Kopter: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Ssgreporter teisaldas lehekülje Helikopter ümbersuunamise Kopter asemele: helikopter on vananenud sõna |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 17. november 2020, kell 01:40
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Helikopter (vanakreeka keelest ἕλιξ hélix 'keere, spiraal' + πτερόν pterón 'tiib'), lühemalt kopter, on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja liikumisjõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis (horisontaalselt) pöörlev tiivik.[1]
Rootor ehk tiivik koosneb selle võllil asuva kaldketta abil automaatselt kohtumisnurka (sammu) muutvatest labadest.
Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga helikoptereid. Ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kahe tiivikuga kopteril võivad need asuda teineteise taga lennusuuna pikiteljel (tandemis tiivikud), kõrvuti põikiteljel (transversaaltiivikud) või kohakuti (koaksiaaltiivikud). Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate pöörlemistasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega (Flettner tüüpi asetusega rootorid). [1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor. Enamik tänapäeva suuremaid kopterid on gaasiturbiinmootoriga, väiksemad valdavalt kolbmootoriga.
Helikopteriga saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus paigal[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väike, rippuvat helikopterit saab pöörata lausa paigal. Paigalt tõusta ja selle kohal rippumine võimaldab kopterit kasutada raskemini ligipääsetavate rajatiste püstitamisel kraanana, päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (näiteks dessandid, allveelaevatõrjeoperatsioonid jne.)[1].
Ajalugu
Esimene helikopterilaadse masina põhimõtte visand omistatakse Leonardo da Vincile. 19. sajandi lõpupoolel tehti mitmeid kohmakaid katseid algeliste lennumasina konstruktsioonidega, millega sai juhitamatult teha mõningaid hüppeid maapinna kohal.
Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest aurumasina jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurumasina jõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumasin, mida toitis aurukatel. Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga mudelkopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
1930.-te algul Louis Breguet ja Rene Dorandi ehitatud Gyroplane-Laboratoire oli esimene inimest kandev ja juba kestvamat aega lendav helikopter.
Esimese kasutuskõlbliku lennus juhitava helikopteri ehitas 1936. aastal Henrich Focke (1890-1979) Saksamaal. Henrich Focke ehitatud kopter Focke-Wulf Fw 61-ga saavutati lennukõrgus 3200 m, pikim lend üle 230 km lennukiirusega 120 km/h. Esimene seeria helikopter Focke-Achgeli Fa-223 ehitati 1941. aastal II maailmasõja ajal Saksamaal, millele järgnes Fletner Fi-282 sari 1943. aastal.
Esimese tänapäeval levinud skeemiga helikopteri arendas ameeriklane Igor Sikorsky (1880-1972). Aastal 1939 ehitatud Sikorsky VS-300 oli esimene ühe põhirootori ja ühe sabarootoriga kopter, selle esmalend oli 1939. aastal.
Praegu on maailmas levinumad tuntud USA firma Bell Helicopters (eri tüüpi helikoptereid on kasutuses kokku umbes 21 000), Sikorsky, Mil, Kaman ja teiste firmade kopterid.
Kopterimargid
Helikopteri arenguetapid
-
Breguet ja Dorand Gyroplane-Laboratoire 1. Esimene pikema lennuajaga stabillne juhitav helikopter. 1935
-
Focke-Wulf Fw 61 (1936), esimene autorotatsioonis pöörlevate rootoritega helikopter, saab maanduda ka seisva mootoriga.
-
Focke-Achgelis Fa-223, esimene seeriana ehitatud helikopter. 1941
-
Bell 47, esimene tsiviilkopter. 1946
-
Maailmas küllaltki levinud helikopter Mi-8 (Pamiir 1986)
-
Mi-8 Han-Tengri taustal (2004)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kopter |
- Kopteri aerodünaamika (inglise keeles)