Alessandro Scarlatti: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{Viitamata|kuu=november|aasta=2020}}
[[Pilt:Alessandro Scarlatti.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Alessandro Scarlatti.jpg|pisi|]]
'''Alessandro Scarlatti''' ([[2. mai]] [[1660]] – [[24. oktoober]] [[1725]]) oli [[itaallased|itaalia]] [[Barokkmuusika|barokk]][[helilooja]]. Ta on tuntud eelkõige tänu oma [[ooper]]itele. Ta oli üks [[Napoli ooperikoolkond|Napoli ooperikoolkonna]] rajajaist.
'''Alessandro Scarlatti''' ([[2. mai]] [[1660]] – [[24. oktoober]] [[1725]]) oli [[itaallased|itaalia]] [[Barokkmuusika|barokk]][[helilooja]]. Ta on tuntud eelkõige oma [[ooper|ooperite]] poolest. Scarlatti oli üks [[Napoli ooperikoolkond|Napoli ooperikoolkonna]] rajajaist.


Ta õppis [[Rooma]]s helilooja [[Giacomo Carissimi]] käe all pool aastat (1770), õppides meisterlikult valitsema kontrapunktistiili. Tema meloodiameel arenes tänu Antonio Stradella mõjutustele, kes ka tegutses Roomas. Napolis leiutab stiili, mis saab põhiliseks kuni Mozarti aegadeni välja, just aaria struktuuri osas, milles valitseb instrumentaalse saatega retsitatiiv ja da capo- aariad. Tema muusika muutub eriliselt nõudlikuks ja virtuoosseks ning mis nõuab esitajalt teksti täpset tundmist ja sõna edasiandmise oskust. Napoli koolkonna esindajaid: Pergolesi, Duni, Paisiello, Piccinni, Ciampi, Jommelli. Põhiliselt kirjutas A. Scarlatti sopranihäälele (sh 700 kantaati).
Alessandro Scarlatti õppis 1770. aastal [[Rooma]]s helilooja [[Giacomo Carissimi]] juhendamisel pool aastat, õppides meisterlikult valitsema kontrapunktistiili. Tema meloodiatunnetus arenes samuti Roomas tegutsenud Antonio Stradella mõjutuste tulemusel. Scarlatti leiutab Napolis stiili, mis saab põhisuunaks kuni Mozarti muusika tulekuni ja puudutab just aaria struktuuri, milles valitsevad instrumentaalse saatega retsitatiiv ja ''da capo'' aariad. Tema muusika muutub eriti nõudlikuks ja virtuoosseks ning selliseks, mis nõuab esitajalt teksti täpset tundmist ja sõna edasiandmise oskust. Napoli koolkonda esindavad Pergolesi, Duni, Paisiello, Piccinni, Ciampi ja Jommelli. Alessandro Scarlatti kirjutas põhiliselt sopranihäälele, sealhulgas 700 kantaati. Tal on 59 ooperit, sealhulgas 1718. aastal loodud "Il trionfo dell´onore" ja 1721. aastal kirjutatud "Griselda".
Teosed: 59 ooperit, sh „Griselda“ (1721), „Il trionfo dell´onore“ (1718) jne


Tema tuntumate laulude hulka kuulub Mario aaria "Le violette" ooperist "Pirro e Demetrio" (1694), mida tuntakse lihtsalt kui vana klassika laulu.
Tema tuntumate laulude hulka kuulub Mario aaria "Le violette" 1694. aasta ooperist "Pirro e Demetrio", mida tuntakse lihtsalt kui vana klassikalist laulu.


{{JÄRJESTA:Scarlatti, Alessandro}}
{{JÄRJESTA:Scarlatti, Alessandro}}

Redaktsioon: 25. november 2020, kell 08:52

Alessandro Scarlatti (2. mai 166024. oktoober 1725) oli itaalia barokkhelilooja. Ta on tuntud eelkõige oma ooperite poolest. Scarlatti oli üks Napoli ooperikoolkonna rajajaist.

Alessandro Scarlatti õppis 1770. aastal Roomas helilooja Giacomo Carissimi juhendamisel pool aastat, õppides meisterlikult valitsema kontrapunktistiili. Tema meloodiatunnetus arenes samuti Roomas tegutsenud Antonio Stradella mõjutuste tulemusel. Scarlatti leiutab Napolis stiili, mis saab põhisuunaks kuni Mozarti muusika tulekuni ja puudutab just aaria struktuuri, milles valitsevad instrumentaalse saatega retsitatiiv ja da capo aariad. Tema muusika muutub eriti nõudlikuks ja virtuoosseks ning selliseks, mis nõuab esitajalt teksti täpset tundmist ja sõna edasiandmise oskust. Napoli koolkonda esindavad Pergolesi, Duni, Paisiello, Piccinni, Ciampi ja Jommelli. Alessandro Scarlatti kirjutas põhiliselt sopranihäälele, sealhulgas 700 kantaati. Tal on 59 ooperit, sealhulgas 1718. aastal loodud "Il trionfo dell´onore" ja 1721. aastal kirjutatud "Griselda".

Tema tuntumate laulude hulka kuulub Mario aaria "Le violette" 1694. aasta ooperist "Pirro e Demetrio", mida tuntakse lihtsalt kui vana klassikalist laulu.