Düsseldorfi Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: Kategooria:Düsseldorfi Kunstiakadeemia uus sortimisvõti: " " |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Düsseldorfi Kunstiakadeemia''' (saksa keeles Kunstakademie Düsseldorf) on [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is |
'''Düsseldorfi Kunstiakadeemia''' (saksa keeles Kunstakademie Düsseldorf) on [[Saksamaa]]l [[Düsseldorf]]is tegutsev kunstiakadeemia. |
||
Kunstiakadeemia asutati [[1773]]. Pfalzi kuurvürst [[Johann Wilhelm (Pfalz)|Johann Wilhelm]] oli kunstihuviline valitseja, kes hakkas koguma kunsti peamiselt Hollandi koolkonda kuuluvailt kunstnikelt. Tema järglane, kuurvürst [[Karl Theodor]], asutas 1767. aastal Düsseldorfis akadeemia. Kunstiakadeemia kui niisugune asutati 1819. Esimeseks direktoriks oli tuntud kunstnik [[Peter von Cornelius]]. Tema mantlipärijaks oli kunstnik Wilhelm Schadow (1826-1859). Kooli õpilaskonda kuuluvad kunstnikud K. F. Lessing, J. Hübner, Th. Hildebrandt, K. Sohn, H. Mücke ja Chr. Köhler ning Ed. Bendemann ja A. Sdhrödter panid aluse Düsseldorfi koolkonnale.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Aleksander Tassa|url=https://dea.digar.ee/article/eestisona/1944/08/05/24|pealkiri=Düsseldorfi kunstiakadeemia 125-aastane|väljaanne=Eesti Sõna|aeg=5.08.1944|vaadatud=4.11.2020}}</ref> |
|||
Kunstiakadeemia asutati [[1773]]. |
|||
Akadeemia populaarseim oli maastikuklass W. Schirmeri, H. Gude ja Oswald Achenbachi juhtimisel. 1864 avati skulptuuriklass, 1866 arhitektuuriosakond ja 1869 kirikukunstiklass prof. Degeri juhtimisel. Düsseldorfi kunstiakadeemia tegevuse hiilgeajaks loetakse ajavahemikku 1830.-1846. Sel ajajärgul õppis Düsseldorfis ka Tartu päritoluga [[Hermann Eduard Hartmann|Hermann Hartmann]], kes töötas hiljem oma kodulinnas [[Ksülograafia|ksülograafina]]. 18. sajandi viimasel veerandil asusid akadeemiasse tööle [[Eduard von Gebhardt]] ja [[Eugen Gustav Dücker|Eugen Dücker]] (1874) ja [[Gregor von Bochmann]] (1895), mis tõi kaasa mitmete kaasmaalaste õppima asumise sellesse kooli. Teiste hulgas ka [[Tõnis Grenzstein]], [[Paul Raud|Paul]] ja [[Kristjan Raud]] ning [[Ants Laikmaa]].<ref name=":0" /> |
|||
Kunstiakadeemia sai ülemaailmselt tuntuks 19. sajandi keskel. |
|||
== Viited == |
|||
Praegu õpib kunstiakadeemias umbes 370 õpilast. |
|||
<references /> |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 4. november 2020, kell 15:02
Düsseldorfi Kunstiakadeemia (saksa keeles Kunstakademie Düsseldorf) on Saksamaal Düsseldorfis tegutsev kunstiakadeemia.
Kunstiakadeemia asutati 1773. Pfalzi kuurvürst Johann Wilhelm oli kunstihuviline valitseja, kes hakkas koguma kunsti peamiselt Hollandi koolkonda kuuluvailt kunstnikelt. Tema järglane, kuurvürst Karl Theodor, asutas 1767. aastal Düsseldorfis akadeemia. Kunstiakadeemia kui niisugune asutati 1819. Esimeseks direktoriks oli tuntud kunstnik Peter von Cornelius. Tema mantlipärijaks oli kunstnik Wilhelm Schadow (1826-1859). Kooli õpilaskonda kuuluvad kunstnikud K. F. Lessing, J. Hübner, Th. Hildebrandt, K. Sohn, H. Mücke ja Chr. Köhler ning Ed. Bendemann ja A. Sdhrödter panid aluse Düsseldorfi koolkonnale.[1]
Akadeemia populaarseim oli maastikuklass W. Schirmeri, H. Gude ja Oswald Achenbachi juhtimisel. 1864 avati skulptuuriklass, 1866 arhitektuuriosakond ja 1869 kirikukunstiklass prof. Degeri juhtimisel. Düsseldorfi kunstiakadeemia tegevuse hiilgeajaks loetakse ajavahemikku 1830.-1846. Sel ajajärgul õppis Düsseldorfis ka Tartu päritoluga Hermann Hartmann, kes töötas hiljem oma kodulinnas ksülograafina. 18. sajandi viimasel veerandil asusid akadeemiasse tööle Eduard von Gebhardt ja Eugen Dücker (1874) ja Gregor von Bochmann (1895), mis tõi kaasa mitmete kaasmaalaste õppima asumise sellesse kooli. Teiste hulgas ka Tõnis Grenzstein, Paul ja Kristjan Raud ning Ants Laikmaa.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Aleksander Tassa (5.08.1944). "Düsseldorfi kunstiakadeemia 125-aastane". Eesti Sõna. Vaadatud 4.11.2020.