Siire (mehaanika): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Viimane redaktsioon: 16. november 2020, kell 11:44

See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna muude tähenduste kohta vaata lehekülge Siire (täpsustus)

Siirde, trajektoori ja teepikkuse mõiste erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks

Siire (ka paigutis ja mõnes kohas ekslikult nihe) on mehaanikas mingi punktmassi (keha massikeskme või keskkonna osakese) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paralleelselt.

Siirdevektor[muuda | muuda lähteteksti]

Siiret kirjeldab mehaanikas vektoriaalne füüsikaline suurus, mida kutsutakse siirdevektoriks. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas kohavektoritega. Siirdevektor on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku alghetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori ${\vec {r}}$ muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit $\Delta {\vec {r}}$ . Siirdevektori levinud tähised on ka ${\vec {s}}$ või ${\vec {\delta }}$ .

Masspunkti siirdevektori pikkus ja tema liikumise teepikkus ei ole üldjuhtudel võrdsed suurused (võrdsed näiteks ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel). Siirdevektori pikkus sõltub vaid alg- ja lõpp-punktide asukohtadest, mitte liikumise trajektoorist, liikumiskiirusest ega liikumisajast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
 [[Fail:SiireTeepikkus.svg|pisi|367x367px|Siirde, [[Trajektoor|trajektoori]] ja [[Teepikkus|teepikkuse]] mõiste erinevus. Näidatud tasapinnalisel juhul võib siiret nimetada ka nihkeks]]
-'''Siire''' (arhailiselt '''paigutis''' ja mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[Punktmass|punktmassi]] ([[keha]] [[Massikese|massikeskme]] või keskkonna [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paralleelselt.
+'''Siire''' (ka '''paigutis''' ja mõnes kohas ekslikult '''nihe''') on [[Mehaanika|mehaanikas]] mingi [[Punktmass|punktmassi]] ([[keha]] [[Massikese|massikeskme]] või keskkonna [[Osake|osakese]]) asukoha muutus ruumis. Nihkeks on õigem nimetada siirde erijuhtu, kui siire toimub tasapinnaga paralleelselt.
 == Siirdevektor ==
-Siiret kirjeldab mehaanikas [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]], mida kutsutakse '''siirdevektoriks'''. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. Siirdevektor on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku algajahetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori <math>\vec{r}</math> muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit <math>\Delta \vec{r}</math>. Siirdevektori levinud tähised on ka <math>\vec{s}</math> või <math>\vec{\delta}</math>.
+Siiret kirjeldab mehaanikas [[vektoriaalne suurus|vektoriaalne]] [[füüsikaline suurus]], mida kutsutakse '''siirdevektoriks'''. Asukohti ruumis kirjeldatakse mehaanikas [[Kohavektor|kohavektoritega]]. Siirdevektor on defineeritud vektorina, mille alguspunkt langeb kokku alghetkel punktmassi kohavektori lõpp-punktiga ja lõpp-punkt langeb kokku mingil järgneval ajahetkel kohavektori lõpp-punktiga. Seega on siirdevektor kohavektori <math>\vec{r}</math> muut ja seetõttu tähistatakse siirdevektorit <math>\Delta \vec{r}</math>. Siirdevektori levinud tähised on ka <math>\vec{s}</math> või <math>\vec{\delta}</math>.
 Masspunkti siirdevektori pikkus ja tema liikumise [[teepikkus]] ei ole üldjuhtudel võrdsed suurused (võrdsed näiteks ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel). Siirdevektori pikkus sõltub vaid alg- ja lõpp-punktide asukohtadest, mitte liikumise [[trajektoor]]ist, liikumiskiirusest ega liikumisajast.