Koroonapandeemia Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
|kujutis2 = COVID-19 Outbreak Cases in Estonia.svg |
|kujutis2 = COVID-19 Outbreak Cases in Estonia.svg |
||
|pildi2_laius = 300px |
|pildi2_laius = 300px |
||
|pildiallkiri2 = Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus |
|pildiallkiri2 = Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 27. oktoobri seisuga |
||
<div style="margin:2px 0 0 4px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{legend|#f8d696|kuni 10 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#F2A88D|10–20 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#E54514|20–50 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#ec1714|50–150 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#b90165|enam kui 150 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}}</div> |
<div style="margin:2px 0 0 4px;line-height:1.3em;text-align:left;">{{legend|#f8d696|kuni 10 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#F2A88D|10–20 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#E54514|20–50 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#ec1714|50–150 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}} {{legend|#b90165|enam kui 150 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta}}</div> |
||
|haigus = [[COVID-19]] |
|haigus = [[COVID-19]] |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
|asukoht = |
|asukoht = |
||
|esmajuht = |
|esmajuht = |
||
|andmeaeg = Andmed '''2020. aasta |
|andmeaeg = Andmed '''2020. aasta 27. oktoobri''' seisuga |
||
|testituid = |
|testituid = 254 549<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
||
|nakatunuid = |
|nakatunuid = 4465<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
||
|surmi = 73<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
|surmi = 73<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
||
|tervenenuid = |
|tervenenuid =3561<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
||
|koju = |
|koju = |
||
|haiglaravil = |
|haiglaravil = 35<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
||
|juhitaval hingamisel = |
|juhitaval hingamisel = 3<ref name="uuskoroonaviirus" /> |
||
|letaalsus= {{osakaal|73| |
|letaalsus= {{osakaal|73|4465|2}} |
||
|meetmed = [[eriolukord]] (12. märts – 17. mai)<ref name=eriolu /><ref>[https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Koroonakriis Eestis] valitsus.ee</ref> |
|meetmed = [[eriolukord]] (12. märts – 17. mai)<ref name=eriolu /><ref>[https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis Koroonakriis Eestis] valitsus.ee</ref> |
||
|markus = |
|markus = |
||
Redaktsioon: 28. oktoober 2020, kell 00:07
| Koroonapandeemia Eestis | |
| Osa üleilmsest koroonapandeemiast | |
.svg)
| |
| Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta 15. oktoobri seisuga
██ kuni 10 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta ██ 10–20 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta ██ 20–50 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta ██ 50–150 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta ██ enam kui 150 kinnitatud juhtu 100 000 elaniku kohta | |
| |
| Kumulatiivne koroonaviirusega nakatumiste sagedus 27. oktoobri seisuga
██ kuni 10 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta ██ 10–20 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta ██ 20–50 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta ██ 50–150 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta ██ enam kui 150 kinnitatud juhtu 10 000 elaniku kohta | |
| Haigus | COVID-19 |
|---|---|
| Viirus | SARS-CoV-2 |
| Kestus | 27. veebruar 2020 – |
| Meetmed | eriolukord (12. märts – 17. mai)[1][2] |
| Tagajärjed | |
| Andmed 2020. aasta 27. oktoobri seisuga | |
| Tehtud teste | 254 549[3] |
| Nakatunuid | 4465[3] |
| Surmi | 73[3] |
| Tervenenuid | 3561[3] |
| Haiglaravil | 35[3] |
| Juhitaval hingamisel | 3[3] |
| Surmavusmäär | 1,63% |
| Ennetus | |
| Ametlik teave | |
| Võrguteavikud | Terviseameti teave Koroonakaart |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
Koroonapandeemia Eestis on osa 2019. aasta sügisel Hiinast Wuhanist alanud ja 2020. aasta märtsis pandeemiaks kasvanud kiiresti leviva SARS-CoV-2 koroonaviiruse põhjustatud ülemaailmsest koroonapandeemiast.
Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. 11. märtsil liigitas Maailma Terviseorganisatsioon haiguspuhangu pandeemiaks.[4] Samal päeval tuvastati Eestis neli uut koroonaviirusega nakatunut, mille järel tõusis nakatunute arv 17 inimeseni.[5] 12. märtsil teatas Terviseamet juhtude arvu tõusmisest 27-ni ning haiguse kohalikust levikust.[6] Sama päeva hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord.[1] 25. märtsil anti teada esimesest haiguse kätte surnust Eestis.[7]
5. aprilliks oli tuvastatud 1097 haiget ning haiglaravil oli juba 130 inimest. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ei välistanud samal päeval antud intervjuus, et tegelik juhtumite arv Eestis võis olla kuni 10 tuhat inimest[8]. Samas hakkas aprillis igapäevaselt tuvastatud uute haigusjuhtumite arv langema. Terve mai peale tuvastati kokku ainult 180 uut juhtu ning juunis registreeriti uusi juhte 120.
1. juuli seisuga püsis tuvastatud nakatunute arv 1989 peal ja tehtud esmaste testide arv ületas 107 tuhandet. Haigusse oli surnud 69 inimest. Haiglas oli 4 patsienti, kellest 1 oli juhitaval hingamisel. Tervenenuks loeti 1829 inimest (92% tuvastatud nakatunutest).[9] Juuli lõpus hakkas nakatunute arv taas kiirelt kasvama ja 1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut ning esmaste testide arv ületas 119 tuhandet.[10] Samas täpsustati augusti algul surmade arvu 69-lt 63 peale.[10]
Augustis ja septembris jätkas nakatunute arv kasvu. 1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut. Samal ajal oli tehtud üle 150 tuhande esmase testi ja tervenenuks arvati 2112 inimest.[11] Kuu lõpuks oli tuvastatud 3371 nakatunut ning esmaste testide hulk ületas 213 tuhandet.[12] Oktoobris hakkas taas kasvama ka surmajuhtumite arv.
Seoses eriolukorraga taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist. Keelati avalikud kogunemised ning suleti suur osa asutusi. Õppetöö viidi kaugõppele ning soovitati kodus töötamist. Avalikes kohtades ei oleks tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Eriolukord kehtis kuni 17. mai õhtuni. Kui pandeemia alguses oli enim sissetoodud juhte seotud Austria ja Itaaliaga[13], siis hiljem tõusis esile ka Soome.[14]
Koroonakriis Eestis avaldab arvatavasti olulist majandusmõju. Eesti Pank hindas märtsi lõpul, et Eesti majandus kahaneb selle tulemusena vähemalt 6% ning seda juhul, kui olukord leeveneb mai alguseks.[15] Juunis täpsustati hinnanguid ja leiti, et majanduslanguseks kujuneb 10 protsenti ning prognoositi majanduse taastamiseks kuluvaks ajaks kaks aastat.[16]
Kõige jõudsamalt levis viirus Saaremaal[17], kuhu see jõudis arvatavasti Itaalia võrkpalliklubi Powervolley Milano kaudu ja kus algas haiguse kohapealne levik Eestis.[18] Saaremaa oli pikalt ka suurima tuvastatud nakatunute üldarvuga maakond. Näiteks 15. aprilli seisuga oli Saaremaal tuvastatud 502 nakatunut, mis oli ligi 36% kõigist Eestis tuvastatud juhtumitest.[19] Hiljem on haigestumine levinud rohkem Harju ja Ida-Viru maakondades.
