Rabamännik: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
kasutatud allikad
rabamänni kirjeldus
1. rida: 1. rida:
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}'''Rabamännik''' kujutab endast kuivendatud loodusliku puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ülejäänud puuliigid ei suuda vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustas kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>
{{Keeletoimeta|kuu=detsember|aasta=2020}}'''Rabamännik''' kujutab endast kuivendatud loodusliku puisraba<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog|pealkiri=Bog|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ülejäänud puuliigid ei suuda vähese vee nimel konkureerida.<ref>{{Netiviide|autor=Turja, K|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf|pealkiri=Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid|väljaanne=|aeg=2006|vaadatud=}}</ref> Rabamännikute levimist soodustas kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.<ref>{{Netiviide|autor=Mari Müür|url=https://www.botany.ut.ee/kaitsmine2009/Mari_Myyr_bak.pdf|pealkiri=Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine|väljaanne=|aeg=2009|vaadatud=}}</ref>


=== Sordid ===
=== Rabamänd ===
Rabamände on kahte liiki, [[:en:Halocarpus_bidwillii|Halocarpus bidwillii]] ning [[Konksmänd|Pinus uncinata]]. H. bidwillii on iseloomulik Uus-Meremaale ning P. Uncinata on iseloomulik Põhja - Euroopale.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog_pine|pealkiri=Bog pine|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=}}</ref> H. bidwillii välimuselt meenutab põõsast kasvades kuni 3,5 meetri kõrguseks. Koor on punakat või pruuni värvi ning lehed värskelt on rohelised, kuid kuivades võivad need muutuda pruunikaks või punaseks.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Halocarpus_bidwillii|pealkiri=Halocarpus bidwillii|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref>
Rabamänd ([[Konksmänd|Pinus uncinata)]] on hariliku männi üks teisendeid.<ref>{{Netiviide|autor=Wikipedia|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Bog_pine|pealkiri=Bog pine|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=}}</ref>Mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.<ref>{{Netiviide|autor=Ain Raal|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Raamatuotsimine?isbn=9789949321155|pealkiri=Seitse tervendavat puud|väljaanne=|aeg=2012|vaadatud=}}</ref>


=== Taimeliigid ===
=== Taimestik ===
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pudeltarn (Carex röstrita), harilik luga (Juncus effusus) ja ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sac.jncc.gov.uk/habitat/H91D0/|pealkiri=Bog Woodland|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Kristy Paterson|url=http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/bog-woodlands/|pealkiri=Bog woodands|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>
Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.<ref>{{Netiviide|autor=Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U|url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1034/j.1600-0706.2001.940305.x (|pealkiri=Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene|väljaanne=|aeg=2001|vaadatud=}}</ref> Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pudeltarn (Carex röstrita), harilik luga (Juncus effusus) ja ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://sac.jncc.gov.uk/habitat/H91D0/|pealkiri=Bog Woodland|väljaanne=|aeg=2020|vaadatud=}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Kristy Paterson|url=http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/bog-woodlands/|pealkiri=Bog woodands|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref> Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.<ref>{{Netiviide|autor=Jaanus Paal|url=https://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf.|pealkiri=Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon|väljaanne=|aeg=1999|vaadatud=}}</ref>


11. rida: 11. rida:


=== Iseloomustus ===
=== Iseloomustus ===
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse. Tavaliselt madala, kõverdunud tüve ning laia ja korrapäratu võraga puu, mille kuju on vorminud tugevad meretuuled. <ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref>
Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.<ref>{{Netiviide|autor=Ülo Tamm|url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html?fbclid=IwAR0mkFpn5ouF30htx9sXAHDkxs1a5Oru2HfUdALGagD-1gpFN8RYTa7Z0ok|pealkiri=Mänd - vastupidavuse sümbol|väljaanne=|aeg=xxx|vaadatud=}}</ref>


<references />
<references />

Redaktsioon: 19. detsember 2020, kell 22:36

Rabamännik kujutab endast kuivendatud loodusliku puisraba[1]. Looduslikes puisrabades esineb üksikuid mände ning kuivendamise tagajärjena ülejäänud puuliigid ei suuda vähese vee nimel konkureerida.[2] Rabamännikute levimist soodustas kuiv kliima ning sellest tulenev mulla kuivenemine.[3]

Rabamänd

Rabamänd (Pinus uncinata) on hariliku männi üks teisendeid.[4]Mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja samas levinuim puu Eesti metsades.[5]

Taimestik

Rabamännikutes ja metsasoodes on levinumad järgmised turbasamblad: pruun turbasammal , lilla turbasammal, Läänemere turbasammal ning lepa turbasammal.[6] Iseloomulikud rabamännikule on kanarbik (Calluna vulgaris), harilik kukemari (Empetrum nigrum), harilik jõhvikas (Vaccinium oxycoccus), harilik sinihelmikas (Molinia caerulea), tupp-villpea (Eriophorum vaginatum), pudeltarn (Carex röstrita), harilik luga (Juncus effusus) ja ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia).[7] [8] Rabamännik on väga marja rikas - seal on palju mustikaid, mustikaid ja jõhvikaid. Peale marjade leidub rabamännikul ka suuremal hulgal seeni.[9]

Kasvukoht

Kuna mänd talub äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuuma kui külma. Mändi võib leida liivaluidetel, nõmmedel kui ka soodes ja rabades. Soodes ja rabades leitavad männid moodustavadki rabamänniku. Mänd suudab kasvada nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel. [10]

Iseloomustus

Tüüpiline rabamänd on tavaliselt madal, tüvi on okslik ning mattunud osaliselt turbasamblasse.[11]

  1. ↑ Wikipedia (2020). "Bog".
  2. ↑ Turja, K (2006). "Metsataimekatte mitmekesisus ja seda mõjutavad tegurid" (PDF).
  3. ↑ Mari Müür (2009). "Kuivendamise mõju märgalde taimekooslustele ning nende taastamine" (PDF).
  4. ↑ Wikipedia (2015). "Bog pine".
  5. ↑ Ain Raal (2012). "Seitse tervendavat puud".
  6. ↑ Eckstein, J ; Leuschner, H.H ; Bauerochse, A ; Sass-Klaassen, U (2001). ( "Subfossil bog-pine horizons document climate and ecosystem changes during thie mid-holocene". {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. ↑ "Bog Woodland". 2020.
  8. ↑ Kristy Paterson (2019). "Bog woodands".
  9. ↑ Jaanus Paal (1999). "Eesti taimekatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon".
  10. ↑ CABI (2002). "Pines of silvicultural importance".
  11. ↑ Ülo Tamm (xxx). "Mänd - vastupidavuse sümbol". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rabamännik&oldid=5777784"