Karl IV: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. november 2020, kell 17:29

See artikkel räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata Karl IV (täpsustus)

Karl IV (sündinud Wenceslaus (Václav) 14. mai 1316 Praha – 29. november 1378 Praha) oli Luksemburgi dünastiast pärinev Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas (Karel I).

Päritolu

Václavi isa oli Luksemburgi dünastiast Johann I (Pime), ka Böömimaa Johann I ja Jan Pime, Luksemburgi krahv 1313–1346, Heinrch VII poeg, 1310. aastast alates Böömimaa kuningas. Ema, Eliška Přemyslovna oli Přemysliidide dünastiast, viimase Böömimaa kuninga Václav III (1289–1306) õde. Keiser Karl IV valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.

Pärast Václav III surma esindasid tema õed Anna ja Eliška seaduslikku Přemysliidide liini Böömimaa troonil. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat Kärnteni Heinrichi, surus Saksa kuningas Albrecht I peale oma poega Rudolfi. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond Heinrich VII poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli Mainzi peapiiskop olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrichi poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning aasta hiljem krooniti Johann von Luksemburg (tšehhipäraselt Jan Pime) Tšehhi kuningaks.

Noorus

Nooruse veetis Václav, oma ristisa Kapetingide dünastiast Prantsusmaa kuninga (1322–1328) Charles IV õukonnas. Tema õpetajaks oli tulevane Rooma paavst Clemens IV.

Valitsemist alustas ta isa valduste asevalitsejana Põhja-Itaalias, 1334. aastast aga juba Morava markkrahvina. 1339. aastal kaotas ta isa Johann I lahingus nägemise ja Karl asus valitsema koos isaga valduste üle.

Böömimaa kuningana

Praha linnus – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents

Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany.

Böömimaa kuningana 1346. aastast Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas Böömimaa pealinna Prahasse Karli ülikooli ning valitses sealt ka Saksa-Rooma impeeriumi. Praha õitseaeg oli 14. sajandil, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Karl IV ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas^[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa Luksemburgi dünastiast.

Saksa kuningana

1347. aastal valiti Karl, Saksa kuningaks. 1349. aastal oli Saksa vastukuningaks Günther von Schwarzburg (1304–1349). Günther oli olnud keiser Ludwig IV ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta Wittelsbachide juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.

Saksa-Rooma keisrina

Karl IV, Böömi kuningana Karel I, Roomlaste kuningaks ja krooniti aastal 1355 Saksa-Rooma keisriks. Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. Karel I liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburgi krahvkonna ja Tšehhi kuningriigiga) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist.

Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas valdusi: Ülem-Lausitziga, endine Lausitzi mark, mis omandati Brandenburgi markkrahvilt Otto V aastal 1367; Ülem-Pfalzi põhjaosaga ("Uus Tšehhia") Sulzbachis, liidendati aastal 1355; Brandenburgi kuurvürstkond, omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega (Luksemburgi krahvkonna ja Tšehhi kuningriigiga) Sileesia, Brandenburgi, osa Saksimaast, Tüüringist ja Alam-Lausitzist.

Pikemalt artiklis Ülem-Sileesia, Alam-Sileesia

1356. aasta Kuldbulla

Karl IV andis 1356. aastal välja Kuldbulla, mis määras kindlaks Saksa-Rooma keisririigi keisrite valimise korra ja andis eriprivileegid kuurvürstidele, samas Brandenburgi kuurvürstkonna omandamine andis Tšehhi kuningriigile kaks häält Saksa-Rooma keisri valimiskogus. Kuldbulla väljakuulutamine Nürnbergi riigipäeval defineeris rohkem kui neljasajaks aastaks Saksa-Rooma riigi põhiseadusliku struktuuri.

Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 Burgundia kuningriigist Savoia krahvkonna.

Järglased

Karl IV järglased:

Wenzel (1361–1419) oli 1378–1400 Saksa kuningas ning 1378–1419 Böömimaa kuningas (Venceslaus IV või Vaclav IV)
Sigismund (1368–1437) oli Saksa kuningas 1410–1437 ja Saksa-Rooma keiser 1433–1437. Ta oli ka Ungari kuningas (Zsigmond) 1387–1437, Böömi kuningas (Zikmund) 1419–1437 (tegelikult 1419–1421 ja 1436–1437), Poola troonipretendent (Zygmunt Luksemburgsky) 1382–1383 ja Brandenburgi markkrahv (1378–1397 ja 1411–1415)

Vaata ka

Luksemburgi dünastia

Eelnev: Ludwig IV	Saksa-Rooma keiser 1346–1378	Järgnev: Wenzel
Eelnev: Johann von Luxemburg	Böömimaa kuningas 1346–1378	Järgnev: Wenzel
Eelnev: Otto V Baierist	Brandenburgi markkrahv koos Wenzeliga 1373–1378	Järgnev: Sigismund

