Ain Kaalep: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Fotode allkiri ja autor
Bogdanov-62 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{Kirjanik
{{Kirjanik
| Nimi = Ain Kaalep
| Nimi = Ain Kaalep
| Pilt = Ain_Kaalep_2010_03_30_Foto Lauri Kulpsoo.jpg
| Pilt = Ain Kaalep 2000.jpg
| Pildi_suurus = 200px
| Pildi_suurus = 200px
| Pildi_skaleering =
| Pildi_skaleering =
26. rida: 26. rida:
}}
}}
'''Ain Kaalep''' ([[4. juuni]] [[1926]] [[Tartu]] – [[9. juuni]] [[2020]] Tartu) oli eesti [[luuletaja]], [[näitekirjanik]], [[kriitik]] ja [[tõlkija]].
'''Ain Kaalep''' ([[4. juuni]] [[1926]] [[Tartu]] – [[9. juuni]] [[2020]] Tartu) oli eesti [[luuletaja]], [[näitekirjanik]], [[kriitik]] ja [[tõlkija]].
[[Pilt:Ain Kaalep 2000.jpg|pisi|Ain Kaalep (2000)]]


==Elulugu==
==Elulugu==

Redaktsioon: 15. detsember 2020, kell 21:22

Ain Kaalep
Ain Kaalep 2010. aasta märtsi lõpul
Sündinud 4. juuni 1926
Tartu
Surnud 9. juuni 2020 (94-aastaselt)
Tartu
Rahvus eestlane
Haridus Tartu Riiklik Ülikool
Abikaasa Astrid Kaalep
Lapsed Ruuben Kaalep

Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu9. juuni 2020 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija.

Elulugu

Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja alates 1943. aastast Tartu Ülikoolis, lõpetas 1956. aastal Tartu Riikliku Ülikooli soome-ugri keelte alal. Akadeemiliselt oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.[1]

Kaalep kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200. Ta oli aastatel 1946–1947 vangistatud Nõukogude okupatsioonivõimu poolt.

Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.

Aastatel 1989–2001 oli ta ajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor (sellele kohale kutsutakse tavaliselt üheks akadeemiliseks aastaks).

Elas Elvas.

Looming

Astrid ja Ain Kaalep 2010. aastal oma kodus Elvas pärast filmivõtteid "Monoloogid 3D", Acuba Film 2011. Foto Lauri Kulpsoo
  • "Aomaastikud" (1962)
  • "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962)
  • "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36)
  • "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968)
  • "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6)
  • "Klaasmaastikud" (1971)
  • "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)
  • "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980)
  • "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)
  • "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984)
  • "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965)
  • "Kolm Lydiat" (1997)
  • "Haukamaa laulu'" (1999)
  • "Jumalatosin" (2008)
  • "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008" (2008)

Tõlkeid

Ain Kaalep oli viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulus saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule.

Tunnustus

Isiklikku

Ain Kaalepi abikaasa Astrid Kaalepi (10. november 1921 – 8. detsember 2015) isa oli Tartu pikaajaline linnapea Karl Luik.[3] Astrid ja Ain Kaalepi tütred on Rahel ja Triin.

Irene Saaliga (sündinud 1966) on Ain Kaalepil poeg Ruuben Kaalep, kes on EKRE poliitik,[4] ja tütar Elo Saal. Ruubeni sündides oli Ain juba 67- ja Elo sündides 75-aastane.

Viited

Kirjandus

  • Jaak Põldmäe, "Ain Kaalepi luuleteoreetiliste vaadete kajasid tema loomingus (Kollaaž, segatehnika)" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 329–335
  • Jüri Talvet, "Ain Kaalepi poetica iberica" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 6, lk 368–376
  • Jüri Talvet, "Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus" – Looming 1986, nr 6, lk 815–823
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 360–367 ja bibliograafia lk 374–375 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa)
  • "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo. Liivimaa Mälu, Tartu 2006, lk 49–52
  • Daniele Monticelli, "Maailmakultuuri sõnumitooja Ain Kaalep" (intervjuu) – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 491–495
  • Sirje Olesk, "Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975" – Tuna 2007, nr 4, lk 103–122; järg: 2008, nr 1, lk 113–128
  • Olev Remsu, "Ain Kaalep - südametunnistusega esteet, erudiit ja sõdur" - Delfi/Eesti Päevaleht, 4. juuni 2016

Välislingid