Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
corr. Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
corr. Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
| 18. rida: | 18. rida: | ||
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]]. |
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]]. |
||
Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 214 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref><ref>{{cite web| url |
Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 214 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref><ref>{{cite web| language=en| url=http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=787| title=Tourism information - LANDSCAPE RESERVE OF PRIMEVAL VALLEY OF PIUSA RIVER| website=www.setomaa.ee| publisher=| accessdate =30.11.2020| archiveurl=https://web.archive.org/web/20070902160859/http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=787| archivedate=02.09.2007|deadurl=yes |
||
}}.</ref>. |
}}.</ref>. |
||
Redaktsioon: 30. november 2020, kell 20:35
| Piusa jõgi | |
|---|---|
 Härma müür Piusa jõel | |
| Lähe | Plaani Küläjärv |
| Suubub | Pihkva järve |
| Valgla maad | Eesti, Venemaa |
| Valgla pindala | 796 km² |
| Pikkus | 109 km |
| Langus | 214 m |
| Lang | 1,94 m/km |
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.
Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.
Jõe pikkus on 108 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 214 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit[1][2].
Jõe ääres asub Vastseliina alevik.
Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[3]
Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrukeste vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.[3] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setumaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – õigeusu ja katoliku usu vahel[4].
Vaata ka
Viited
- ↑ Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.
- ↑ "Tourism information - LANDSCAPE RESERVE OF PRIMEVAL VALLEY OF PIUSA RIVER". www.setomaa.ee (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 02.09.2007. Vaadatud 30.11.2020.
{{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit|deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend). - ↑ 3,0 3,1 Tammer, Enno Ümber Eesti, Tartu: Tammerraamat, 2005.
- ↑ Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.