Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel
turbasamblad |
mitte midagi |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
=== Iseloomustus === |
=== Iseloomustus === |
||
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref> |
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref> |
||
<references /> |
<references /> |
||
Redaktsioon: 19. detsember 2020, kell 23:06
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
-
Rabamänd (Pinus sylvestris var. nana) Väätsa looduskaitsealal Järva maakonnas.
Rabamännik on kuivendatud looduslik puisraba[1]. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ei suuda ülejäänud puuliigid vähese vee nimel konkureerida.[2] Rabamännikute levimist soodustab kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.[3]
Rabamänd
Rabamänd (Pinus sylvestris) on hariliku männi üks teisendeid.[4]Mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.[5]
Taimestik
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinud järgmised turbasamblad: pruun turbasammal, lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.[6] Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pudeltarn (Carex rostrata), harilik luga (Juncus effusus) ja ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia).[7] [8] Rabamännik on väga marjarikas, seal on palju mustikaid, pohli ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikus ka suurel hulgal seeni.[9]
Kasvukoht
Mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui ka külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades kasvavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. [10]
Iseloomustus
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.[11]
- ↑ Wikipedia (2020). "Bog".
- ↑ Turja, K (2006). "Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid" (PDF).
- ↑ Mari Müür (2009). "Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine" (PDF).
- ↑ Wikipedia (2015). "Bog pine".
- ↑ Ain Raal (2012). "Seitse tervendavat puud".
- ↑ Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U (2001). ( "Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene".
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|url=väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Bog Woodland". 2020.
- ↑ Kristy Paterson (2019). "Bog woodands".
- ↑ Jaanus Paal (1999). "Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon".
- ↑ CABI (2002). "Pines of silvicultural importance".
- ↑ Ülo Tamm (xxx). "Mänd - vastupidavuse sümbol".
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)