Mõttevabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P →‎Mõttevabadus Eestis: pisitoimetamine
Lisasin viiteid ning tegin artikli põhjalikumaks.
2. rida: 2. rida:
'''Mõttevabadus''' (ka ''südametunnistuse vabadus'') on üks [[inimõigus]]test: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev [[sõnavabadus]]est, mis on õigus oma seisukohti väljendada ja levitada.
'''Mõttevabadus''' (ka ''südametunnistuse vabadus'') on üks [[inimõigus]]test: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev [[sõnavabadus]]est, mis on õigus oma seisukohti väljendada ja levitada.


== Mõttevabadus Eestis ==
=== '''Eestis ja Euroopa Liidus''' ===
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 40 järgi on nii igal [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanikul]] kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja [[kodakondsuseta isik]]utel õigus mõttevabadusele.
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 40 järgi on nii igal [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanikul]] kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja [[kodakondsuseta isik]]utel õigus mõttevabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>


[[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides kehtib [[Euroopa Liidu õigus|Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13320295|pealkiri=Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=15. mai 2015|vaadatud=}}</ref>, mille artikkel 9 ütleb, et igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele.<ref>{{Netiviide|autor=Equality and Human Rights Commission|url=https://www.equalityhumanrights.com/en/human-rights-act/article-9-freedom-thought-belief-and-religion|pealkiri=Article 9: Freedom of thought, belief and religion|väljaanne=|aeg=15. november 2018|vaadatud=}}</ref> Iga inimene võib alati oma usku või veendumusi muuta ning omab vabadust neid soovitud viisil teistele teatavaks teha. Kõik [[Euroopa Nõukogu]] 47 liikmesriiki on selle konventsiooni ratifitseerinud.<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/euroopa-noukogu|pealkiri=Euroopa Nõukogu|väljaanne=|aeg=12. mai 2016|vaadatud=}}</ref>

Lisaks tegutseb Euroopa Liidus ka [[Euroopa Inimõiguste Kohus]], mis lähtub oma tegevuses eelnevalt mainitud konventsioonist. Menetleda saab see kohus vaid juhul, kui ühtlasi on rikutud ka riigisisest õigust.<ref>{{Netiviide|autor=Välisministeerium|url=https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/euroopa-inimoiguste-kohus|pealkiri=Euroopa Inimõiguste Kohus|väljaanne=|aeg=25. september 2020|vaadatud=}}</ref>

Mõttevabadust käsitletakse ka [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]]<nowiki/>s.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2010:083:0389:0403:ET:PDF|pealkiri=Euroopa Liidu põhiõiguste harta|väljaanne=Euroopa Liidu Teataja|aeg=|vaadatud=}}</ref>

=== '''Mujal maailmas''' ===
[[Inimõiguste ülddeklaratsioon|ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklis 18 seisab sama tekst, mis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon|pealkiri=ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon|väljaanne=Välisministeerium|aeg=27. juuni 2013|vaadatud=}}</ref>

Organisatsioon Humanists International koostab igal aastal mõttevabaduse raporti<ref>{{Netiviide|autor=Humanists International|url=https://fot.humanists.international/|pealkiri=Freedom of Thought Report|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>, milles kajastatakse eraldi iga maailma riigi mõttevabadusega seotud näitajaid. Uuringute tulemustest on selgunud, et riikidest ülekaalukas enamik ei austa inimõigusi ja seega ka mõttevabadust. <ref>{{Netiviide|autor=Humanists International|url=https://fot.humanists.international/countries/|pealkiri=Freedom of Thought Report country index|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>

