Jiří Gruša: erinevus redaktsioonide vahel
P ajakirjalt jutumärgid maha |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Jiří Gruša''' ([[10. november]] [[1938]] [[Pardubice]] – [[28. oktoober]] [[2011]] [[Hannover]]) oli tšehhi kirjanik, [[dissident]] ja diplomaat. |
'''Jiří Gruša''' ([[10. november]] [[1938]] [[Pardubice]] – [[28. oktoober]] [[2011]] [[Hannover]]) oli tšehhi kirjanik, [[dissident]] ja diplomaat. |
||
Gruša õppis [[Praha]]s [[Karli ülikool]]is ja |
Gruša õppis [[Praha]]s [[Karli ülikool]]is ja sai [[1962]]. aastal [[filosoofia]]doktori kraadi. [[1960. aastad|1960. aastatel]] hakkas ta oma kirjutisi avaldama ajakirjas Tvář koos teiste noorkirjanikega, kelle hulka kuulusid [[Zbyněk Hejda]], [[Václav Havel]], Jan Lopatka ja Jiři Pištora. Pärast selle ajakirja sulgemist asutas ta oma ajakirja Sešity ja töötas hiljem ajakirjas Nove knihy. |
||
1960. aastatel avaldas Gruša |
1960. aastatel avaldas Gruša kolm luulekogu ja ühe lasteraamatu. Tema esimene romaan ([[1972]]) tunnistati aga [[pornograafia|pornograafiliseks]] ja rohkem Gruša oma teoseid riiklikes kirjastustes avaldada ei saanud. Gruša jätkas kirjutamist ja avaldas oma teoseid [[samizdat]]is. Veelgi enam halvenesid tema suhted võimudega siis, kui ta kirjutas alla [[Harta 77]]-le. [[1978]] kirjutas ta romaani "Ankeet", milles peategelane peab töökoha saamiseks täitma ankeedi, aga seda ausalt täites kipub tulemus olema sürreaalne. Romaani nõukogudevastasuse tõttu vahistasid võimud Gruša, kuid see tekitas rahvusvahelist vastukaja, mistõttu kirjanik vabastati juba 2 kuu pärast ja saadeti kodumaalt välja. |
||
Gruša sõitis esialgu [[Toronto]]sse, kuid [[1980]] sai kirjandusstipendiumi, mille toel kolis [[Saksa FV]]-sse ja hakkas elama [[Bonn]]is |
Gruša sõitis esialgu [[Toronto]]sse, kuid [[1980]] sai kirjandusstipendiumi, mille toel kolis [[Saksa FV]]-sse ja hakkas elama [[Bonn]]is. [[1981]]. aastal võeti talt ära [[Tšehhoslovakkia]] [[kodakondsus]], [[1983]]. aastal sai ta Saksa FV kodakondsuse. 1980. aastatel koostas ta [[lugemik]]u [[Austria]]s asuvatele [[tšehhi keel|tšehhi]] koolidele. |
||
Pärast [[1990]] toimunud [[Sametrevolutsioon]]i taastati Gruša kodakondsus ja ta nimetati Tšehhi [[suursaadik]]uks [[Saksamaa]]l. Sellena töötas ta [[1997]]. aastani, mil temast sai haridusminister [[Václav Klausi teine valitsus|Václav Klausi teises valitsuses]]. Pärast valitsuse tagasiastumist [[1998]] oli ta kuni [[2004]]. aastani Tšehhi suursaadik Austrias, seejärel [[2005]]–[[2008]] [[Viini Diplomaatiline Akadeemia|Viini Diplomaatilise Akadeemia]] direktor. |
Pärast [[1990]]. aastat toimunud [[Sametrevolutsioon]]i taastati Gruša kodakondsus ja ta nimetati Tšehhi [[suursaadik]]uks [[Saksamaa]]l. Sellena töötas ta [[1997]]. aastani, mil temast sai haridusminister [[Václav Klausi teine valitsus|Václav Klausi teises valitsuses]]. Pärast valitsuse tagasiastumist [[1998]] oli ta kuni [[2004]]. aastani Tšehhi suursaadik Austrias, seejärel [[2005]]–[[2008]] [[Viini Diplomaatiline Akadeemia|Viini Diplomaatilise Akadeemia]] direktor. |