Taust
Pikemalt artiklis Koroonapandeemia
2019. aasta detsembris tuvastati Hiinas Wuhanis tundmatu viirushaiguse puhang. 9. jaanuaril anti teada, et kopsupõletiku puhanguga seoses kahtlustatakse uut tüüpi koroonaviirust.[20] Nakkuse päritolukohaks peeti Wuhani elusloomade ja mereandide turgu.[21][22]
14. jaanuaril hoiatas Terviseamet Hiinas leviva viiruse eest ja soovitas Hiinasse reisimisel sellega arvestada.[23] Sama päeval jõudis Eesti meediasse teade, et Tais diagnoositi ühel hiinlannal viirus, mille puhul kahtlustatakse esimest koroonaviiruse juhtumit väljaspool Hiinat.[24] Sel ajal oli haigus diagnoositud rohkem kui 40 inimesel ning üks inimene oli sellesse surnud.[24] 22. jaanuaril teatas ka Terviseamet viiruse levimistest väljapoole Hiinat.[25]
23. jaanuaril alustas Terviseamet viiruse kohta igapäevaste ülevaadete avaldamist ja hindas Eestis nakatumise riski väga madalaks.[26] 25. jaanuaril soovitas Terviseamet inimestel oma Hiinat puudutavad reisiplaanid üle vaadata[21] ja 27. jaanuaril andis Välisministeerium soovituse vältida reisimist Hiinasse Hubei provintsi.[27]
1. veebruaril kinnitas sotsiaalminister Tanel Kiik, et Eesti tervishoiusüsteemil on olemas valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks ning viiruse võimalikuks jõudmiseks Eestisse on Terviseamet edastanud käitumisjuhised kõigile Eesti raviasutustele ja pädevatele riigiasutustele.[28]
11. veebruaril andis Maailma Terviseorganisatsioon viirushaigusele ametliku nime COVID-19.[29] Maailmas oli sel ajal haigusse surnud üle tuhande inimese ja haigestunuid oli teadaolevalt ligi 42 000.[29]
25. veebruaril soovitas Terviseamet Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel võimalusel 2 nädalat kodus püsida.[30] Eestis oli selleks päevaks tehtud kokku neli koroonaviirusetesti, mis kõik olid negatiivsed.[31]
Kronoloogia
- Pikemalt artiklis Eesti koroonapandeemia kronoloogia
Terviseameti kriisistaap alustas tööd 28. jaanuaril[32] ning 31. jaanuaril sai Terviseamet võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada[33]. Jaanuari lõpus tõstis amet ühtlasi nakkuse sissetoomise riskihinnangu taseme madalalt keskmisele[34] ning samal päeval pälvis meediatähelepanu juhtum, kus Tallinnas toimetati kiirabiga haiglasse kaks Hiinast pärit turisti, kes ei ilmunud hotellis hommikusöögile ja kellel hotellipersonal kahtlustas seepärast haigust.[35][36]
Eesti esimene SARS-CoV-2 test tehti 5. veebruaril.[37] Veebruari esimeses pooles ilmnesid ka signaalid kaitsevahendite tarneprobleemidest.[38]
Esimene nakatumisjuhtum Eestis leidis kinnitust 27. veebruaril. Nakatunu oli iraanlasest Eesti alaline elanik, kes tuli Tallinna bussiga Riiast, kuhu saabus Türgi kaudu Iraanist. Mees kutsus endale ise bussijaama kiirabi vastu ning viidi Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikusse.[39] Bussis olnud inimesed võeti jälgimise alla.[40] Terviseamet muutis seni keskmisel tasemel olnud haiguse sissetoomise riskihinnangut kõrgeks.[41] Esimese nakatunu tervenemisest anti teada 14. märtsil.[42]
28. veebruaril alustati riskipiirkondadest saabunute jälgimist lennujaamades ja sadamates ning 29. veebruaril alustas Tallinnas tööd nn koroonabrigaad, mille ülesandeks oli vastata koroonaviiruse kahtlusega väljakutsetele.[43]
29. veebruaril saabus Itaaliast Bergamost lennukiga 9 inimest, kellel hiljem tuvastati nakatumine. Neist kolm maandus Tallinnas ning kuus maandus Riias ja sõitis Eestisse muu transpordiga.[44][45][46][47] Samuti viibisid lennul Eesti tervishoiutöötajad, kellest üks arst käis pärast reisi kolm päeva tööl.[48] Teine nakatunu tuvastati 3. märtsil[44] ning 5. märtsil tuvastati nakkus veel kolmel isikul[45][46] – kõik need neli inimest olid saabunud sama Bergamo lennuga.
Tallinna lennujaamas ning Tallinna sadama A-terminalis ning D-terminalis hakati 4. ja 5. märtsil termokaameratega kontrollima riiki sisenevate inimeste kehatemperatuuri.[49] Eksperdid pidasid seda lahendust nakatunute tuvastamisel võrdlemisi ebatõhusaks, kuid väärtustasid inimeste riskidest teavitamise vajadust.[50] 5. märtsil alustati ka maismaapiiril reisibussides ja rongides riiki sisenevate inimeste kehatemperatuuri mõõtmist.[51] Sadamatest võeti hiljem seoses piirkontrolli taastamisega termokaamerad maha, kuid lennujaam lasi termokaamerad püsivalt paigaldada.[52]
4. ja 5. märtsil toimus Saaremaal Kuressaares 1400 pealtvaataja silme all kaks võrkpallikohtumist Saaremaa VK ning Powervolley Milano vahel. Algselt Itaalias toimuma pidanud võrkpalli Challenge Cupi veerandfinaali mäng jäeti sealse koroonaviirusepuhangu tõttu ära, kuid klubid leppisid kokku mõlema kohtumise toimumise Saaremaal. Järgmisel nädalal ilmnesid mitmel Itaalia klubi mängijal koroonaviirusenakkuse sümptomid.[53] Hiljem ilmnes, et see sündmus oli üheks suuremaks nakatumiskoldeks Eestis ning neilt mängudelt korjas nakkuse üles 39 võrkpallivõistlustel osalenut (sh 9 mängijat ja nende abilist).[54] Mitmed võrkpallivõistlustel osalenud külastasid ka samal nädalavahetusel Kuressaares toimunud veinifestivalil, kus haigestus koroonaviirushaigusse omakorda 47 inimest.[54] Hilisema Terviseameti kokkuvõtte järgi haigestus nende kahe ürituse tulemusel esimese ja teise ringi nakatunutena 121 inimest.[54] Sündmuste mõju ja esimeste nakatunute tuvastamine jäi küll alles järgmisse nädalasse.
6. märtsil tuvastati nakkus viiel tallinlasel[47], kes olid saabunud 29. veebruaril lennukiga Bergamost. Sellega tõusis teadaolevate nakatunute arv kümneni. Bergamost saabunute hulgas oli nakatunud ka üks Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane, kel olid haigusnähud juba reisilt tulles, kuid kes läks päevaks kooli. Nakatunud õpilasest teavitati kooli, mille peale otsustas kool katkestada statsionaarse õppe vähemalt kaheks järgnevaks nädalaks ning minna üle kaugõppele.[55]
7. märtsil toimus Võrumaal Navi seltsimajas sporditreeneri Urmas Tali juubel, kus umbes 80 osaleja hulgas oli Taist puhkuselt tulnud inimene, kellel tuvastati hiljem haigus.[56][57] See kujunes tuvastatud nakatunute arvu järgi kõige suuremaks nakkuskoldeks Eestis – Terviseameti hilisema kokkuvõtte järgi nakatus selle sündmuse tulemusel 80 inimest, kellest 60 nakatusid otse sünnipäevapeol ja ülejäänud omakorda peol käinute kaudu.[54]
10. märtsil tuvastati kolm nakatunut, kaks Põhja-Itaaliast ja Prantsusmaalt naasnud tallinlast ning üks Põhja-Itaaliast läbi Genfi saabunud Eesti kodanik. Sellega tõusis nakatunute arv 13-ni ja jälgimise all oli umbes 200 inimest. Kõik nakatunud põdesid kerget vormi ning neist 12 olid kodusel ravil.[58] Järgmisel päeval tuvastati veel neli nakatunut: kaks saarlast, üks tallinlane ja üks tartlane.[5] Saaremaa juhtumeid seostati nädal varem toimunud Itaalia võrkpalliklubi külastusega, üks nakatunu oli Saaremaa VK tegevjuht Hannes Sepp.[53] Nakatunud tartlane oli saabunud 7. märtsil Itaaliast Milano–Riia lennuga.[5]
12. märtsi õhtuks oli Terviseameti teatel Eestis 27 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu ning tuvastatud viiruse kohalik levik Eestis.[6] Üks nakatunu oli Tartu Ülikooli arstitudeng, kes nakatununa osales kahel päeval õppetöös.[59] Üks nakatunud harjumaalane oli osalenud 7. märtsil Võrumaal Navi seltsimajas toimunud peol. Võru linnavalitsus pidas õhtul kriisikoosoleku, kus otsustati sulgeda 17. märtsi õhtuni kõik koolid, lasteaiad ja muud avalikud asutused.[56] Viljandi Gümnaasium sulges koolimaja ja läks üle distantsõppele, kuna Navi seltsimaja peol oli osalenud ka gümnaasiumi õpetaja.[60] Hilisõhtul kuulutas valitsus Eestis välja eriolukorra.[1]
13. märtsi hommikul oli Eestis registreeritud 41 laboratoorselt kinnitatud haigusjuhtu. Lisandunud 24 nakatunust 21 tuvastati Harjumaal, 16 Saaremaal ja 4 Tartumaal.[61] Õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 79, nende seas ka esimesed juhtumid Pärnumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal. Teste oli tehtud 701.[62] Viirus tuvastati ühel Kalevi jalaväepataljoni ajateenijal, kes oli nädal varem Saaremaal võrkpallimängul viibinud,[62] ning Pärnu Ülejõe Põhikooli õpetajal, kes viibis eelneval nädalavahetusel Saaremaal[63], ühel Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajal[64] ja Viljandi Gümnaasiumi õpetajal[65].
