Sõltuvushäire: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Sõltuvushäire''' on [[psüühikahäire]], kus inimesel on korduv vajadus mingi aine või tegevuse järgi, hoolimata sellest, et vajaduse rahuldamisel on talle kahjulikud tagajärjed - probleemid tervise ja sotsiaalsete suhetega. Sõltuvushäire all kannataval inimesel on tugev ja vastupandamatu soov mingit ainet tarvitada või tegevust sooritada. Sageli püütakse oma sõltuvust varjata või valetada, et seda tehakse harvem ja väiksemates kogustes kui tegelikult. Inimene mõtleb oma ihaldatud tegevusele ka siis, kui teeb midagi muud ning otsib võimalusi kuidas, kus ja millal oma vajadust rahuldada. |
'''Sõltuvushäire''' on [[psüühikahäire]], kus inimesel on korduv vajadus mingi aine või tegevuse järgi, hoolimata sellest, et vajaduse rahuldamisel on talle kahjulikud tagajärjed - probleemid tervise ja sotsiaalsete suhetega. Sõltuvushäire all kannataval inimesel on tugev ja vastupandamatu soov mingit ainet tarvitada või tegevust sooritada. Sageli püütakse oma sõltuvust varjata või valetada, et seda tehakse harvem ja väiksemates kogustes kui tegelikult. Inimene mõtleb oma ihaldatud tegevusele ka siis, kui teeb midagi muud ning otsib võimalusi kuidas, kus ja millal oma vajadust rahuldada. |
||
Inimesel võivad tekitada sõltuvust näiteks: [[alkohol]], [[marihuaana]], [[amfetamiin]], [[kokaiin]], [[nikotiin]], [[opioidid]], mingi söök, [[šokolaad]], [[kohv]], [[videomängud]], [[arvutimängud]], [[hasartmängud]], [[seks]], "[[Ostlemine|šoppamine]]". Oluline erinevus uimastisõltuvuse ja teiste sõltuvushäirete vahel on see, et uimastisõltuvus on häire, mille korral uimastite tarbimise lõpetamine põhjustab väga ebameeldiva võõrutusseisundi, mis võib viia uuesti uimasteid tarbima. |
Inimesel võivad tekitada sõltuvust näiteks: [[alkohol]], [[marihuaana]], [[amfetamiin]], [[kokaiin]], [[nikotiin]], [[opioidid]], mingi söök, [[šokolaad]], [[kohv]], [[videomängud]], [[arvutimängud]], [[hasartmängud]], [[seks]], "[[Ostlemine|šoppamine]]". Oluline erinevus uimastisõltuvuse ja teiste sõltuvushäirete vahel on see, et [[Narkomaania|uimastisõltuvus]] on häire, mille korral uimastite tarbimise lõpetamine põhjustab väga ebameeldiva võõrutusseisundi, mis võib viia uuesti uimasteid tarbima. |
||
Kas inimesel tekib sõltuvus või mitte, on raske ette ennustada – mõnel inimesel tekib sõltuvus kergemini, teisel raskemini. Inimesel ei pruugi tekkida sõltuvust ühe aine või tegevusega, aga tekib teisega. Sõltuvusprobleemi tekkimise riski võivad suurendadad: pereliikme sõltuvusprobleem, lapsepõlvetraumad (hooletusse jätmine, kuritarvitamine, vaimne- ja füüsiline vägivald ja/või nende pidev nägemine kodus jm), vaimse tervise probleemid ([[depressioon]], [[ärevus]], ) jne. 2018. aastal USA-s tehtud uuring näitas, "et on otsene seos vaimse tervise häiretel ja sõltuvusainete tarbimisel" ja suur osa vaimse häirega inimestest tarbivad: 38% alkoholi, 44% kokaiini ja 40% suitsetavad sigarette.<ref>{{Cite news|url=https://www.dualdiagnosis.org/mental-health-and-addiction/the-connection/|title=The Connection Between Mental Illness and Substance Abuse {{!}} Dual Diagnosis|work=Dual Diagnosis}}</ref> |
