Dünamiit: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega (näiteks savi või saepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener [[Alfred Nobel]] [[Geesthacht]]is Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel nimetas uue aine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu. |
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega (näiteks savi või saepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener [[Alfred Nobel]] [[Geesthacht]]is Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel nimetas uue aine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu. |
||
Dünamiiti pruugitakse |
Dünamiiti pruugitakse peamiselt kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks". |
||
[[Kategooria:Lõhkeained]] |
[[Kategooria:Lõhkeained]] |
Redaktsioon: 11. detsember 2020, kell 18:12
Dünamiit on lõhkeaine, mis koosneb nitroglütseriini segust diatomiidi või teiste absorbentidega (näiteks savi või saepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel Geesthachtis Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel nimetas uue aine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.
Dünamiiti pruugitakse peamiselt kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".