||
Aastail 2004–2009 oli Jiří Gruša rahvusvahelise kirjanikke ühendava organisatsiooni [[PEN-klubi]] president. |
Aastail 2004–2009 oli Jiří Gruša rahvusvahelise kirjanikke ühendava organisatsiooni [[PEN-klubi]] president. |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
[[Eesti keel]]es ei ole tema raamatuid ilmunud. |
[[Eesti keel]]es ei ole tema raamatuid ilmunud. |
||
== |
== Tunnustus == |
||
* [[1997]] [[Adelbert Chamisso preemia]] |
|||
*[[Adelbert Chamisso preemia]] ([[1997]]) |
|||
*[[ |
* [[1999]] [[Goethe medal]] |
||
{{Commonscat}} |
{{Commonscat}} |
||
Viimane redaktsioon: 31. oktoober 2020, kell 16:53
Jiří Gruša (10. november 1938 Pardubice – 28. oktoober 2011 Hannover) oli tšehhi kirjanik, dissident ja diplomaat.
Gruša õppis Prahas Karli ülikoolis ja sai 1962. aastal filosoofiadoktori kraadi. 1960. aastatel hakkas ta oma kirjutisi avaldama ajakirjas Tvář koos teiste noorkirjanikega, kelle hulka kuulusid Zbyněk Hejda, Václav Havel, Jan Lopatka ja Jiři Pištora. Pärast selle ajakirja sulgemist asutas ta oma ajakirja Sešity ja töötas hiljem ajakirjas Nove knihy.
1960. aastatel avaldas Gruša kolm luulekogu ja ühe lasteraamatu. Tema esimene romaan (1972) tunnistati aga pornograafiliseks ja rohkem Gruša oma teoseid riiklikes kirjastustes avaldada ei saanud. Gruša jätkas kirjutamist ja avaldas oma teoseid samizdatis. Veelgi enam halvenesid tema suhted võimudega siis, kui ta kirjutas alla Harta 77-le. 1978 kirjutas ta romaani "Ankeet", milles peategelane peab töökoha saamiseks täitma ankeedi, aga seda ausalt täites kipub tulemus olema sürreaalne. Romaani nõukogudevastasuse tõttu vahistasid võimud Gruša, kuid see tekitas rahvusvahelist vastukaja, mistõttu kirjanik vabastati juba 2 kuu pärast ja saadeti kodumaalt välja.
Gruša sõitis esialgu Torontosse, kuid 1980 sai kirjandusstipendiumi, mille toel kolis Saksa FV-sse ja hakkas elama Bonnis. 1981. aastal võeti talt ära Tšehhoslovakkia kodakondsus, 1983. aastal sai ta Saksa FV kodakondsuse. 1980. aastatel koostas ta lugemiku Austrias asuvatele tšehhi koolidele.
Pärast 1990. aastat toimunud Sametrevolutsiooni taastati Gruša kodakondsus ja ta nimetati Tšehhi suursaadikuks Saksamaal. Sellena töötas ta 1997. aastani, mil temast sai haridusminister Václav Klausi teises valitsuses. Pärast valitsuse tagasiastumist 1998 oli ta kuni 2004. aastani Tšehhi suursaadik Austrias, seejärel 2005–2008 Viini Diplomaatilise Akadeemia direktor.
Aastail 2004–2009 oli Jiří Gruša rahvusvahelise kirjanikke ühendava organisatsiooni PEN-klubi president.
Gruša mõjul sai Tšehhi Vabariigi ametlikuks nimeks saksa keeles Tschechien.
Eesti keeles ei ole tema raamatuid ilmunud.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jiří Gruša |