Krustpils: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 13. detsember 2020, kell 22:54

Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa. Asub Daugavast põhjas Daugavpilsi–Riia raudtee ääres. Kuni 1962. aastani oli Krustpils iseseisev linn.

Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskus on Riia tänav (Rīgas iela). Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krustpilsi on esimest korda mainitud 1237. aastal, mil Riia piiskop lasi sinna rajada linnuse (saksa keeles Kreuzburg). Piirkond jäi 1511. aastani piiskoplikuks lääniks. Liivi sõja tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud Latgale ning Põhja-Lätiga Rzeczpospolita osa ja kuningas Stefan Batory andis lossi Korffide suguvõsale. Nende kätte jäi Krustpilsi loss kuni võõrandamiseni aastal 1920.

Poola jagamisel sai Krustpilsist 1772. aastal Venemaa osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula Viciebski kubermangus. Aastal 1784 sai asulast alev. Asula hakkas kasvama pärast 1861. aastat, mil rajati Daugavpilsi–Riia raudtee. Vene-Türgi sõda tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt Türgi sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis türklaste kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi Rõbinskisse viiva raudtee rajamine aastal 1904, nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.

Aastaks 1914 oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati luteri ja katoliku kirik, sünagoog, koolid, vesiveski. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille Eesti väed Vabadussõja käigus suvel 1919 hõivasid.

Sõda mõjus Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks 1920, mil asulast sai linn, oli rahvaarv vähenenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal 1924 laiendati linna maid piki Rēzeknesse viivat raudteeliini, nii et Zīlāni külas asunud raudteepeatus jäi Krustpilsi territooriumile. Aastal 1929 liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi raudteejaam (hoone aastast 1954). Aastal 1932 rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal 1999).

Aastal 1941 kasutati Krustpilsi raudteejaama küüditamiseks. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi Siberisse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama 1949. aasta küüditamisel. Aastal 1962 liideti Krustpils Jēkabpilsiga.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Krustpilsi loss
Krustpilsi loss
Krustpilsi raudteejaam
Krustpilsi raudteejaam
Krustpilsi õigeusu kirik
Krustpilsi luteri kirik