== Definitsiooni areng ja ajalugu ==
Juba Kreeka filosoofid [[Platon]] ja [[Sokrates]] pöörasid oma teostes mõttevabadusele vähesel määral tähelepanu, kuid kuningas [[Ašoka]] edikte peetakse esmasteks teadvuse vabadusega seotud seadusteks. Arvestamata [[Constantinus Suur|Constantine I]] 313. aastal Milanos vastu võetud usulise sallimise dekreete, arvatakse Euroopa mõtteloos, et filosoofid [[Themistius]], [[Michel de Montaigne]], [[Baruch Spinoza]], [[John Locke]], [[Voltaire]], [[Alexandre Vinet]] ja [[John Stuart Mill]] ning teoloogid [[Roger Williams]] ja [[Samuel Rutherford]] on teadvuse- ja mõttevabaduse peamised teerajajad.<ref>Luzzatti, Luigi (February 2006). Luigi Luzzatti, "The First Decree on Freedom of Conscience" p. 47 in God in Freedom. <nowiki>ISBN 9781596054486</nowiki>. ^ Luzzatti, p. 91.</ref>

Õigus mõttevabadusele pandi esimest korda rahvusvahelisel tasandil kirja 1959. aastal [[Inimõiguste ülddeklaratsioon]]<nowiki/>i artiklisse 9.<ref>{{Raamatuviide|autor=European Court of Human Rights, Council of Europe|pealkiri=European Convention on Human Rights|aasta=|koht=Strasbourg|kirjastus=|lehekülg=11}}</ref>

== Mõttevabaduse kaitse ==
Järgnev süllogism selgitab mõttevabaduse kaitsmise [[loogika]]<nowiki/>t:

Karistada saab vaid seda, mis on vastuolus teiste inimeste oluliste huvide ja õigustega. Mõtted ei saa rikkuda teiste inimeste olulisi huve ja õigusi. Järelikult ei saa mõtteid karistada.<ref>{{Netiviide|autor=McCarthy-Jones, Simon|url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/frai.2019.00019/full|pealkiri=The Autonomous Mind: The Right to Freedom of Thought in the Twenty-First Century|väljaanne=Frontiers|aeg=26. september 2019|vaadatud=}}</ref>

Tegu on „kahju põhimõttega“, mis on tuletatud [[John Stuart Mill]]<nowiki/>i argumendist, et „ainus eesmärk, mille nimel saab tsiviliseeritud kogukonna mis tahes liikme üle tema tahte vastaselt õigust kasutada, on vältida teistele kahju tekitamist“.<ref>Mill, J. S. (1859/1985). ''On Liberty''. London: Penguin., lk. 68</ref>

== Mõttevabaduse tulevik ==
Tänapäeval on neurokujutistehnoloogiate väljatöötamine tõstatanud küsimuse mõtete lugemise ja nende alla surumise osas. Seetõttu on välja kujunemas sellised valdkonnad nagu [[neuroeetika]] ja [[neuroprivaatsus]].<ref>{{Netiviide|autor=Marken-Kruusmägi, Ilona|url=http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31973/marken_kruusmagi_ilona.pdf|pealkiri=POLÜGRAAFITESTI ABIL SAADUD ANDMETE USALDUSVÄÄRSUSE VÕRDLEMINE MUUDE TÕENDITE USALDUSVÄÄRSUSEGA|väljaanne=Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool|aeg=2013|vaadatud=}}</ref>

[[Sapiri-Whorfi hüpotees|Sapir-Whorfi hüpotees]], mis väidab, et mõte on oma olemuselt omane keelele, toetaks väidet, et püüdlus keelesõnade kasutamist piirata on tegelikult mõttevabaduse piiramise vorm. Seda teooriat avastas [[George Orwell]] oma romaanis „[[1984 (Orwell)|1984]]“, kus võeti kasutusele [[uuskeel]]. Olemuslikult oli tegemist tehislikult loodud keelega, mis disainiti piiramaks sõnavara ulatust ja grammatika kasutust eesmärgiga kontrollida mõtte- ja väljendusvabadust.<ref>{{Netiviide|autor=J.A. Lucy|url=https://www.sciencedirect.com/topics/psychology/sapir-whorf-hypothesis|pealkiri=Sapir–Whorf Hypothesis|väljaanne=International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences|aeg=2001|vaadatud=}}</ref>