Terviseamet tõstis riikliku tervisesüsteemi valmisoleku teisele tasemele, millega anti muuhulgas haiglatele korraldus piirata plaanilise töö mahtu ja teha täiendavaid ettevalmistusi võimalike uute viirushaigete vastuvõtuks.[66] Valitsus andis teada kavast langetada mõne sektori makse ja võtta vähemalt miljard eurot laenu löögi alla sattunud majanduse abistamiseks.[67]
14. märtsil hommikuks oli tuvastatud 68 uut nakatunut, sellega oli Eestis haigus tuvastatud 109 inimesel. Õhtuks tuvastati veel 6 nakatunut Pärnus. Esmastel andmetel tuvastati Harjumaal 54, Saaremaal 31, Pärnumaal 12, Võrumaal 9, Tartumaal 6 ja Virumaal 3 haigestunut.[42] Selgus, et seni avaldatud maakondade info näitas analüüse teinud laborite asukohta ja mitte nakatunute elukohta. Laborid asusidki ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning lisaks sellele olid eristaabid Saaremaal ja Võrumaal.[68] Kõik nakatunud olid kodusel ravil, haiglast oli välja kirjutatud ka esimene tervenenud patsient.[42][69]
Valitsus kehtestas 14. märtsil karantiini Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saartele, lubades saartele liikuda ainult püsielanikel.[70] Kuressaare haigla rakendas viiruseproovide võtmisel tekkinud umbes 36-tunnise järjekorra tõttu drive-in testimise.[71] Kahe päeva pärast keelas Terviseamet aga drive-in testimise ära, kuigi Kuressaare haigla ravijuht leidis, et antud meetod õigustas ennast igati.[72][73][74] Omakorda päev hiljem anti aga teada, et mitmes Eesti linnas hakatakse avama drive-in testimispunkte ning süsteem taastati ka Kuressaares.[75][74]
14. märtsist keelati ka kokkusaamised vanglates, et vältida viiruse levikut kinnipidamisasutustesse.[76]
15. märtsi hommikuks oli haigus tuvastatud 135 inimesel ning kokku oli tehtud 971 testi. Ressursside säästmiseks keskenduti ainult riskirühmadesse kuuluvate inimeste testimisele.[77] Õhtuks oli nakatunuid tuvastatud 171. Valitsus teatas plaanist hakata piirama Schengeni sise- ja välispiiri ületamist ning taastada piirikontroll alates 17. märtsist.
16. märtsi hommikuks oli viirus diagnoositud 205 inimesel, kuid tõenäolist nakatunute arvu peeti hulga suuremaks. Terviseamet otsustas üle minna ainult raskes seisus haigete testimisele. Kokku oli selleks ajaks tehtud 1387 testi.[78] Haigestunute maakondlik jaotumine rahvastikuregistris registreeritud elukoha järgi oli: Harjumaal 73 inimest, Saaremaal 57, Võrumaal 25, Pärnumaal 15, Tartumaal 12, Ida-Virumaal 4, Põlvamaal 3, Raplamaal ja Viljandimaal 2 ning Hiiumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Valgamaal 1. Nelja inimese kohta puudusid registris elukohaandmed ning nelja nakatunu info oli puudulik.[79] Häirekeskus ja Terviseamet avasid ööpäevaringselt toimiva infotelefoni 1247.[80]
17. märtsist taastati piirikontroll kogu riigipiiri ulatuses ning keelati välisriikide kodanikel Eestisse sisenemine. Sellele reeglile oli küll mitmeid erandeid.[81] Sama päeva hommikuks oli nakatunuid tuvastatud 225 ja teste oli tehtud 1625.[82] Nakatunute arv kasvas kiiresti. 18. märtsi hommikuks oli viirus tuvastatud 258 inimesel[83], 19. märtsi hommikuks oli neid 267[84] ja 20. märtsi hommikuks 283[85].
20. märtsil avati Tallinnas drive-in testmine ning järgnevatel päevadel lisandusid ka Tartu, Pärnu, Kuressaare, Viljandi, Narva, Paide ja Kohtla-Järve.[75] Testimine muutus võimalikuks ka perearsti saatekirja alusel.[75]
21. märtsi hommikuks oli tehtud 2812 testi ning tuvastatud 306 nakatunut. Haiglaravil oli 14 inimest, neist kaks intensiivravil (üks stabiilses ja üks kriitilises seisus). Eelkõige testiti haigustunnustega eakaid ja krooniliselt haigeid ning tervishoiutöötajaid.[86] Laustestimisest loobumist põhjendas Terviseamet isikukaitsevahendite puudusega.[87]
22. märtsi hommikuks oli tehtud 3229 testi ning tuvastatud 326 nakatunut, kellest 4 oli tervenenud. Haiglaravil oli 15 inimest.[88] Päeval lisandus 26 uut nakatunut, mis tõstis koguarvu 352-ni.[89] 23. märtsi õhtuks oli haiglaravil 17 inimest, kellest intensiivravi vajas kuus ja kriitilises seisus oli neli haiget.[90] Meediatähelepanu pälvis ka saarlaste kriitika Terviseameti aadressil.[91] Terviseamet põhjendas tekkinud olukorda sellega, et kogu info ei olnud nendeni jõudnud.[74]
24. märtsi hommikuks oli tehtud 4041 testi ja tuvastatud 369 nakatunut, kellest 7 olid tervenenud.[93] Maakonniti oli kõige rohkem nakatumisi tuvastatud Harjumaal (133), Saaremaal (114) ja Võrumaal (43).[94] Õhtuks oli haiglaravil 28 patsienti, kellest seitse olid intensiivravis ning neist omakorda viie seisund oli kriitiline.[95]
Koroonaviiruse teadusnõukoda andis eriolukorra valitsuskomisjonile soovitused haiguse leviku tõkestamiseks. Leiti, et tuleks veelgi vähendada inimeste viibimist avalikes ruumides. Ühtlasi hinnati, et kahe nädala pärast võib Eestis intensiivravi vajada üle saja inimese ning kolme nädala pärast võib neid olla juba 200...300. Seejuures olevat sel ajal III astme intensiivravi voodikohti Eestis 157, millest 51% olid selle kuupäeva seisuga vabad, ning II astme intensiivravi voodikohti 193, millest umbes 50 saaks muuta III astme voodikohtadeks.[96] Samal päeval anti teada, et alates 25. märtsist hakkab kehtima nn 2 + 2 reegel (liikuda mitte rohkem kui kahekesi ja hoida teistest vähemalt 2-meetrist vahemaad) ning alates 27. märtsist suletakse kaubanduskeskused.[97]
24. märtsil määrati Terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhiks Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov. Hädaolukorra meditsiinijuhi ülesanne oli koordineerida Eesti raviasutuste tegevust hädaolukorra vältel üle Eesti ning tal oli õigus anda korraldusi tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks.[32]
25. märtsi hommikuse seisuga oli viirus diagnoositud 404 inimesel. Kõige rohkem uusi juhtumeid tuvastati Tartumaal.[98] Samal päeval anti teada esimesest koroonaviiruse nakkusse surnud patsiendist.[7]