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Krustpilsi kirikumõis

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Krustpils coat of arms.png|pisi|Krustpilsi vapp]]
 [[Pilt:Krustpils kult nams.jpg|pisi|Krustpilsi kultuurimaja]]
-'''Krustpils''' ([[poola keel]]es ''Kryżborg''; [[saksa keel]]es ''Kreutzburg''; [[latgali keel]]es ''Krystapiļs'') on [[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. Asub [[Daugava]]st põhjas [[Daugavpils]]-[[Riia]] [[raudtee]] ääres. Kuni aastani [[1962]] oli Krustpils iseseisev linn.
+'''Krustpils''' ([[poola keel]]es ''Kryżborg''; [[saksa keel]]es ''Kreutzburg''; [[latgali keel]]es ''Krystapiļs'') on [[Läti]] [[linn]]a [[Jēkabpils]]i osa. Asub [[Daugava]]st põhjas [[Daugavpils|Daugavpilsi]]–[[Riia]] [[raudtee]] ääres. Kuni [[1962]]. aastani oli Krustpils iseseisev linn.
 Kuigi Krustpils on sõdades palju kannatanud, on vanalinnas siiski säilinud mitmeid ajaloolisi hooneid. Vanalinna keskus on Riia tänav (''Rīgas iela''). Krustpilsi ajalooline süda kannatab suure liikluskoormuse käes.
 ==Ajalugu==
-Krustpilsi mainiti esimest korda aastal [[1237]], mil [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] lasi sinna rajada [[Krustpilsi piiskopilinnus|linnuse]] ([[saksa keel]]es ''Kreuzburg''). Piirkond jäi aastani [[1511]] piiskoplikuks lääniks. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud [[Latgale]] ning Põhja-Lätiga [[Rzeczpospolita]] osa ja kuningas [[Stefan Batory]] andis lossi [[Korff]]ide suguvõsale. Nende kätte jäi [[Krustpilsi loss]] kuni võõrandamiseni aastal [[1920]].
+Krustpilsi on esimest korda mainitud [[1237]]. aastal, mil [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskop]] lasi sinna rajada [[Krustpilsi piiskopilinnus|linnuse]] ([[saksa keel]]es ''Kreuzburg''). Piirkond jäi [[1511]]. aastani piiskoplikuks lääniks. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] tagajärjel sai Krustpilsist koos ülejäänud [[Latgale]] ning Põhja-Lätiga [[Rzeczpospolita]] osa ja kuningas [[Stefan Batory]] andis lossi [[Korff]]ide suguvõsale. Nende kätte jäi [[Krustpilsi loss]] kuni võõrandamiseni aastal [[1920]].
-[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai aastal [[1772]] Krustpilsist [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama peale aastat [[1861]], mil rajati  [[Daugavpils]]-[[Riia]] [[raudtee]]. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi [[Rõbinsk]]isse viiva raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.
+[[Poola jagamised|Poola jagamisel]] sai Krustpilsist [[1772]]. aastal [[Venemaa keisririik|Venemaa]] osa. Koos ülejäänud Latgalega asus asula [[Viciebski kubermang]]us. Aastal [[1784]] sai asulast [[alev]]. Asula hakkas kasvama pärast [[1861]]. aastat, mil rajati [[Daugavpils|Daugavpilsi]]–[[Riia]] [[raudtee]]. [[Vene-Türgi sõda]] tõi endaga Krustpilsi hulgaliselt [[Türgi]] sõjavange, sellest ajast peale asub Krustpilsis [[türklased|türklaste]] kalmistu. Veel kiirema kasvu tõi [[Rõbinsk]]isse viiva raudtee rajamine aastal [[1904]], nii et Krustpilsist sai raudteesõlm.
 Aastaks [[1914]] oli Krustpilsis üle 5000 elaniku. Ehitati [[luterlus|luteri]] ja [[katoliiklus|katoliku]] kirik, sünagoog, koolid, vesiveski. Krustpils oli lõunapoolseim punkt, mille [[Eesti]] väed [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] käigus suvel 1919 hõivasid.
-Sõda mõjus aga Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks [[1920]], mil asulast sai [[linn]], oli rahvaarv kahanenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal [[1924]] laiendati linna maid piki [[Rēzekne]]sse viivat raudteeliini, nii et [[Zīlāni]] külas asunud raudteepeatus jäi nüüd Krustpilsi territooriumile. Aastal [[1929]] liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi [[raudteejaam]] (hoone aastast [[1954]]). Aastal [[1932]] rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal [[1999]]).
+Sõda mõjus Krustpilsile laastavalt, hävis 600 hoonet. Aastaks [[1920]], mil asulast sai [[linn]], oli rahvaarv vähenenud 1862 inimeseni. Linn hakkas taas kasvama, kuid endist rahvaarvu ei saavutanud, kuigi aastal [[1924]] laiendati linna maid piki [[Rēzekne]]sse viivat raudteeliini, nii et [[Zīlāni]] külas asunud raudteepeatus jäi Krustpilsi territooriumile. Aastal [[1929]] liideti linnaga ka seni linna piiride taga asunud Krustpilsi [[raudteejaam]] (hoone aastast [[1954]]). Aastal [[1932]] rajati suhkruvabrik (likvideeritud aastal [[1999]]).
 Aastal [[1941]] kasutati Krustpilsi raudteejaama [[küüditamine|küüditamiseks]]. Krustpils ise kannatas küüditamise all üsna vähe, linnast viidi [[Siber]]isse ainult 36 inimest. Samuti kasutati raudteejaama [[1949]]. aasta küüditamisel. Aastal [[1962]] liideti Krustpils Jēkabpilsiga.