Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eihel (arutelu | kaastöö)
Eemaldatud muudatus 5763438, mille tegi 2001:7D0:8C91:5680:989F:9B18:40BE:1F41 (arutelu) Vandalism
Märgis: Eemaldamine
Eihel (arutelu | kaastöö)
+ ref
Märgis: Lähteteksti muudatus (2017)
18. rida: 18. rida:
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]].
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]].


Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km&sup2;, millest 508 km&sup2; on Eesti territooriumil, langus 212,4 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>.
Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km&sup2;, millest 508 km&sup2; on Eesti territooriumil, langus 212,4 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref><ref>{{cite web| url =http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=787| title =Tourism information - LANDSCAPE RESERVE OF PRIMEVAL VALLEY OF PIUSA RIVER| website =www.setomaa.ee| publisher =| accessdate =30.11.2020| archiveurl =https://web.archive.org/web/20070902160859/http://www.setomaa.ee/index.php?id=3416a75f4cea9109507cacd8e2f2aefc&object_id=787| archivedate =02.09.2007|deadurl=yes
}}.</ref>.


Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik.
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik.

Redaktsioon: 30. november 2020, kell 19:31

Piusa jõgi
Härma müür Piusa jõel
Härma müür Piusa jõel
Härma müür Piusa jõel
Lähe Plaani Küläjärv
Suubub Pihkva järve
Valgla maad Eesti, Venemaa
Valgla pindala 796 km²
Pikkus 109 km
Langus 212 m
Lang 1,94 m/km

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.

Jõe pikkus on 108 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 212,4 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit[1][2].

Jõe ääres asub Vastseliina alevik.

Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.

Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.

Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[3]

Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrukeste vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.[3] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setumaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – õigeusu ja katoliku usu vahel[4].

Vaata ka

Viited

  1. Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.
  2. "Tourism information - LANDSCAPE RESERVE OF PRIMEVAL VALLEY OF PIUSA RIVER". www.setomaa.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 02.09.2007. Vaadatud 30.11.2020. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |deadurl=, kasuta parameetrit (|url-status=) (juhend).
  3. 3,0 3,1 Tammer, Enno Ümber Eesti, Tartu: Tammerraamat, 2005.
  4. Külvik, Helen Setomaa, Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.