Pingelang: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
P Lehekülg "Pingelang" teisaldatud pealkirja "Pingelang (elekter)" alla: pinge langeb ka muudel elualadel
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Pinge elektriahela osas on:
Pinge elektriahela osas on:
*[[alalisvool]]u korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa [[aktiivtakistus]]e (R) korrutisega;
*[[alalisvool]]u korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa [[aktiivtakistus]]e (R) korrutisega;
*[[vahelduvvool]]u korral elektriahela voolu (I) ja [[näivtakistus]]e (Z) korrutisega.
*[[vahelduvvool]]u korral elektriahela voolu (I) ja [[näivtakistus]]e (Z) korrutisega.
Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse [[Pingekadu (elekter)|pingekaoks]].
Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse [[Pingekadu (elekter)|pingekaoks]].


Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.
Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.


Vahelduvvoolu korral aktiiv ja [[reaktiivtakisus]]est tulenevate [[faasinihe]]te tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika [[väljundpinge]]ga.
Vahelduvvoolu korral aktiiv- ja [[reaktiivtakisus]]est tulenevate [[faasinihe]]te tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika [[väljundpinge]]ga.


Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele [[nimipinge]] tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.
Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele [[nimipinge]] tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.

Redaktsioon: 9. aprill 2007, kell 21:48

Pingelang on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva elektriliini ehk elektriahela mingile osale langeva pinge erinevus elektriallika pingest.

Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal Georg Simon Ohm.

Pinge elektriahela osas on:

Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse pingekaoks.

Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.

Vahelduvvoolu korral aktiiv- ja reaktiivtakisusest tulenevate faasinihete tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika väljundpingega.

Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele nimipinge tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.