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel| räägib Saksa-Rooma keisrist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata [[Karl IV (täpsustus)]]}}
 [[Pilt:Charles IV. 2003-12-24.jpg|thumb|Karl IV monument [[Praha]] [[Staré město]]s [[Karli sild|Karli silla]] juures]]
-'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömi]] kuningas ('''Karel I.''').
+'''Karl IV''' (sündinud Wenceslaus (Václav) [[14. mai]] [[1316]] [[Praha]] – [[29. november]] [[1378]] Praha) oli [[Luksemburgi dünastia]]st pärinev [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömi]] kuningas ('''Karel I''').
 == Päritolu ==
-Václavi isa oli [[Luksemburgi dünastia]]st Johann I (Pime), ka Böömimaa Johann I ja Jan Pime, [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] 1313–1346, [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrch VII]] poeg, 1310. aastast alates [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]]. Ema, [[Eliška Přemyslovna]]  oli [[Přemysliidid]]e dünastiast, viimase Böömimaa kuninga [[Václav III]] (1289–1306) õde. Keiser Karl IV valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.
+Václavi isa oli [[Luksemburgi dünastia]]st Johann I (Pime), ka [[Böömimaa Johann I]] ja Jan Pime, [[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahv]] 1313–1346, [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrch VII]] poeg, 1310. aastast alates [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa kuningas]]. Ema, [[Eliška Přemyslovna]]  oli [[Přemysliidid]]e dünastiast, viimase Böömimaa kuninga [[Václav III]] (1289–1306) õde. Keiser Karl IV valitsemisaega on peetud Luksemburgide apogee kulminatsiooniks ja ekspansiooni tipuks.
-Pärast Václav III surma esindasid tema õed [[Anna Přemyslovna|Anna]] ja [[Eliška Přemyslovna|Eliška]] seaduslikku Přemysliidide liini Böömimaa troonil. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat [[Heinrich von Kärnten|Kärnteni Heinrichi]], surus [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Saksa kuningas Albrecht I]] peale oma poega [[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolfi]]. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli [[Mainzi peapiiskop]] olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrichi poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning aasta hiljem krooniti [[Johann von Luksemburg]] (tšehhipäraselt ''Jan Pime'') Tšehhi kuningaks.
+Pärast Václav III surma esindasid tema õed [[Anna Přemyslovna|Anna]] ja [[Eliška Přemyslovna|Eliška]] seaduslikku Přemysliidide liini [[Böömimaa valitsejate loend|Böömimaa troonil]]. Kuigi Tšehhi aadelkond eelistas pärijana näha Anna abikaasat [[Heinrich VI (Kärnten)|Kärnteni Heinrichi]], surus [[Albrecht I (Saksa kuningas)|Saksa kuningas Albrecht I]] peale oma poega [[Rudolf I (Böömimaa)|Rudolfi]]. Rudolf I (valitsusaeg 1306–1307) suri aasta pärast troonile tõusmist ning Tšehhi kroon läks Heinrichile (võimul 1307–1310), kuid ta oli ebapopulaarne. Viimaks pöördusid nii kirik kui ka aadelkond [[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]] poole, kes oli olnud 1308. aastal toimunud Albrechti mõrvast saati olnud Saksa kuningas. Lisaks oli [[Mainzi peapiiskop]] olnud Václav II kantsler. Pärast keerukaid läbirääkimisi oli Eliška Přemyslovna nõus abielluma Heinrichi poja Johanniga. Kärnteni Heinrich lahkus 1310. aastal Prahast ning aasta hiljem krooniti [[Johann von Luksemburg]] (tšehhipäraselt ''Jan Pime'') [[Böömimaa valitsejate loend|Tšehhi kuningaks]].
 == Noorus ==
 Nooruse veetis Václav, oma ristisa [[Kapetingide dünastia]]st [[Prantsusmaa]] kuninga ([[1322]]&ndash;[[1328]]) [[Charles IV]] õukonnas. Tema õpetajaks oli tulevane [[Rooma paavst]] [[Clemens IV]].
 Valitsemist alustas ta isa valduste asevalitsejana [[Põhja-Itaalia]]s, 1334. aastast aga juba [[Morava]] [[markkrahv]]ina. [[1339]]. aastal kaotas ta isa Johann I lahingus nägemise ja Karl asus valitsema koos isaga valduste üle.
-==Böömi kuninga==
+==Böömimaa kuningana==
 [[File:Kingdom of Bohemia in 14th Century (German).jpg|pisi|left|Tšehhi kuningriigi alad 14. sajandil]]
-[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]]
 [[Pilt:Hradschin-fullview.jpg|pisi|left|[[Praha linnus]] – Tšehhi hertsogite, kuningate ja keisrite iidne residents; pärast aastat 1918 Tšehhoslovakkia ja Tšehhi presidentide residents]]
