Pingelang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. aprill 2007, kell 12:56

Pingelang on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva elektriliini ehk elektriahela mingile osale langeva pinge erinevus elektriallika pingest.

Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal Georg Simon Ohm.

Pinge ahelaosas on:

alalisvoolu korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa aktiivtakistuse (R) korrutisega;
vahelduvvoolu korral elektriahela voolu (I) ja näivtakistuse (Z) korrutisega.

Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse pingekaoks.

Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.

Vahelduvvoolu korral aktiiv ja reaktiivtakisusest tulenevate faasinihete tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika väljundpingega.

Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele nimipinge tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Pingelang''' on elektriallika ja elektritarbijate vahele jääva [[elektriliin]]i ehk elektriahela mingile osale langeva [[pinge (elekter)|pinge]] erinevus elektriallika pingest.
-'''Pingelang''' U lineaarsel [[takisti]]l võrdub seda takistit läbiva [[elektrivool]]u ja [[elektritakistus]]e korrutisega. U=I*R  Mõõta saab pingelangu [[voltmeeter|voltmeetriga]] takisti otstest juhul, kui takisti otsad on ligipääsetavad.
+Pingelangu mõiste võttis kasutusele 1827. aastal [[Georg Simon Ohm]].
+Pinge ahelaosas on:
+*[[alalisvool]]u korral võrdne ahela voolu (I) ja ahelaosa [[aktiivtakistus]]e (R) korrutisega;
+*[[vahelduvvool]]u korral elektriahela voolu (I) ja [[näivtakistus]]e (Z) korrutisega.
+Elektriallika ja elektriahela mingi punkti või elektriahela erinevate punktide vahelist pingete aritmeetilist vahet (erinevust) nimetatakse [[Pingekadu (elekter)|pingekaoks]].
+Alalisvoolu korral on pingekadu võrdne pingelanguga.
+Vahelduvvoolu korral aktiiv ja [[reaktiivtakisus]]est tulenevate [[faasinihe]]te tõttu võib pinge ahela mingis punktis olla nii väiksem, kui suurem võrreldes elektriallika [[väljundpinge]]ga.
+Pingelangu arvestades ja elektritarbijatele [[nimipinge]] tagamiseks on elektriallika väljundpinge tavaliselt mõne protsendi võrra suurem elektritarbijate nimipingest.
 [[Kategooria:Elektrotehnika]]