26. märtsist hakati statistikat avaldama terviseinfosüsteemi andmetel ning algallika muutus tingis uute nakatumisjuhtumite järsu hüppe.[99] Hommikuse seisuga oli nakatunuid tuvastatud 538 ja teste tehtud 7090.[100] Enim uusi nakatunuid leiti Harjumaal (59), Saaremaal (54) ja Tartumaal (10).[100] Õhtuse seisuga oli haiglaravil 34 inimest, kellest seitse olid intensiivravis ja kuue seisukord oli kriitiline.[101] Tervenenuid oli 11.[101]
26. märtsil teatas Terviseamet, et päev varem tuvastati Saaremaal nakkus kahel Südamekodu hooldekodu elanikul.[102] Samal päeval võeti proovid kõigilt hooldekodu elanikelt ning seal viibinud töötajatelt. 27. märtsi õhtuks tuvastati nakkus veel 22 hooldekodu elanikul ja kolmel töötajal.[103]
.jpg)
27. märtsi hommikuks oli tuvastatud 575 nakatunut ning tehtud tehtud 8121 koroonaviiruse testi. Tervenenud oli 11 ja haiglaravil 40. Seitse inimest oli intensiivravil ja kriitilises seisus.[104] Sellest päevast alates suleti kaubanduskeskused, kuid lahti jäid toidupoed ja apteegid ning veel mõned teeninduskohad.[97] Moodustati Riigikantselei juhitav plaanimisrühm ülesandega koostada kriisi läbimise ja sellest väljumise strateegia.[105]
28. märtsi hommikuks oli tuvastatud 640 nakatunut[106] ning 29. märtsi hommikuks oli tuvastatud 679 nakatunut.[107] Nakkus tuvastati Alutaguse hoolekeskuse 89-aastasel elanikul, Terviseamet alustas hoolekeskuse elanike ja töötajate testimist.[108] Saaremaa vald teatas plaanist rajada kriisikodu kõigis hooldekodudes viirusega nakatunud klientide majutamiseks, kes haiglaravi ei vaja. Saaremaa kriisikomisjoni juhitava kriisikoduna kasutati hooldekodu Südamekodu Upal asuvat maja.[109]
30. märtsi hommikuks oli tuvastatud 715 nakatunut ja tehtud 11 252 testi, ööpäevaga oli lisandunud 36 uut juhtumit. Haiglaravil oli 56 inimest, neist kümme intensiivravil.[110] Alutaguse hoolekeskuses leiti nakkus veel kolmel elanikul ja ühel töötajal.[111] Terviseamet taotles Kuressaare haigla koroonapatsientide ravi toetamiseks kaitseväelt välihaiglat, mis koos hakkas koos kaitseväe ning tsiviilpersonaliga patsiente vastu võtma alates 2. aprillist.[112][113]
Märtsi viimase päeva hommikuks oli tuvastatud 745 nakatunut ja tehtud 12 401 testi. Surnute arvu oli tõusnud neljani. Haiglaravil oli 91 inimest, kellest 13 olid intensiivravil. Tervenenuks arvati 26 inimest.[114]
1. aprilli hommikuks oli tuvastatud 779 nakatunut ja tehtud 14 353 testi[115] ning 2. aprilli hommikuks oli tuvastatud 858 nakatunut ja tehtud 15 725 testi.[116] Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas kiiret kasvu, mida toetas ka testmisvõimekuse paranemine. 3. aprilli hommikuks oli tuvastatud juba 961 nakatunut ja tehtud 18 290 testi. Kokku oli haigusse surnud 12 inimest ning haiglas oli ravil 90 patsienti, kellest 16 olid juhitaval hingamisel.[117]
4. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1018 nakatunut ning haigusse surnute arv tõusis 13-ni.[118] Samal ajal oli pandeemia nõudnud Euroopas juba üle 45 000 inimelu, kõige tugevamalt olid mõjutatud Itaalia ja Hispaania.[119] Hakkasid kehtima piirangud korraga kauplustes viibivate klientide arvule.[120] Tallinnas pandi karantiini Alasi tänava kodutute öömaja, kus tuvastati üks nakatunu.[121]
5. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1097 nakatunut[8] ning 6. aprilli hommikuks tõusis nende arv 1108-ni.[122] Riigikantselei juhitav plaanimisrühm asus koostama kriisi läbimise ja sellest väljumise strateegiat, mille esmaversiooni tutvustamine valitsuskomisjonile oli plaanitud 14. aprilliks.[123] Sotsiaalminister Tanel Kiik andis teada plaanist käivitada juhuvalimiga leitud inimeste testimine eesmärgiga saada täpsemat teavet viiruse levikust.[124]
7. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1149 nakatunut ja tehtud 23 546 testi. Haigusse oli surnud 21 inimest. Haiglas oli 130 patsienti, kellest 12 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 69 inimest.[125]
8. aprilli hommikuks oli tuvastatud 1185 nakatunut ja tehtud 24 813 testi. Haigusse oli surnud 24 inimest. Haiglas oli 139 patsienti, kellest 11 inimest olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 72 inimest.[126] Hiljem liigutati üks positiivne testitulemus ühe järgmise päeva statistikasse.[127] Üks eelneva ööpäeva sees surnutest töötas hooldajana Kuressaare haiglas ja see oli esimene tervishoiutöötajaga seotud surm. Kokku oli üle Eesti haigestunud 102 tervishoiutöötajat, kuid eesliinitöötajate laustestimine näitas siiski väga madalat levikut.[128] Alates 8. aprillist said perearstid õiguse suunata põhjendatud kahtluse korral testimisele kõiki nakkusele viitavate sümptomitega inimesed sõltumata vanusest ja kaasuvatest haigustest.[129]
9. aprilli seisuga oli tuvastatud 1207 nakatunut.[127] Valitsus toetas haridusminister Mailis Repsi plaani taastada alates 15. maist koolides vabamas vormis õpe. Põhikooli lõpueksamid jäävad ära ja gümnaasiumilõpetajad peavad sooritama ainult kaks riigieksamit.[130] Algas kuni 12. aprillini kestnud Eestist korraldatud ülemaailmne häkaton, mis otsis tehnoloogilisi lahendusi, mis aitaks kriisiga hakkama saada.[131][132]
10. aprilli seisuga oli tuvastatud 1258 nakatunut ja tehtud 27 883 testi. Haiglas oli 138 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 93 inimest.[133] 11. aprilli seisuga oli tuvastatud 1304 nakatunut ja tehtud 29 456 testi. Ühtegi uut surmajuhtumit ei esinenud ning haigusse surnute arv püsis jätkuvalt 24 inimese peal. Haiglas oli 146 patsienti, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 93 inimest.[129] Kehtima hakkas Soome sisenemise piirang, mille raames ei luba Tallinna ja Helsingi vahel sõitvad laevad enam oma pardale reisijaid.[134] Eestis lõpetati valitsuse otsusel sõiduõpe autokoolides.[135]
12. aprilli seisuga oli tuvastatud 1309 nakatunut,[136] 13. aprilli seisuga 1332 nakatunut[137] ning 14. aprilli seisuga 1373 nakatunut[138] Kuressaare haigla töökoormuse vähendamiseks käivitati plaan viia osa patsiente üle mandril asuvatesse haiglatesse.[139] 13. aprillil oli haiglas 157 patsienti[137] ning sealt alates hakkas patsientide arv langema.
