Elektrivoolu tugevus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Elektrivoolu tugevus''' ehk '''voolutugevus''' (tähis '''''I''''') on mingit |
'''Elektrivoolu tugevus''' ehk '''voolutugevus''' (tähis '''''I''''') on mingit juhti läbinud [[elektrilaeng]]u ''Q'' hulk [[ajaühik]]us. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
Suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks on eesliited. näiteks mA, kA, MA |
|||
⚫ | |||
Voolutugevuse hetkväärtus |
Voolutugevuse hetkväärtus |
||
13. rida: | 15. rida: | ||
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse. |
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse. |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
==Näited voolutugevusest:== |
==Näited voolutugevusest:== |
||
* televiisori või raadio antennis normaalset |
|||
. vastuvõttu võimaldav vool: 0,001 mA |
|||
*[[Lihas]]te kokkutõmbumisel: 0,015 A |
|||
* Kineskoobis elektronkahuri "toodang": 0,1 mA |
|||
⚫ | |||
* valgusdiood vaatamiseks: 5-20 mA |
|||
⚫ | |||
* Põhjustab [[Lihas]]te kokkutõmbumist, krampi: 0,015 A |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
* Elektripliit 660 W: 3 A |
|||
* Keevitamisel 30 ... 300 A |
|||
* Auto [[starter]] käivitamisel 100.. 300 A |
|||
*[[Elektrivedur]]i [[käitamine]]: üle 300 A |
*[[Elektrivedur]]i [[käitamine]]: üle 300 A |
||
*[[Välk]]: umbes 100 000 A |
*[[Välk]]: umbes 100 000 A |
||
===Surmav voolutugevus=== |
===Surmav voolutugevus=== |
||
Inimesele surmava [[elektrilöök|elektrilöögi]] tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0, |
Inimesele surmava [[elektrilöök|elektrilöögi]] tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,05 A. See on väga individuaalne, oleneb millised keha osasid vool läbib ja sõltub ka südame seisukorrast. Surm võib saabuda südame seiskumis tõttu järku või lihaste krambi tagajärjel lämbumise tõttu. Selline voolutugevus tekkib inimese kehas ainult kõrgete pingete puhul, mistõttu madalpingeallikad (kuni 24 V) on reeglina ohutud. |
||
Hobused on elektri suhtes inimesest palju nõrgemad. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Elektrivool]] |
*[[Elektrivool]] |
Redaktsioon: 9. aprill 2007, kell 17:16
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on mingit juhti läbinud elektrilaengu Q hulk ajaühikus. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Elektrivoolu tugevus juhtmes on 1 A, kui sekundis läbib seda juhet laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga.
Suuremate ja väiksemate ühikute saamiseks on eesliited. näiteks mA, kA, MA
Voolutugevuse hetkväärtus
Kui voolutugevus ei muutu, siis
Kui voolutugevus muutub, annab see valem keskmise voolutugevuse.
Voolutugevuse mõõtmise riista nimetatakse ampermeetriks. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi.
Näited voolutugevusest:
- televiisori või raadio antennis normaalset
. vastuvõttu võimaldav vool: 0,001 mA
- Kineskoobis elektronkahuri "toodang": 0,1 mA
- valgusdiood vaatamiseks: 5-20 mA
- Põhjustab Lihaste kokkutõmbumist, krampi: 0,015 A
- Taskulambis: umbes 0,2 A
- Toavalgustus 110 W 220 V pirniga: 0,5 A
- Elektripliit 660 W: 3 A
- Keevitamisel 30 ... 300 A
- Auto starter käivitamisel 100.. 300 A
- Elektriveduri käitamine: üle 300 A
- Välk: umbes 100 000 A
Surmav voolutugevus
Inimesele surmava elektrilöögi tekkeks peab voolutugevus inimese kehas ületama väärtuse, mis on umbes 0,05 A. See on väga individuaalne, oleneb millised keha osasid vool läbib ja sõltub ka südame seisukorrast. Surm võib saabuda südame seiskumis tõttu järku või lihaste krambi tagajärjel lämbumise tõttu. Selline voolutugevus tekkib inimese kehas ainult kõrgete pingete puhul, mistõttu madalpingeallikad (kuni 24 V) on reeglina ohutud. Hobused on elektri suhtes inimesest palju nõrgemad.