Jüri Arrak: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 193.40.110.50 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. Märgis: Tühistamine |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Arrak Jüri.IMG 3066.JPG|thumb|Jüri Arrak Balti Raamatumessil 6. mail 2010 |
[[Pilt:Arrak Jüri.IMG 3066.JPG|thumb|Jüri Arrak Balti Raamatumessil 6. mail 2010]] |
||
'''Jüri Arrak''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1936]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[maalikunstnik]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. Ta on harrastanud ka [[metallikunstnik|metallehistööd]] ja olnud [[filmikunstnik]]. |
|||
A vot ryan nüd sa ei teagi |
|||
http://jyriarrak.com/ |
|||
<br /> |
|||
==Elulugu== |
|||
[[Pilt:Jüri Arrak 1981.jpg|pisi|Jüri Arrak 1981. aastal]] |
|||
Ta sündis teenistuja perekonnas; [[Henno Arrak]]u poolvend, olnud abielus [[Urve Arrak]]uga. Lõpetas [[1955]] [[Tallinna Mäetehnikum]]i, õppis aastast [[1961]] [[Eesti Riiklik Kunstiinstituut|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]], lõpetas selle [[1966]] [[metallehistöö]] erialal. |
|||
Töötas [[Tallinna Metallitoodete Tehas]]e kunstnikuna ja [[1968]]–[[1969]] [[Tallinnfilm]]i [[lavastuskunstnik]]una; aastast 1969 [[vabakunstnik]]. Eesti NSV [[teeneline kunstnik]] ([[1988]]). Aastast 1969 [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti kunstnike liidu]] liige. 1996. aastal oli ta [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. |
|||
==Looming== |
|||
Kuulunud rühmitusse [[ANK '64]]. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema [[maalikunst]]i ja [[graafika]]t. Varastes [[maal]]ides ja [[estamp]]ides on kujundid tasapinnalised ("Saabumine võõrasse jaama", [[1970]], erakogu, Tallinn; "Kentauride võitlus lapiitidega" [[1972]]), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on [[paradoks]]aalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutab [[arhetüüp]]e, muudab ja [[paroodia|parodeerib]] pühaks peetud [[müüt|müüdi]]tõlgendusi ning pakub uusi ("Europe lahkumine", [[1975]]; "Jüri võitlus lohega", [[1979]]; "Kandjad", [[1980]]; "Inimesed esemetega", [[1985]], [[Eesti Kunsti Investeerimise Fond]]). |
|||
Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", [[1977]], [[Eesti Kunsti Muuseum]]; "Tornide linn", [[1979]]; "Pasunapuhuja", [[1980]]; "Müüritrepil", [[1981]], Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", [[1983]]; "Pillipuhuja", [[1985]], erakogu, Tallinn). |
|||
Arraku maale on kasutatud ansambli [[Metsatöll]] albumikujundustes. |
|||
[[Pilt:Laaneots kohtumas presidendiga.jpg|pisi|[[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kinkimas [[kindral]] [[Ants Laaneots]]ale Jüri Arraku teost]] |
[[Pilt:Laaneots kohtumas presidendiga.jpg|pisi|[[Eesti Vabariigi president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kinkimas [[kindral]] [[Ants Laaneots]]ale Jüri Arraku teost]] |
Redaktsioon: 3. november 2020, kell 12:23
Jüri Arrak (sündinud 24. oktoobril 1936 Tallinnas) on eesti maalikunstnik ja graafik. Ta on harrastanud ka metallehistööd ja olnud filmikunstnik.
Elulugu
Ta sündis teenistuja perekonnas; Henno Arraku poolvend, olnud abielus Urve Arrakuga. Lõpetas 1955 Tallinna Mäetehnikumi, õppis aastast 1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, lõpetas selle 1966 metallehistöö erialal.
Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja 1968–1969 Tallinnfilmi lavastuskunstnikuna; aastast 1969 vabakunstnik. Eesti NSV teeneline kunstnik (1988). Aastast 1969 Eesti kunstnike liidu liige. 1996. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
Looming
Kuulunud rühmitusse ANK '64. Hakkas juba üliõpilasena metallehistöö kõrval viljelema maalikunsti ja graafikat. Varastes maalides ja estampides on kujundid tasapinnalised ("Saabumine võõrasse jaama", 1970, erakogu, Tallinn; "Kentauride võitlus lapiitidega" 1972), hilisemais on muutunud ruumiliseks. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Looming on jutustav, lähtub kultuuritraditsioonist. Arrak kasutab arhetüüpe, muudab ja parodeerib pühaks peetud müüditõlgendusi ning pakub uusi ("Europe lahkumine", 1975; "Jüri võitlus lohega", 1979; "Kandjad", 1980; "Inimesed esemetega", 1985, Eesti Kunsti Investeerimise Fond).
Kunstniku kujutlusvõime loob suure sisendusjõuga ootamatuid nägemusi ("Tsirkus", 1977, Eesti Kunsti Muuseum; "Tornide linn", 1979; "Pasunapuhuja", 1980; "Müüritrepil", 1981, Eesti Kunsti Muuseum; "Hunt kuldse kepiga", 1983; "Pillipuhuja", 1985, erakogu, Tallinn).
Arraku maale on kasutatud ansambli Metsatöll albumikujundustes.
Isikunäitusi
- "Tagasivaatav mees" (2006)
Tunnustus
- 1984 – Balti raamatugraafika triennaal, Vilnius, Leedu
- 1983, 1985 – Vilniuse eksliibrisebiennaal, Leedu
- 1977, 1986 – Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia
- 1977 – Banska-Bystrica pisigraafikakvadriennaal, Slovakkia
- 1987 – Baltimaade maalitriennaal, Vilnius, Leedu
- 1988 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1990 – Kristjan Raua preemia
- 1996 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
- 1997 – Konrad Mäe medal
- 2000 – Valgetähe II klassi teenetemärk[1]
- 2007 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2015 – Maarja medal
Isiklikku
Jüri Arrak on kolmandat korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Eleonore Arrak. Teine abikaasa oli kunstnik Urve Arrak, abielust sündisid kaks poegaː kunstnik Arno Arrak ja Jaan Arrak (1966–2006), abielu kestis aastatel 1962–1986. Aastast 2020 on abielus Kai Arrakuga.
Tema poolvennad on füüsik Arno Arrak (sündinud 1927) ja graafik Henno Arrak (1930–2017).
Viited
Välislingid
- http://jyriarrak.com/
- Jüri Arraku töid art.ee Kunstiserveris
- Ants Juske. Jüri Arrak – kunstiajalugu, mütoloogia ja psühholoogia, Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2008
- Verni Leivak. Sädemete pilduja, Postimees, 20. detsember 2008
- Välisministeerium ostis Jüri Arrakult neli maali, Postimees Online, 8. august 2012
- Teet Korsten. Kui tahad merd tundma õppida, osta akvalang!, Põhjarannik, 26. oktoober 2013
- Jüri Arrak. Minu maailmapildi muutumine ajas. Ajakiri Akadeemia 10/2016
- Olev Remsu. Kas jumal on olemas?, Postimees 17. august 2017