15. aprilli seisuga oli tuvastatud 1400 nakatunut ja tehtud 33 967 testi. Haigusse oli surnud 35 inimest. Haiglas oli 147 patsienti, kellest 10 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 117 inimest.[140] 15. märtsi seisuga oli enim nakatunud inimesi Saaremaal (502). Järgnesid Harjumaa (454), Pärnumaa (86), Tartumaa (85), Ida-Virumaa (84), Võrumaa (75), Raplamaa (21) ja Viljandimaa (20). Teadmata oli 15 inimese elukoht.[141]
16. aprilli seisuga oli tuvastatud 1434 nakatunut[142] ning 17. aprilli seisuga oli nende arv jõudnud 1459-ni[143]. Tartu Ülikooli ühe ühiselamu kuus elanikku andsid positiivsed COVID-19 proovid ning testima hakati teisi sama ühiselamu elanikke ning nendega kokku puutunud inimesi.[144]
Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas langust. 18. aprilli seisuga oli tuvastatud 1512 nakatunut ja tehtud 39 605 testi. Haigusse oli surnud 38 inimest. Haiglas oli 122 patsienti, kellest 11 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 162 inimest.[145] Tartu Ülikooli ühiselamus oli võetud ligi 300 proovi ning tuvastatud 16 nakatunut.[146]
19. aprilli seisuga oli tuvastatud 1528 nakatunut ja tehtud 40 333 testi.[147] Tuvastatud haigusjuhtumite arv Harju maakonnas jõudis järgi Saare maakonnale – mõlemas maakonnas oli tuvastatud 520 haigusjuhtu.[147] Järgmisel päevaks oli tehtud 40 930 testi ning tuvastatud 1535 nakatunut. Harju maakond möödus positiivsete testide üldarvus Saare maakonnast.[148] Tallinnas oli üks suuremaid nakkuskoldeid karantiinis olev Alasi kodutute öömaja, kus vahepeal oli kordustestimistega tuvastatud 17 viirusega nakatunut.[121]
21. aprilli seisuga oli tuvastatud 1552 nakatunut ja tehtud 42 213 testi. Haigusse oli surnud 43 inimest. Haiglas oli 124 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 169 inimest.[149] Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused.[150] Sotsiaalminister Tanel Kiik rääkis ERRi saates "Esimene stuudio", et eriolukorda tõenäoliselt pikendatakse. Ta tõi ka välja, et viiruse Eestisse jõudmine oli kaardistatud.[151]
22. aprillil lisandus 7 positiivset testitulemust.[152] Valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava.[153]
23. aprilli seisuga oli tuvastatud 1592 nakatunut ja haigusse oli surnud 45 inimest.[154] Järgmise ööpäevaga lisandus veel 16 positiivset COVID-19 testitulemust.[155] Aktiivsete nakatunute arvu hindasid andmeteadlased samas umbes 350 peale, mis oli enam kui poole madalam, kui aprilli esimesel nädalal.[156] Valitsus teatas eriolukorra pikendamisest 17. maini. Samas plaaniti osa piiranguid lõpetada varem ja osa jätta kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.[157] Lätis pidi eriolukord kestma 12. maini[158] ja Soomes 13. maini[159].
25. aprilli seisuga oli tuvastatud 1635 nakatunut ja tehtud 47 331 testi. Haigusse oli surnud 46 inimest. Haiglas oli 99 patsienti, kellest 6 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 228 inimest.[160] Järgmise ööpäevaga lisandus veel 9 positiivset testitulemust.[161] Saaremaal toimus protestiaktsioon saarel kehtivate rangete piirangute vastu, eelkõige liikumispiirangu vastu mandrile ja tagasi. Protest leidis aset kujul, kus inimesed tulid tänavale või istusid oma maja ees pingil.[162]
27. aprilli seisuga oli tuvastatud 1647 nakatunut ja tehtud 48 406 testi. Haigusse oli surnud 50 inimest.[163] Valitsus kinnitas otsuse, mille järgi ei toimu Eestis mais ja juunis avalikke üritusi ning suurüritused olid ära jäetud kuni augusti lõpuni.[164] Teatati ka otsusest leevendada piiranguid kaubandusele ja teenindusele Saaremaa ja Muhu vallas ning täiendavate erilubade väljaandmise alustamisest, mis lubavad liikuda saarte ja mandri vahel.[165]
28. aprilli seisuga oli tuvastatud 1660 nakatunut.[166] Päev hiljem korrigeeriti alla tuvastatud nakatunute ja haiglast välja kirjutatute arvu.[167] Valitsuse teadusnõukogu liikmed soovitasid eriolukorra piiranguid kiiremas tempos leevendada, sest nakatumiste arv langeb üle riigi.[168] Kuressaares alustati Kaitseväe välihaigla kokkupakkimist. Kokku sai seal selle aja jooksul ravi 15 patsienti.[169]
29. aprilli seisuga oli tuvastatud 1666 nakatunut ja tehtud 51 188 testi. Uusi surnuid ei olnud lisandunud. Haiglas oli 89 patsienti, kellest 10 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 236 inimest.[167] Pärnus tuvastati kordustesti käigus Tammiste hooldekodus 17 inimese nakatumine. Varem oli seal tuvastatud kolm nakatunut.[170]
Aprilli viimase päeva seisuga jõudis tuvastatud nakatunute arv 1689-ni ning tehtud oli 52 741 testi. Haigusse oli surnud 52 inimest. Haiglas oli 75 patsienti, kellest 9 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 249 inimest.[171]
1. mai alguse seisuga oli tuvastatud 1694 nakatunut[172] ning 2. mai seisuga jõudis nende arv 1699-ni.[173] Avati välijõusaalid ja vabaõhumuuseumid ning hakati lubama välitingimustes toimuvaid spordiüritusi.[172][174] Kuressaare haiglas oli koroonapatsientide arv langenud 16-ni, kellest keegi intensiivravi ei vajanud. Sellest tulenevalt suleti üks neljast koroonaviiruse patsientidele rajatud osakonnast. Ühte neljast osakonnast ei jõutudki kasutusele võtta ning peagi loodeti sulgeda ka üks kahest allesjäänud osakonnast.[175]
3. mail lisandus ainult üks positiivne testitulemus ja tuvastatud nakatunute arv jõudis sellega 1700-ni.[176] Selleks ajaks oli terves maailmas kinnitust leidnud üle 3,4 miljoni nakkusjuhtumi ning surnuid oli üle 243 tuhande.[177]
4. mai seisuga oli tuvastatud 1703 nakatunut ja tehtud 55 784 esmast testi.[178] Testimise kulud olid selleks hetkeks jõudnud 2,58 miljoni euroni (sh kõik kaasnevad kulud).[179] Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja PERH asusid uurima viirusest paranenud inimeste vereplasma kasutamist COVID-19 raske infektsiooni ravis.[180]
5. mai seisuga oli tuvastatud 1711 nakatunut ja haigusse oli surnud 55 inimest. Haiglas oli 70 patsienti, kellest 6 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 254 inimest ja lõpetatud oli 261 haigusjuhtu.[181] 5. mail anti teada ka Tartu Ülikool koroonaviiruse levimuse seireuuringu tulemustest, mille käigus oli varasema pooleteise nädala jooksul juhuvalimi alusel testitud 2007 täisealist Eesti elanikku. Leiti, et laialdast nakatumist ühiskonnas ei esine ning SARS-CoV-2 positiivsete täisealiste elanike arvuks hinnati seal ajal ligikaudu 1400 inimest.[182]
6. mai seisuga oli tuvastatud 1713 nakatunut[183] ning 7. mai seisuga oli tuvastatud 1720 nakatunut.[184] Sama päeva seisuga sai tervise infosüsteemi andmete põhjal tervenenuks lugeda 704 inimest. Neile lisaks ootasid arstide poolt tervenemise kinnitamist veel 453 inimese haigusjuhud.[185]
8. mai seisuga oli tuvastatud nakatunuid 1725,[186] 9. mai seisuga 1733,[187] 10. mai seisuga 1739[188] ja 11. mai seisuga 1741 nakatunut.[189] 11. mai seisuga loeti tervenenuks 1237 inimest[189] ning samast päevast hakati Tallinnas järk-järgult avama linnale kuuluvaid mängu- ja spordiväljakuid. Teises etapis plaaniti 18. maist avada noortekeskused, perekonnaseisuamet, raamatukogude filiaalid, linnaarhiiv ja kalmistute kabelid ning kolmandas etapis 1. juunist avalikud rannad, loomaaia siseruumid, eakate päevakeskused ja sotsiaalkeskused. Tallinna koolid pidid jääma õppeaasta lõpuni distantsõppele ning linna ühistransport olema kuni mai lõpuni kõigile tasuta.[190]
