Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeerium

Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeerium

Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeeriumi vapp
Asutatud	1826
Tegevuse lõpetanud	1918
Eesmärk	Venemaa Keisririigi keiserliku õukonna haldus
Peakorter	Peterburi linn
Juhtkond	Venemaa Keisririigi keiserliku õukonna ja udellide minister

Venemaa Keisririigi Keiserliku Õukonna ja Udellide Ministeerium (vene keeles Министерство императорского двора и уделов), lühendatult ka Venemaa Keisririigi Õukonnaministeerium oli Venemaa keisririigi keskvalitsusasutus aastatel 1826−1917/1918. Selle pädevusse kuulusid keiserliku õukonnaga seotud asutused, kuid see täitis ka mitmeid teisi funktsioone. Aastatel 1852−1856 oli ministeerium ajutiselt jaotatud Keiserliku Õukonna Ministeeriumiks ja Udellide Ministeeriumiks.

Ajalugu

Ministeerium asutati 1826. aasta 22. augustil. Sellega ühendati kõik varasemad keiserliku õukonna haldamisega seotud institutsioonid üheks asutuseks ja see hõlmas kõiki neid instantse, mis ei allunud valitseva senati või mõne teise kõrgema institutsiooni järelvalvele. 1852. aastal jagati ministeerium kaheks erinevaks valitsusasutuseks − Keiserliku Õukonna Ministeeriumiks ja Udellide Ministeeriumiks −, kuid endine korraldus taastati juba 1856. aastal.

Pärast Veebruarirevolutsiooni ja monarhia kaotamist minetas ministeerium oma mõtte. Kummatigi venis selle likvideerimine 1918. aasta alguseni.

Struktuur

Ministeerium koosnes järgmistest institutsioonidest:

• Ministri nõukogu
• Üldosakonnad
• Eriosakonnad
• Keiserlike ja tsaari ordenite kaptiitel
• Udellide peavalitsus (1892−1917, departemang 1826−1892)
• Paleede peavalitsus (1883−1891)

Üldosakonnad olid:

• Kantselei
• Tema Keiserliku Majesteedi kabinet
• Kontroll
• Kassa, millel olid kontorid Moskvas, Barnaulis ja Nertšinskis
• Üldarhiiv
• Meditsiiniinspektsioon

Eriosakonnad olid:

• Õuemarssali osakonna valitsus
• Tseremooniate ekspeditsioon (1858−1917)
• Õukonna tallide osakond
• Keiserlik jahindus
• Õukonna vaimulikkond
• Õukonna laulukapell
• Õukonna muusikakoor
• Tema Keiserliku Majesteedi isiklikud raamatukogud
• Keiserlik Ermitaaž
• Keiserlike teatrite direktsioon
• Tema Keiserliku Majesteedi isiklike paleede valitsus
• Paleede valitsused (varem kontorid) Peterburis, Moskvas, Tsarskoje Seloos, Peterhofis, Gattšinas ja Varssavis
• Paleekomandandi valitsus (1905−1917)
• Pavlovski valitsus
• Keiserlik Kunstide Akadeemia
• Keiserlik arheoloogiakomisjon (1859−1917)
• Nende Keiserlike Kõrguste suurvürstide ja suurvürstinnade õukonnad
• Elektrotehnikaosakond
• Palee grenaderirood
• Łowiczi vürstkonna valitsus
• Tema Keiserliku Kõrguse Keisrinna kantselei

Minister ja abiminister

 Pikemalt artiklis Venemaa Keisririigi keiserliku õukonna ja udellide ministrite loend

Ministeeriumi juht oli minister, kes allus otse keisrile ja andis temale aru. Seda eriseisundit on põhjendatud sellega, et tema pädevus ei olnud üleriikliku iseloomuga, vaid puudutas eranditult keisrikoda. Ministri abiliseks oli abiminister (помощник министра), kelle ametikoht loodi 1893. aastal ja kellel olid aseministri (товарищ министра) õigused.

Abiministrid 1893−1917

Nr	Ametiaeg	Pilt	Nimi	Auaste
1	1893−1897		parun Adolf Andreas Woldemar Freedericksz (1852−1930)	tallmeister, kindralleitnant
−	1897−1913		Vakantne
2	1913−1917		krahv Moritz Nikolaus Pontus Nieroth (1852−1930)	tallmeister, salanõunik