== Auhinnad selles vallas ==

=== '''[[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhind]]''' ===
Igal aastal tunnustab [[Euroopa Parlament]] [[Sahharovi auhind|Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga]] mõnda väljapaistvat saavutust ühes järgmistest valdkondadest: inimõiguste ja põhivabaduste, eriti sõnavabaduse kaitse; vähemuste õiguste kaitse; rahvusvahelise õiguse austamine; demokraatia edendamine ja õigusriigi põhimõtete rakendamine.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Euroopa Parlament|url=https://www2.europarl.europa.eu/at-your-service/files/be-heard/prizes/et-sakharov-prize-programme-2019.pdf|pealkiri=SAHHAROVI MÕTTEVABADUSE AUHIND 2019. aasta programm|väljaanne=|aeg=2019|vaadatud=}}</ref>

Auhinna vääriliseks võib osutuda ka pühendunud tegevus eelnimetatud valdkondades ja intellektuaalne või kunstiline looming.<ref name=":0" />

Sahharovi mõttevabaduse auhinna saamiseks peab saavutus olema tõendatud ja kontrollitav.<ref name=":0" />

== Viited ==
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Inimõigused]]
[[Kategooria:Inimõigused]]

Redaktsioon: 2. detsember 2020, kell 18:59

Mõttevabadus (ka südametunnistuse vabadus) on üks inimõigustest: õigus omada seisukohti. See on eraldiseisev sõnavabadusest, mis on õigus oma seisukohti väljendada ja levitada.

Eestis ja Euroopa Liidus

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 järgi on nii igal Eesti kodanikul kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus mõttevabadusele.[1]

Euroopa Liidu riikides kehtib Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon[2], mille artikkel 9 ütleb, et igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele.[3] Iga inimene võib alati oma usku või veendumusi muuta ning omab vabadust neid soovitud viisil teistele teatavaks teha. Kõik Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki on selle konventsiooni ratifitseerinud.[4]

Lisaks tegutseb Euroopa Liidus ka Euroopa Inimõiguste Kohus, mis lähtub oma tegevuses eelnevalt mainitud konventsioonist. Menetleda saab see kohus vaid juhul, kui ühtlasi on rikutud ka riigisisest õigust.[5]

Mõttevabadust käsitletakse ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.[6]

Mujal maailmas

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 18 seisab sama tekst, mis Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 9.[7]

Organisatsioon Humanists International koostab igal aastal mõttevabaduse raporti[8], milles kajastatakse eraldi iga maailma riigi mõttevabadusega seotud näitajaid. Uuringute tulemustest on selgunud, et riikidest ülekaalukas enamik ei austa inimõigusi ja seega ka mõttevabadust. [9]

Definitsiooni areng ja ajalugu

Juba Kreeka filosoofid Platon ja Sokrates pöörasid oma teostes mõttevabadusele vähesel määral tähelepanu, kuid kuningas Ašoka edikte peetakse esmasteks teadvuse vabadusega seotud seadusteks. Arvestamata Constantine I 313. aastal Milanos vastu võetud usulise sallimise dekreete, arvatakse Euroopa mõtteloos, et filosoofid Themistius, Michel de Montaigne, Baruch Spinoza, John Locke, Voltaire, Alexandre Vinet ja John Stuart Mill ning teoloogid Roger Williams ja Samuel Rutherford on teadvuse- ja mõttevabaduse peamised teerajajad.[10]

Õigus mõttevabadusele pandi esimest korda rahvusvahelisel tasandil kirja 1959. aastal Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklisse 9.[11]

Mõttevabaduse kaitse

Järgnev süllogism selgitab mõttevabaduse kaitsmise loogikat:

Karistada saab vaid seda, mis on vastuolus teiste inimeste oluliste huvide ja õigustega. Mõtted ei saa rikkuda teiste inimeste olulisi huve ja õigusi. Järelikult ei saa mõtteid karistada.[12]