 [[Pilt:Vltava.jpg|pisi|left|[[Vltava]] jõgi Prahas, tagaplaanil [[Karli sild]], [[Malá Strana]] ja [[Hradčany]].]]
-Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka impeeriumi. Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il, mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraal]]i ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku).  Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi]] [[dünastia]]st.
+Böömimaa kuningana 1346. aastast Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) rajas [[Böömimaa]] pealinna [[Praha]]sse [[Karli ülikool]]i ning valitses sealt ka [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma impeeriumi]]. Praha õitseaeg oli [[14. sajand]]il, mil sellest sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] keskus. Karl IV ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati [[Karli sild]], alustati [[Nové Město (Praha)|Nové Město]] rajamist ja [[Svatý Víti katedraal|Svatý Víti (Viituse) katedraal]]i ([[Hradčany]]s) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli [[Karli ülikool]]i. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn [[Euroopa]]s{{lisa viide}} (umbes 40 000 elanikku).  Ta on tänapäevalgi üks suuremaid tšehhide rahvuskangelasi, ehkki pärines tegelikult saksa [[Luksemburgi dünastia|Luksemburgi]] [[dünastia]]st.
+==Saksa kuningana==
+[[File:HRR 14Jh.jpg|thumb|right|Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal{{legend|#ca9233|[[Habsburgid]]}}{{legend|#a482be|[[Luksemburgid]]}}{{legend|#b1c35f|[[Wittelsbachid]]}}]]
 [[1347]]. aastal valiti Karl, [[Saksa kuningas|Saksa kuningaks]]. 1349. aastal oli [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend|Saksa vastukuninga]]ks [[Günther von Schwarzburg]] (1304–1349).  Günther oli olnud keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)|Ludwig IV]] ustav liitlane ning peale tolle surma proovis ta [[Wittelsbachid]]e juhtimisel koos mõningate teiste Saksa vürstidega vastu seista kuningas Karl IV-le, kuid ebaõnnestunult. Ta sai Karli käest lüüa ning pidi oma taotlustest loobuma.
 ==Saksa-Rooma keisrina==
 Karl IV, Böömi kuningana [[Karel I]], [[Roomlaste kuningas|Roomlaste kuningaks]] ja krooniti aastal 1355 [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]]. Kui Karel I Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tšehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tšehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. Karel I liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
-Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas Tšehhi kuninga valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
+Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) laiendas valdusi: [[Ülem-Lausitz]]iga, endine [[Lausitzi mark]], mis omandati [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] markkrahvilt [[Otto V (Baieri)|Otto V]] aastal 1367; [[Ülem-Pfalz]]i põhjaosaga ("Uus Tšehhia") [[Sulzbach-Rosenberg|Sulzbachis]], liidendati aastal 1355; [[Brandenburgi mark|Brandenburgi kuurvürstkond]], omandati Wittelsbachi hertsogilt Otto V-lt aastal 1373. Karl IV liidendas oma pärusvaldustega ([[Luksemburgi krahvkond|Luksemburgi krahvkonna]] ja Tšehhi kuningriigiga) [[Sileesia]], [[Brandenburgi mark#Luksemburgid|Brandenburg]]i, osa [[Saksimaast]], [[Tüüring]]ist ja [[Alam-Lausitz]]ist.
 {{vaata|Ülem-Sileesia}}, ''[[Alam-Sileesia]]''
 ==1356. aasta Kuldbulla==
@@ 27. rida: / 28. rida: @@
 Keiser Karl IV eraldas aastal 1361 [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigist]] [[Savoia krahvkond|Savoia krahvkonna]].
+== Järglased ==
+Karl IV järglased:
+*[[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]] (1361–1419) oli [[1378]]–[[1400]] [[Saksa kuningas]] ning 1378–1419 [[Böömimaa kuningas]] (Venceslaus IV või Vaclav IV)
+*[[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Sigismund]] (1368–1437) oli [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] [[Saksa kuningas|kuningas]] [[1410]]–1437 ja [[Saksa-Rooma keisririik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[1433]]–1437. Ta oli ka [[Ungari kuningas]] (Zsigmond) [[1387]]–1437, [[Böömi kuningas]] (Zikmund) 1419–1437 (tegelikult [[1419]]–[[1421]] ja [[1436]]–1437), [[Poola]] troonipretendent (Zygmunt Luksemburgsky) [[1382]]–[[1383]] ja [[Brandenburgi markkrahv]] ([[1378]]–[[1397]] ja [[1411]]–[[1415]])
 ==Vaata ka==
 *[[Luksemburgi dünastia]]