12. mai seisuga oli tuvastatud 1746 nakatunut ja tehtud 64 975 esmast testi. Haigusse oli surnud 61 inimest. Haiglas oli 48 patsienti, kellest 5 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 280 inimest. Tervenenuks loeti 1275 inimest.[191]
13. mai seisuga oli tuvastatud 1751 nakatunut.[192] Samal päeval pälvis tähelepanu Lääne-Tallinna Keskhaigla, millel ei lubatud plaanilise ravi juurde naasta, sest haiglas oli esinenud haiglasisest koroonaviiruse levikut.[193][194]
14. mai seisuga oli tuvastatud 1758 nakatunut ja tehtud 67 130 esmast testi[195] ning 15. mai seisuga oli tuvastatud 1766 nakatunut ja tehtud 68 097 esmast testi[196]. Peaminister Jüri Ratas andis teada, et valitsus otsustas eriolukorda mitte pikendada.[197]
16. mai seisuga oli tuvastatud 1770 nakatunut ja haigusse oli surnud 63 inimest. Haiglas oli 41 patsienti, kellest 5 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 289 inimest. Tervenenuks loeti 1437 inimest.[198]
Vabariigi Valitsus kinnitas piirangud ja leevendused, mis kehtivad edasi pärast eriolukorra lõppu, kui kehtib tervishoiualane hädaolukord. Nende seas olid alkoholi müügi piirang, karantiini jätkumine COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nende lähikontaktsetele, piirangud Eesti riigipiiri ületamisele ning kehtima jäid ka mitmed liikumispiirangud. Näiteks jäi avalikes kohtades ja siseruumides kehtima nn 2+2 reegel ning kuni 30. juunini olid keelatud kõik avalikud üritused.[199]
Politsei andis teada, et jätkab "kõik puhuvad" reidide korraldamist, mis peatati märtsis eriolukorra tõttu. Eriolukorrast hoolimata püsis sel perioodil joobes tabatud juhtide arv samal tasemel varasema aasta sama ajaperioodiga ning seejuures oli märgatavalt rohkem kriminaalses joobes tabatud autojuhte, kuigi liiklussagedus oli oluliselt vähenenud ning "kõik puhuvad" reidide puudumise tõttu oli jääknähtudega juhtide tabamist harvem.[200]
17. mai seisuga oli tuvastatud 1774 nakatunut ja tehtud 69 520 esmast testi. Haigusse oli surnud 63 inimest. Haiglas oli 43 patsienti, kellest 4 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 289 inimest. Tervenenuks loeti 1442 inimest.[201] Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas korralduse, mille järgi ei tohi alates järgmisest päevast lennata Eestist kõrge haigestumisriskiga riikidesse.[202] 17. mai oli eriolukorra viimane päev. Terviseamet juhi Merike Jürilo sõnul kestab hädaolukord tõenäoliselt juuni alguseni.[203]
18. mai seisuga oli tuvastatud 1784 nakatunut ja tehtud 70 118 esmast testi. Haigusse oli surnud 64 inimest. Haiglas oli 42 patsienti, kellest 4 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 290 inimest. Tervenenuks loeti 1443 inimest.[204] Lisandunud kümnest nakatunust kaheksa olid Lihula hooldekodust.[205] Kuressaare haigla teatas ühena viimastest Eesti haiglatest ambulatoorse vastuvõtu taastamisest. Kui tippajal (12. aprillil) oli haiglas ravil 59 koroonapatsienti, siis 18. mail oli neid ravil 5.[206]
19. mai seisuga oli tuvastatud 1791,[207] 20. mai seisuga 1794[208] ja 21. mai seisuga 1800 nakatunut[209].
22. mai seisuga oli tuvastatud 1807 nakatunut ja tehtud 74 604 esmast testi. Haigusse oli surnud 64 inimest. Haiglas oli 37 patsienti, kellest 2 olid juhitaval hingamisel. Haiglatest oli välja kirjutatud 314 inimest. Tervenenuks loeti 1508 inimest.[210] Samal ajal oli Lätis tehtud 96 366 koroonatesti, millest positiivseks olid osutunud 1030, ning Leedus oli tehtud 259 043 koroonatesti, millest olid positiivseteks osutunud 1604. Lätis oli surnud kokku 22 inimest ja Leedus 61.[211] Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov tõi Vikerraadio saates välja, et Eestis oli parajasti jälgimise all 82 teadaolevat nakkusohtlikku koroonaviiruse infektsiooniga patsienti ja soovitas jätkuvalt kinni pidada 2+2 reeglist.[212]
23. mai seisuga oli tuvastatud nakatunuid 1821,[213] 24. mai seisuga 1823,[214] 25. mai seisuga 1824,[215] 26. mai seisuga 1834[216] ja 27. mai seisuga 1840[217]. 28. mai seisuga oli tuvastatud 1851 nakatunut ja tehtud 80 724 esmast testi. Haigusse oli surnud 66 inimest. Haiglas oli 30 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 328 inimest. Tervenenuks loeti 1574 inimest (85,0% tuvastatud nakatunutest).[218] Valitsus andis teada, et alates 1. juunist kuni 30. juunini võib avalikel üritustel olla kuni 100 osalejat.[219]
29. mai seisuga oli tuvastatud 1859 nakatunut ja tehtud 81 719 esmast testi. Haigusse oli surnud 67 inimest. Haiglas oli 31 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 329 inimest. Tervenenuks loeti 1610 inimest.[220] Samal päeval andis Terviseamet loa plaanilise ravi taastamiseks Lääne-Tallinna keskhaiglas,[221] kus riikliku järelevalvemenetluse tulemustel oli leitud mitmeid rikkumisi nakkustõrje meetmete rakendamisel ja mis olid selleks ajaks lahendatud.[222]
30. mai seisuga oli tuvastatud 1865 nakatunut[223] ja 31. mai seisuga oli nende arv 1869[224].
1. juuni seisuga oli tuvastatud 1870 nakatunut ja tehtud 84 156 esmast testi. Haigusse oli surnud 68 inimest (neist 32 olid mehed ja 36 naised[225]). Haiglas oli 26 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 334 inimest. Tervenenuks loeti 1625 inimest.[226] Koroonaviiruse testimine jätkus juunis 11 mobiilses proovivõtupunktis, millele lisaks hakati proove võtma ka erameditsiiniettevõtete ruumides. Samuti muutus võimalikuks minna proovi andma ka jala.[226]
Juuni algusest alates lubati Eestisse reisida haigustunnusteta inimestel, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritanniast. Küll aga pidid kaheks nädalaks karantiini jääma nendest riikidest saabujad, kus nakatunute suhtarv oli suurem kui 15 inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul.[227]
2. juunil ei teatatud üle mitme kuu esimest korda ühtegi uut nakatunut[228], kuid hiljem ilmnes, et tehtud testidest olid 7 siiski positiivsed, aga info välja saatmise ajaks ei olnud need tulemused veel sisestatud. Nii kajastusid need alles järgmisel päeval välja tulnud statistikas.[229]
3. juuni hommiku seisuga oli tuvastatud 1880 nakatunut. Surnute arv tõusis 69 inimeseni. Haiglas oli 19 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 342 inimest. Tervenenuks loeti 1650 inimest.[230] Rohkem juunis selle haigusega seoses inimesi ei surnud.
4. juuni seisuga oli tuvastatud 1890 nakatunut[231] Mõõdukas kasvutrend oli haigestumistel Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondades, kuid teistes maakondades püsis tuvastatud nakatumiste arv languses.[231]
5. juuni seisuga oli tuvastatud 1910 nakatunut.[232] Tuvastatud haigestunutest mitmed olid seotud ühe toidukäitlemisettevõttega.[233] Hiljem selgus, et see oli Jõelähtme vallas tegutsev ettevõte, kus nakatus perioodil 31. mai kuni 5. juuni koroonaviirusega 13 töötajat.[234] 6. juunil lisandus veel 21 positiivset testi,[235] mis jäi juunis suurimaks ööpäevaseks kasvuks tuvastatud nakatunute arvus.
