Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
:) Märgised: Tühistatud Viidete kustutamine Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 193.40.136.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 2001:7D0:8488:7D80:5523:84FB:4F68:368F. Märgis: Tühistamine |
||
12. rida: | 12. rida: | ||
| paremad_lisajõed = |
| paremad_lisajõed = |
||
| vasakud_lisajõed = |
| vasakud_lisajõed = |
||
|Vooluhulk suudmes = 5,8 m/s}} |
|Vooluhulk suudmes = 5,8 m/s}} |
||
'''Piusa jõgi''' (ka ''Pimža jõgi''; vene ''Пиуза, Пимжа'') on [[jõgi]] [[Kagu-Eesti]]s, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub [[Venemaa]] territooriumil. |
|||
Piusa jõgi saab alguse [[Plaani Küläjärv]]est [[Haanja kõrgustik]]ul ja suubub [[Pihkva järv]]e. Voolab käänulises [[Piusa ürgorg|Piusa ürgorus]]. |
|||
Jõe pikkus on 108 km, [[valgala]] 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 212,4 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>. |
|||
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik. |
|||
Suuremad lisajõed on [[Meeksi oja]], [[Tuderna oja]], [[Tuhkvitsa oja]] (ka Obinitsa oja) ja [[Pelska jõgi]]. |
|||
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]]. |
|||
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab [[Vana-Vastseliina]] [[Vastseliina piiskopilinnus|piiskopilinnuse]] varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]].<ref name="Tammer 2005">Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref> |
|||
Piusa jõgi on piirijõeks [[setud]]e ja [[võrukesed|võrukeste]] vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.<ref name="Tammer 2005" /> Jõgi on ka piiriks [[Liivimaa]] ja [[Setumaa]] vahel, mis kujunes välja [[Liivimaa ristisõda|Saksa ekspansiooni]] pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – [[õigeusk|õigeusu]] ja [[katoliiklus|katoliku usu]] vahel<ref>Külvik, Helen ''Setomaa'', Looduse raamatukogu, MTÜ Looduajakiri, 2013.</ref>. |
|||
==Vaata ka== |
|||
*[[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]] |
|||
* [[Piusa liivakivipaljandid]] |
|||
== Viited == |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Eesti jõed]] |
[[Kategooria:Eesti jõed]] |
Redaktsioon: 12. november 2020, kell 13:06
Piusa jõgi | |
---|---|
Härma müür Piusa jõel | |
Lähe | Plaani Küläjärv |
Suubub | Pihkva järve |
Valgla maad | Eesti, Venemaa |
Valgla pindala | 796 km² |
Pikkus | 109 km |
Langus | 212 m |
Lang | 1,94 m/km |
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.
Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.
Jõe pikkus on 108 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti territooriumil, langus 212,4 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi. Piusa jõel on paiknenud 39 vesiveskit[1].
Jõe ääres asub Vastseliina alevik.
Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[2]
Piusa jõgi on piirijõeks setude ja võrukeste vahel: paremal kaldal on setude asualad ja vasakul kaldal võrukeste asualad.[2] Jõgi on ka piiriks Liivimaa ja Setumaa vahel, mis kujunes välja Saksa ekspansiooni pidurdumisel 1240. aastatel. Selline poliitiline piir tähistas ka piiri eri uskude – õigeusu ja katoliku usu vahel[3].