Tegu on „kahju põhimõttega“, mis on tuletatud John Stuart Milli argumendist, et „ainus eesmärk, mille nimel saab tsiviliseeritud kogukonna mis tahes liikme üle tema tahte vastaselt õigust kasutada, on vältida teistele kahju tekitamist“.[13]

Mõttevabaduse tulevik

Tänapäeval on neurokujutistehnoloogiate väljatöötamine tõstatanud küsimuse mõtete lugemise ja nende alla surumise osas. Seetõttu on välja kujunemas sellised valdkonnad nagu neuroeetika ja neuroprivaatsus.[14]

Sapir-Whorfi hüpotees, mis väidab, et mõte on oma olemuselt omane keelele, toetaks väidet, et püüdlus keelesõnade kasutamist piirata on tegelikult mõttevabaduse piiramise vorm. Seda teooriat avastas George Orwell oma romaanis „1984“, kus võeti kasutusele uuskeel. Olemuslikult oli tegemist tehislikult loodud keelega, mis disainiti piiramaks sõnavara ulatust ja grammatika kasutust eesmärgiga kontrollida mõtte- ja väljendusvabadust.[15]

Auhinnad selles vallas

Sahharovi mõttevabaduse auhind

Igal aastal tunnustab Euroopa Parlament Sahharovi mõttevabaduse auhinnaga mõnda väljapaistvat saavutust ühes järgmistest valdkondadest: inimõiguste ja põhivabaduste, eriti sõnavabaduse kaitse; vähemuste õiguste kaitse; rahvusvahelise õiguse austamine; demokraatia edendamine ja õigusriigi põhimõtete rakendamine.[16]

Auhinna vääriliseks võib osutuda ka pühendunud tegevus eelnimetatud valdkondades ja intellektuaalne või kunstiline looming.[16]

Sahharovi mõttevabaduse auhinna saamiseks peab saavutus olema tõendatud ja kontrollitav.[16]

Viited

  1. ↑ "Eesti Vabariigi põhiseadus". Riigi Teataja.
  2. ↑ "Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon". Riigi Teataja. 15. mai 2015.
  3. ↑ Equality and Human Rights Commission (15. november 2018). "Article 9: Freedom of thought, belief and religion".
  4. ↑ Välisministeerium (12. mai 2016). "Euroopa Nõukogu".
  5. ↑ Välisministeerium (25. september 2020). "Euroopa Inimõiguste Kohus".
  6. ↑ "Euroopa Liidu põhiõiguste harta". Euroopa Liidu Teataja.
  7. ↑ "ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon". Välisministeerium. 27. juuni 2013.
  8. ↑ Humanists International (2019). "Freedom of Thought Report".
  9. ↑ Humanists International. "Freedom of Thought Report country index".
  10. ↑ Luzzatti, Luigi (February 2006). Luigi Luzzatti, "The First Decree on Freedom of Conscience" p. 47 in God in Freedom. ISBN 9781596054486. ^ Luzzatti, p. 91.
  11. ↑ European Court of Human Rights, Council of Europe. European Convention on Human Rights. Strasbourg. Lk 11.
  12. ↑ McCarthy-Jones, Simon (26. september 2019). "The Autonomous Mind: The Right to Freedom of Thought in the Twenty-First Century". Frontiers.
  13. ↑ Mill, J. S. (1859/1985). On Liberty. London: Penguin., lk. 68
  14. ↑ Marken-Kruusmägi, Ilona (2013). "POLÜGRAAFITESTI ABIL SAADUD ANDMETE USALDUSVÄÄRSUSE VÕRDLEMINE MUUDE TÕENDITE USALDUSVÄÄRSUSEGA" (PDF). Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool.
  15. ↑ J.A. Lucy (2001). "Sapir–Whorf Hypothesis". International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences.
  16. ↑ 16,0 16,1 16,2 Euroopa Parlament (2019). "SAHHAROVI MÕTTEVABADUSE AUHIND 2019. aasta programm" (PDF).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mõttevabadus&oldid=5764918"