Kas inimesel tekib sõltuvus või mitte, on raske ette ennustada – mõnel inimesel tekib sõltuvus kergemini, teisel raskemini. Inimesel ei pruugi tekkida sõltuvust ühe aine või tegevusega, aga tekib teisega. Sõltuvusprobleemi tekkimise riski võivad suurendadad: pereliikme sõltuvusprobleem, lapsepõlvetraumad (hooletusse jätmine, kuritarvitamine, vaimne- ja füüsiline vägivald ja/või nende pidev nägemine kodus jm), vaimse tervise probleemid ([[depressioon]], [[ärevus]], ) jne. 2018. aastal USA-s tehtud uuring näitas, "et on otsene seos vaimse tervise häiretel ja sõltuvusainete tarbimisel" ja suur osa vaimse häirega inimestest tarbivad: 38% alkoholi, 44% kokaiini ja 40% suitsetavad sigarette.<ref>{{Cite news|url=https://www.dualdiagnosis.org/mental-health-and-addiction/the-connection/|title=The Connection Between Mental Illness and Substance Abuse {{!}} Dual Diagnosis|work=Dual Diagnosis}}</ref> |
||
Redaktsioon: 11. november 2020, kell 16:46
Sõltuvushäire on psüühikahäire, kus inimesel on korduv vajadus mingi aine või tegevuse järgi, hoolimata sellest, et vajaduse rahuldamisel on talle kahjulikud tagajärjed - probleemid tervise ja sotsiaalsete suhetega. Sõltuvushäire all kannataval inimesel on tugev ja vastupandamatu soov mingit ainet tarvitada või tegevust sooritada. Sageli püütakse oma sõltuvust varjata või valetada, et seda tehakse harvem ja väiksemates kogustes kui tegelikult. Inimene mõtleb oma ihaldatud tegevusele ka siis, kui teeb midagi muud ning otsib võimalusi kuidas, kus ja millal oma vajadust rahuldada.
Inimesel võivad tekitada sõltuvust näiteks: alkohol, marihuaana, amfetamiin, kokaiin, nikotiin, opioidid, mingi söök, šokolaad, kohv, videomängud, arvutimängud, hasartmängud, seks, "šoppamine". Oluline erinevus uimastisõltuvuse ja teiste sõltuvushäirete vahel on see, et uimastisõltuvus on häire, mille korral uimastite tarbimise lõpetamine põhjustab väga ebameeldiva võõrutusseisundi, mis võib viia uuesti uimasteid tarbima.
Kas inimesel tekib sõltuvus või mitte, on raske ette ennustada – mõnel inimesel tekib sõltuvus kergemini, teisel raskemini. Inimesel ei pruugi tekkida sõltuvust ühe aine või tegevusega, aga tekib teisega. Sõltuvusprobleemi tekkimise riski võivad suurendadad: pereliikme sõltuvusprobleem, lapsepõlvetraumad (hooletusse jätmine, kuritarvitamine, vaimne- ja füüsiline vägivald ja/või nende pidev nägemine kodus jm), vaimse tervise probleemid (depressioon, ärevus, ) jne. 2018. aastal USA-s tehtud uuring näitas, "et on otsene seos vaimse tervise häiretel ja sõltuvusainete tarbimisel" ja suur osa vaimse häirega inimestest tarbivad: 38% alkoholi, 44% kokaiini ja 40% suitsetavad sigarette.[1]
Uuritud on, kas riskifaktoriks võib olla geneetiline soodumus, kuid ka madala geneetilise soodumusega võib pikemaajaline sõltuvusttekitava aine kasutamine tekitada sõltuvushäire.
Ravimine
Lisaks ravimitele on sõltuvushäire ravis oluline koht ka inimese rehabilitatsioon ühiskonda, teraapiad (nii individuaalsed- kui grupiteraapiad), strateegiad kuidas inimese käitumist muuta ja sellega seonduvad mitmeastmelised tegevusprogrammid.