7. juuni hommiku seisuga oli tuvastatud 1939 nakatunut, kellest loeti tervenenuks 1681 inimest (86,7%).[236] Tallinnas tuvastati koroonaviirus ka kahel lasteaiaõpetajal.[237] 8. juunist alustati Tallinna sadamas ja Tallinna lennujaamas kahenädalast tasuta kiirtestimist koroonaviiruse antikehade määramiseks, milleks kasutatakse riigile annetatud antikehade määramise kiirteste. Testima minek oli vabatahtlik.[236] Sama päeva hommikuse seisuga oli tuvastatud 1940 nakatunut.[238]
9. juuni seisuga oli tuvastatud 1947 nakatunut ja tehtud 91 733 esmast testi. Haiglas oli 14 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 352 inimest. Tervenenuks loeti 1684 inimest.[239] Terviseamet andis teada ohutasema langetamisest: hädaolukorra faasist liiguti hädaolukorra ohu faasi.[240] Muuhulgas lõppesid sellega meditsiinijuht Arkadi Popovi volitused.[240] Samas hoiatas sotsiaalmeedias peaminister Jüri Ratas, et nakatamiskordaja on märgatavalt kasvanud.[241][240]
14. juuni seisuga oli tuvastatud 1973 nakatunut ehk ööpäeva jooksul ei lisandunud ühegi uut positiivset testi[242]. 15. juuni seisuga oli tuvastatud 1974 nakatunut ja tehtud 96 638 esmast testi. Haiglas oli 14 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 357 inimest. Tervenenuks loeti 1717 inimest.[243] Hiljem tühistati ka see üks 15. juuni statistikasse lisandunud positiivne test[244] ning samuti tühistati hiljem ainuke 16. juuni statistikasse lisandunud positiivne test.[245]
17. juuni seisuga oli tuvastatud 1977 nakatunut ja tehtud üle 99 tuhande esmase testi. Haiglas oli 12 patsienti ja haiglatest oli välja kirjutatud 361 inimest. Tervenenuks loeti 1743 inimest.[246] 18. juuni seisuga oli tuvastatud 1977 nakatunut ja esmaste testide arv ületas 100 000.[244] Terviseameti juht Merike Jürilo teatas, et lahkub omal soovil ametikohalt. Valitsuse poolt oli talle ette heidetud usalduse puudumist ja mitmeid juhtimisvigasid (sh Terviseameti luba Itaalia võrkpallurite mängu läbiviimiseks Saaremaal).[247] Jürilo enda sõnul ei ole võimalik kriisi juhtimise kõrvalt samal ajal valitsusega tühistel teemadel vaielda.[248]
Perioodil 17.–30. juuni tuvastati 15 uut haigestunut, kellest kaks said nakkuse tööl, kolm perekonna ringis, üks välismaal ning 9 juhul oli nakatumiskoht teadmata. Haigusjuhte registreeriti Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.[249]
Valitsus lõpetas 19. juunil 2+2 reegli kohustuslikus korras jälgimise nõude ja asendas selle inimeste hajutamise nõudega.[250]
20. juuni seisuga oli tuvastatud 1981 nakatunut.[251] Saaremaa vald tunnustas Saare maakonna teenetemärgiga Kuressaare haigla ravijuhti Edward Laanet tema panuse eest pandeemiakriisiga tegelemisel.[252] 21. ja 22. juuni ei tuvastatud kaks päeva järjest uusi nakatunuid.[253][254] Teist päeva järjest ei lisandunud uusi nakatumisjuhtumeid ka Lätis, kus selleks ajaks oli kinnitust leidnud 1111 haigestumist.[254]
25. juunil avaldati Tartu Ülikooli koroonaviiruse seireuuringu neljanda laine tulemused, mille käigus testiti perioodil 11. juunist kuni 21. juunini juhuvalimi alusel 2864 inimest. Ühtegi nakatunut ei leitud ning tulemustest järeldati, et tehtud leevendused ei ole kaasa toonud nakatumiste arvu kasvu.[255]
28. juuni seisuga oli Eestis tuvastatud 1987 nakatunut[256] ning maailmas ületas koroonaviirusega nakatunute ametlik arv 10 miljoni piiri[257].
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai teatas juuli alguses, et lahkub omal soovil 5. juulil ametist.[258]
Nii 8. kui ka 9. juulil lisandus mõlemal päeval 8 uus juhtu. Neist juhtudest viis olid seotud sünnipäevapeoga Ida-Virumaal, kus osales Venemaalt saabunud külaline, kes oli haigustunnustega.[259][260] Terviseamet andis teada, et kui uute nakatunute arv 100 000 elaniku kohta on kahe nädala jooksul vähemalt 25 (ehk umbes 300 juhtu kogu elanikkonna peale), siis asutakse kehtestama uusi piiranguid.[261]
Alates 15. juulist võib välitingimustes toimuvatel üritustel senise 1000 asemel osaleda kuni 2000 inimest ning siseruumides toimuvate ürituste puhul tõsteti piiramäär 500 pealt 1500-ni. Samas tuleb siseruumides jätkuvalt järgida 50-protsendilise täituvuse ja inimeste hajutamise nõuet.[262]
24. juulil ilmnes, et üks positiivse proovi andnud tartlane oli külastanud Tartus ööklubi, poode ja kino ning Narva-Jõesuus spaad.[263] Kuu lõpuks kujunes sellest arvestatava suurusega nn Vabanki puhang, kus oli tuvastatud üle 100 lähikontaktse ja 19 nakatunut.[264]
Augusti algul korrigeeris Terviseamet koroonasurmade arvu kuue võrra väiksemaks ehk andmete kontrolli järgselt tuvastati siiski ainult 63 juhul surma algpõhjusega COVID-19. Nimetatule lisaks oli ühel juhul COVID-19 surma soodustanud oluline seisund.[10][265]
1. augusti seisuga oli tuvastatud 2072 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 1934. Esmaste testide arv oli üle 119 tuhande. Haiglaravi vajas 4 inimest, kellest mitte keegi ei olnud juhitaval hingamisel.[10] Uute tuvastatud nakatunute arv jätkas kiiret kasvu. 2. augustil lisandus veel 7 positiivset testitulemust, mis olid kõik seotud Vabanki puhanguga.[266] Järgneva ööpäeva sees lisandus veel üks juhtum, mis oli samuti seotud Vabanki puhanguga.[267] 4. augustil teatati 11 positiivse testitulemuse lisandumisest[268] ja 5. augustil lisandus veel 22 positiivset testitulemust.[269]
Tuvastatud nakatunute seas olid ka 3. augustil Soomest Sillamäe sadamasse saabunud Norra kaubalaeva Yara Nauma 14 meeskonnaliiget, kellest 12 naasid 5. augusti õhtul Soome ja kaks jäid Eestisse haiglaravile.[270]
6. augusti seisuga jõudis tuvastatud nakatunute arv 2124-ni. Haiglaravi vajas 9 inimest, kellest üks oli juhitaval hingamisel.[271]
Tartu Ülikooli juhtimisel läbi viidud uuringu KoroSero-EST-1 tulemused viitasid, et vaid 20 protsendil inimestest, kelle verest leiti koroonaviiruse antikehasid, esines ka nakatumisele viitavaid sümptomeid. Samuti hinnati, et viiruse levimus oli Tallinnas 1,4 % ja Saaremaal 6% ehk vastavalt 10 ning 3,5 korda kõrgem, kui riiklik statistika näitab.[272]
16. augusti seisuga oli Eestis kokku tehtud ligi 135 tuhat esmast testi, millest 2190 olid viiruse suhtes positiivsed. Haiglaravil oli 7 inimest, kellest keegi ei olnud juhitaval hingamisel. Tervenenuks oli arvatud 1976 inimest ehk 90,2% nakatunutest.[273]
Valitsuse otsusel oli alates 19. augustist lubatud statsionaarsetes teatri-, kontserdi- ja kinosaalides tegutseda täissaalidega ning alates 1. septembrist oli võimalik kõrge koroonariskiga välisriigist tulles kahenädalase eneseisolatsiooni asemel teha koroonatest ning hiljem ka järeltest.[274] Kuni 50-protsendilise täituvuse nõude täitmisest pääsevad ka koolid, mis võimaldab septembris õppetööd alustada tavapärases mahus ja klassiruumides.[275]
20. augustil teatati 20 tuvastatud nakatunu lisandumisest, mis tõstis tuvastatud juhtumite arvu 2227-ni. Neist oli samal ajal tervenenuks arvatud 2009 inimest. Esmaste testide arv oli üle 138 tuhande. Haiglaravi oli 10 inimest ja juhitaval hingamisel ei olnud ühtegi patsienti.[276] Enim lisandus uusi juhtumeid Ida-Virumaale – 12. Neist kõik olid seotud baariga Jõhvi Kelder. Kokku oli sealses koldes 13 inimest.[276]
