulka kuuluv [[RNA-viirus]], mis levib [[piisknakkus]]ena. Kõik vanusegrupid on vastuvõtlikud, kuid eelkõige põevad seda lapsed ja noorukid. [[Parasvööde|Parasvöötmes]] esineb haigusjuhte rohkem kevadtalvisel perioodil.
 Infektsiooni peiteaeg võib olla 11–25 päeva. Haigus on nakkav alates ühest-kahest peiteaja viimasest päevast kuni üheksanda haiguspäevani.
-Haiguse levinumad [[sümptom]]id on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul normaliseerub kehatemperatuur ning kaob paistetus. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis pikeneb ka haigus. Pärast põdemist kujuneb püsiv [[immuunsus]].
+Haiguse levinumad [[sümptom]]id on kõrgenenud kehatemperatuur, valu mälumisel ja süljenäärmete, tihemini kõrva-süljenäärmete paistetus. Hiljemalt nädala jooksul kehatemperatuur normaliseerub ja paistetus kaob. Kui haigus kandub ühelt süljenäärmelt teisele, siis haigus pikeneb. Pärast põdemist kujuneb püsiv [[immuunsus]].
 ==Tüsistused==
-Noormeestel [[orhiit]] koos [[munandi atroofia]] võimalusega. Tüdrukutel [[rinnanäärmed|rinnanäärmete]] ja [[munasarjad]]e põletik. Harvadel juhtudel ilmnevad peale haiguse läbipõdemist [[sisekõrv]]a kahjustused ja kurdistumine.
+Noormeestel võib tüsistusena esineda [[orhiit]] koos [[munandi atroofia]] võimalusega, tüdrukutel [[rinnanäärmed|rinnanäärmete]] ja [[munasarjad]]e põletik. Harva ilmnevad pärast haiguse läbipõdemist [[sisekõrv]]a kahjustused ja kurdistumine.
 == Välislingid ==
-*Meditsiiniline käsiraamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tln 1955
+*Meditsiiniline käsiraamat, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1955
 [[Kategooria:Nakkushaigused]]