Olekuvõrrand: erinevus redaktsioonide vahel

[[Termodünaamika]]s näiteks nimetatakse olekuvõrrandiks seost [[aine (füüsika)|aine]] absoluutse [[temperatuur]]i (''T''), [[rõhk|rõhu]] (''p'') ja [[ruumala]] (''V'') vahel. [[Pideva keskkonna mehaanika]]s on olekuvõrranditeks seosed [[Pinge (mehaanika)|pingete]] ja [[deformatsioon]]ide vahel.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Andrus Salupere]]|URL=https://www.ioc.ee/~salupere/lk/elastsus_opetus_2017_ptk3_2.pdf|Pealkiri=Pideva keskkonna mehaanika|Väljaanne=|Aeg=2017|Kasutatud=2018 detsember}}</ref>

kus <math>\nu</math> on gaasi hulk ([[mool]]ides) ja ''R'' on [[universaalne gaasikonstant]] (=8,3145 J/mol/K).

* Reaalse gaasi olekut kirjeldab ligikaudselt [[Van der Waalsi gaasvõrrand]]:

: <math>(p+a/V^2)(V-b)=\nu RT. \,</math>,

kus ''a'' ja ''b'' on konkreetset [[reaalne gaas|reaalset gaasi]] iseloomustavad [[parameeter|parameetrid]] (''b'' võtab arvesse molekulide lõplikku ruumala, ''a'' arvestab molekulidevahelist tõmbumist).

Termodünaamika on rakendatav ka kiirgusele. Tasakaalulist ehk* [[soojuskiirgusSoojuskiirgus]]t võib iseloomustada temperatuuriga, milleks on kiirgusega termilises [[termodünaamiline tasakaal|tasakaalus]] oleva [[keha]] temperatuur. Soojuskiirguse rõhk aine pinnale on [[võrdelisus|võrdeline]] kiirguse energiatihedusega, mis (vastavalt [[Stefani-Boltzmanni seadus]]ele) on omakorda võrdeline absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Soojuskiirguse omadused ei sõltu tema ruumalast, seega tema olekuvõrrand on

: <math>p=bT^4, \,</math>,

kus <math>b=\pi^2k_B^4/(45\hbar^3c^3)</math>, kuskusjuures ''k_B'' on [[Boltzmanni konstant]], <math>\hbar</math> on [[Plancki konstant]] ja ''c'' on [[valguse kiirus vaakumis]].

{{Viited}}