Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin viidetele pealkirjad
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}{{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}
[[Fail:Rabamänd Väätsa rabas.jpg|pisi|Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) Väätsa looduskaitsealal Järva maakonnas.]]
[[Fail:Rabamänd Väätsa rabas.jpg|pisi|Rabamänd (''Pinus sylvestris'' var. ''nana'') [[Väätsa looduskaitseala]]l Järva maakonnas.]]
'''Rabamännik''' on kuivendatud looduslik puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>
'''Rabamännik''' on kuivendatud looduslik puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>
== Rabamänd ==
== Rabamänd ==
Rabamänd (''[[Rabamänd|Pinus sylvestris]]''[[Konksmänd|)]] on hariliku männi üks teisendeid.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog_pine|pealkiri=Bog pine|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=}}</ref>Mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.<ref>{{Netiviide|autor=Ain Raal|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine?isbn=9789949321155|pealkiri=Seitse tervendavat puud|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=}}</ref>
[[Rabamänd]] (''Pinus sylvestris'' var. ''nana'') on [[harilik mänd|hariliku männi]] üks teisendeid. Harilik mänd on seejuures Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.<ref>{{Netiviide|autor=Ain Raal|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine?isbn=9789949321155|pealkiri=Seitse tervendavat puud|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=}}</ref> Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref>


== Taimestik ==
== Taimestik ==
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised [[Turbasamblalised|turbasamblad]]: pruun turbasammal, lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik ([[Kanarbik|''Calluna'' ''vulgaris'')]], harilik kukemari (''[[Harilik kukemari|Empetrum nigrum]]''), harilik jõhvikas (''Vaccinium [[Jõhvikas (perekond)|oxycoccus]]''), harilik sinihelmikas (''[[Harilik sinihelmikas|Molinia caerulea]]''), tupp-villpea (''[[Tupp-villpea|Eriophorum vaginatum]]''), pudeltarn (''[[Pudeltarn|Carex rostrata]]''), harilik luga [[Harilik luga|(''Juncus'' ''effusus'']]) ja ümaralehine huulhein [[Ümaralehine huulhein|(''Drosera rotundifolia'']]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sac.jncc.gov.uk/habitat/H91D0/|pealkiri=Bog Woodland|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Kristy Paterson|url=http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/bog-woodlands/|pealkiri=Bog woodands|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised [[Turbasamblalised|turbasamblad]]: [[pruun turbasammal]], [[lilla turbasammal]], [[Läänemere turbasammal]] ning [[lepa turbasammal]].<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik ([[Kanarbik|''Calluna'' ''vulgaris'')]], harilik kukemari (''[[Harilik kukemari|Empetrum nigrum]]''), harilik jõhvikas (''Vaccinium [[Jõhvikas (perekond)|oxycoccus]]''), harilik sinihelmikas (''[[Harilik sinihelmikas|Molinia caerulea]]''), tupp-villpea (''[[Tupp-villpea|Eriophorum vaginatum]]''), pudeltarn (''[[Pudeltarn|Carex rostrata]]''), harilik luga [[Harilik luga|(''Juncus'' ''effusus'']]) ja ümaralehine huulhein [[Ümaralehine huulhein|(''Drosera rotundifolia'']]).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sac.jncc.gov.uk/habitat/H91D0/|pealkiri=Bog Woodland|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Kristy Paterson|url=http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/bog-woodlands/|pealkiri=Bog woodands|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>


== Kasvukoht ==
== Kasvukoht ==
Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui ka külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades kasvavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. <ref>{{Netiviide|autor=CABI|url=https://books.google.ee/books/about/Pines_of_Silvicultural_Importance.html?id=DB8dCbmgQ74C&redir_esc=y&fbclid=IwAR2BlIBHDU2ulNCc1iVsagReA0D-AzfahbcsCIMaDKw7Wka-mYjBIdC6y_I|pealkiri=Pines of silvicultural importance|väljaanne=|aeg=2002|vaadatud=}}</ref>
Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui ka külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades kasvavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. <ref>{{Netiviide|autor=CABI|url=https://books.google.ee/books/about/Pines_of_Silvicultural_Importance.html?id=DB8dCbmgQ74C&redir_esc=y|pealkiri=Pines of silvicultural importance|väljaanne=|aeg=2002|vaadatud=}}</ref>

== Iseloomustus ==
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref>


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 20. detsember 2020, kell 13:11

Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) Väätsa looduskaitsealal Järva maakonnas.

Rabamännik on kuivendatud looduslik puisraba[1]. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.[2] Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.[3]

Rabamänd

Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) on hariliku männi üks teisendeid. Harilik mänd on seejuures Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.[4] Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.[5]

Taimestik

Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised turbasamblad: pruun turbasammal, lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.[6] Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pudeltarn (Carex rostrata), harilik luga (Juncus effusus) ja ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia).[7] [8] Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.[9]

Kasvukoht

Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui ka külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades kasvavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. [10]

Viited

  1. Wikipedia (2020). "Bog".
  2. Turja, K (2006). "Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid" (PDF).
  3. Mari Müür (2009). "Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine" (PDF).
  4. Ain Raal (2012). "Seitse tervendavat puud".
  5. Ülo Tamm (xxx). "Mänd - vastupidavuse sümbol". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
  6. Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U (2001). ( "Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene". {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. "Bog Woodland". 2020.
  8. Kristy Paterson (2019). "Bog woodands".
  9. Jaanus Paal (1999). "Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon".
  10. CABI (2002). "Pines of silvicultural importance".