Juga: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 37.157.109.215 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pikne. Märgis: Tühistamine |
Juga tähendust. |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
{{keeletoimeta}} |
{{keeletoimeta}} |
||
'''Juga''' on |
'''Juga''' on vee vaba langemine järsult astangult |
||
Juga erineb [[kosk|kosest]] selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda [[jõesäng]]i. |
Juga erineb [[kosk|kosest]] selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda [[jõesäng]]i. |
||
Redaktsioon: 30. november 2020, kell 16:35
|
See artikkel räägib jugadest looduses; muude tähenduste kohta vaata Juga (täpsustus). |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Juga on vee vaba langemine järsult astangult
Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi.
Suurt ja võimast juga nimetatakse kataraktiks.
Eesti ja maailma joad
Eesti kolm kõrgeimat juga (joastikku) on Valaste juga u 30 m, Kivisilla juga 21 m ja Karjaoru juga u 18 m langusega, mis kõik asuvad kuivenduskraavide suudmetes.[1] Kõrgeim looduslik juga Eestis on Jägala juga. Maailma kõrgeim juga on Angeli juga Venezuelas. Eesti ja Euroopa veerohkeim juga oli varem Narva juga[viide?], praegu on Euroopa veerohkeim juga Rheinfall[2].
Joa geoloogia ja areng
Joad tekivad harilikult kohale, kus kõva kivim asub pehme kivimi peal ja jõgi voolab kõvalt aluspõhjalt pehmele aluspõhjale. Jõgi kulutab pinnast, aga pehmet rohkem kui kõva. Niimoodi tekib pinnasepiirile koht, kus jõevool langeb kõva aluspõhja servalt allapoole, pehmele aluspõhjale. Suure hooga langev vesi uuristab pehmet aluspõhja veelgi innukamalt ja joa kõrgus järjest kasvab. Kui pehmet aluspõhja on kaua aega uuristatud ja ära uhutud, võib jõele tekkida isegi kanjon[viide?].
Kõva aluspõhi kulub samuti. Jõevool murrab joa servast lahti kivimitükke, mis alla joa põhja langevad. Kui see kaua aega on toimunud, nihkub juga pisut ülesvoolu, lähte suunas. Joa liikumiskiirus ei ole konstantne, vaid sõltub kõige rohkem jõe vooluhulgast ning teistestki teguritest. Sellepärast ei ole võimalik täpselt ennustada, millal juga jõuab mingi kindla kohani või oletada missugusel ajal minevikus juga oli mingil kindlal kohal.
Joa ülaservast alla kukkuvad kivitükid on sageli nii suured, et jõevesi ei suuda neid minema kanda, küll aga rappuma panna. Nii juhtub teinekord, et need suhteliselt kõvad kivid muutuvad teravateks nagu riivid või puurid, mis lõhuvad veelgi joa all olevat pinnast. Siis võib joa põhja tekkida auk, milles vee sügavus on märgatavalt suurem kui mujal jões.
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Waterfalls |
Viited
- ↑ "Ida-Viru klindilõik". Põhja-Eesti klint – Eesti looduse sümbol. Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK). 2008. Vaadatud 9.06.2018.
- ↑ Water sources