Samal päeval käivitus ka Eesti koroonaäpp HOIA.[277] Esimese kahe nädala jooksul laaditi seda alla üle 84 tuhande korra ning rakenduses oli end haigeks märkinud 13 inimest.[278]
21. augustil peatas Estonia kaevandus nädalaks töö, sest koroonaviiruse diagnoosi olid saanud 12 kaevanduse töötajat.[279]
24. augustil teatati kolme positiivse testi lisandumisest ning ühest surmajuhtumist (76-aastane naine). Sel ajal oli kokku tuvastatud 2275 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 2025. Haiglaravi oli 11 inimest. Kokku oli tehtud ligi 141 tuhat esmast testi.[280]
29. augusti seisuga oli tuvastatud oli 2363 nakatunut, kellest 2086 arvati tervenenuks. Haiglaravil oli 9 patsienti. Esmaste testide arv ületas 147 tuhandet.[281] Terviseameti ida regionaalosakonnas oli jälgimisel üle 650 inimese, kellest 94 oli haigestunud. Estonia kaevanduse koldega seostati 52 koroonaviiruse juhtu, Ojamaa kaevanduse koldega 8 juhtu ja Jõhvi Keldri koldega 15 juhtu.[281]
1. septembri seisuga oli tuvastatud 2395 nakatunut, kellest tervenenuks arvati 2112 inimest. Haiglaravi vajas 9 inimest. Haiglates oli lõpetatud 411 COVID-19 haigusjuhtumit 398 inimesega. Tehtud oli üle 150 tuhande esmase testi.[11] COVID-19 riskiriikidest naasjatele hakati lennujaamas ja sadamas pakkuma võimalust ennast testida.[282] Terviseametile hakkas valmistama muret olukord Tallinnas, kus oli palju nakatunuid, kelle nakkuse päritolu oli teadmata.[283]
5. septembril lisandus 35 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv alates aprillist. Kokku oli tuvastatud 2491 nakatunut ja neist 2165 arvati tervenenuks. Haiglaravi vajas 7 inimest.[284]
10. septembril jõudis nakatunute koguarvu 2600-ni. Neist 2215 arvati tervenenuks ja 64 olid nakkuse tõttu surnud. Haiglaravi vajas 9 inimest, kellest üks oli juhitaval hingamisel. Esmaseid teste oli tehtud ligi 166 tuhat.[285]
16. septembril[286] ja 18. septembril lisandus mõlemal päeval 36 uut tuvastatud nakatunut.[287]
Valitsus andis teada üleriigilise öise alkoholimüügi keelu kehtestamisest perioodil 25. september kuni 24. oktoober.[288]
19. septembril lisandus 61 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv alates kevadest.[289] 20. septembril lisandus veel 50 tuvastatud nakatunut, mis tõstis koguarvu 2924-ni. Neist arvati tervenenuks 2377. Haiglaravi vajas 22 inimest, kellest kolm olid juhitaval hingamisel. Esmaseid teste oli tehtud üle 187 tuhande.[290]
28. septembril lisandus 67 tuvastatud nakatunut, mis oli suurim päevane kasv septembris. Nakatunute koguarv oli jõudnud 3267-ni ning neist arvati tervenenuks 2513. Haiglaravi vajas 33 inimest, kellest juhitaval hingamisel ei olnud kedagi. Esmaseid teste oli tehtud ligi 208 tuhat. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli 42,89.[291] Kuu lõpuks jõudis tuvastatud nakatunute arv 3371-ni.[292]
Statistika
Testimine
28. septembri seisuga oli testitud 15,8% Eesti elanikest. Testimine jaotus maakondades järgmiselt:[14]
| Maakond | Teste kokku | % elanikkonnast | neist positiivsed | positiivsuse määr |
|---|---|---|---|---|
| Harju maakond | 94 800 | 16,1 | 1335 | 1,4 |
| Hiiu maakond | 1 674 | 17,8 | 16 | 1,0 |
| Ida-Viru maakond | 22 132 | 16,0 | 508 | 2,3 |
| Jõgeva maakond | 4 012 | 13,8 | 20 | 0,5 |
| Järva maakond | 4 143 | 13,5 | 18 | 0,4 |
| Lääne maakond | 3 101 | 15,0 | 20 | 0,6 |
| Lääne-Viru maakond | 6 938 | 11,6 | 38 | 0,5 |
| Põlva maakond | 3 211 | 12,7 | 11 | 0,3 |
| Pärnu maakond | 11 054 | 12,9 | 158 | 1,4 |
| Rapla maakond | 4 538 | 13,6 | 35 | 0,8 |
| Saare maakond | 6 393 | 19,2 | 562 | 8,8 |
| Tartu maakond | 22 007 | 14,6 | 212 | 1,0 |
| Valga maakond | 3 240 | 11,3 | 14 | 0,4 |
| Viljandi maakond | 5 565 | 11,9 | 34 | 0,6 |
| Võru maakond | 4 680 | 13,0 | 142 | 3,0 |
| teadmata | 10 279 | 144 | 1,4 | |
| KOKKU | 207767 | 15,8 | 3267 | 1,6 |
Tuvastatud uued nakatumised
Tuvastatud (kumulatiivne) nakatanute arv Eestis pandeemia alguses, allikas Terviseamet
Tuvastatud nakatanute arv kuus
Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta:
-
15. märts -
15. aprill -
15. mai -
15. juuni -
15. juuli -
15. august -
15. september -
15. oktoober
.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
Haiglaravi
Haiglaravil olijate arv ja jaotus alates 18. märtsist kuni 18. juunini 2020. Allikas Terviseamet, koroonakaart.ee (märkus: kuni 31.03. avaldati intensiivravil olijate arv, alates 01.04. juhitaval hingamisel olevate patsientide arv)
Surmajuhtumid
Surmajuhtumeid päevas. 12. märts kuni 12. juuni. Korrigeeritud andmed. Põhineb Tervise Arengu Instituudi andmestikul.
Surmajuhtumite arv kuus (6. oktoobri seisuga). Surnutest 31 olid mehed ja 36 naised.[293]
Surmajuhtumite jaotus vanuse järgi Tervise Arengu Instituudi andmestiku põhjal. 6. oktoobri seisuga oli Eestis seoses COVID-19-ga surnud 67 inimest. Surnute keskmine vanus oli 80,1 eluaastat (meestel 77,9 ja naistel 81,8).
Reisimisega seotud haigusjuhud
Reisimisega seotud sissetoodud juhte oli aprilli lõpu seisuga teada 118 ning neist 34 olid seotud Austria ja 23 Itaaliaga.[13] Juuni algul oli sissetoodud juhtumitest enim seotud reisimisega Austrias (24,1%), Itaalias (17,0%) ja Soomes (16,3%)[231] ning augusti lõpu seisuga Soomes (18,9%), Austrias (14,6%) ja Itaalias (12,4%)[294]. Soome esiletõusu tingis, et see oli üks vähestest riikidest, kuhu reisimine oli suure osa ajast lubatud.
Septembri lõpul oli kõige rohkem sissetoodud juhte seotud Soome (14,0%), Itaalia (11,9%), Austria (10,4%), Ukraina (9,2%) ja Venemaaga (8,6%).[14]
Meetmed
Eriolukord
12. märtsi hilisõhtul kehtestati Eestis eriolukord, mis pidi kehtima kuni 1. maini, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti.[1][295] 24. aprillil otsustas valitsus pikendada eriolukorda 17. maini.[157]
14. märtsil kehtestati liikumispiirangud Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu suundadel ning täiendati vaba aja veetmise piiranguid.[296] Alates 17. märtsist otsustati taastada kogu riigipiiri ulatuses piirikontroll ja keelata välisriikide kodanikel riiki sisenemine.[81]
Algusest peale keelustati eriolukorra ajaks kõik avalikud koosolekud, samuti kultuuri- ja spordiüritused, suleti kinod, hiljem piirati liikumisvabadust Lääne-Eesti suurematel saartel. Alates 16. märtsist suleti koolid, huviringid ja mindi üle distantsõppele. Alates 17. märtsist kehtestati piirikontroll Eesti välispiiril. 25. märtsist kehtestati n-ö 2 + 2 reegel ehk nõue avalikus ruumis viibimiseks maksimaalselt kahekaupa ja hoides kahemeetrist distantsi ülejäänud inimestest. 27. märtsist suleti kaubanduskeskused, v.a neis paiknevad toidupoed, apteegid, telekomiettevõtete kontorid, pakiautomaadid ja meditsiinivahendeid müüvad kauplused. 4. aprillist täpsustati eriolukorra nõudeid kauplustele, mis peavad lisaks desinfitseerimisvahenditele tagama ka 2 + 2 reegli täitmise ostusaalis, ning kauplused peavad välja arvutama selle tagamist võimaldava inimeste hulga ja seda kontrollima.
Erimeetmed
Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kehtestati mitmed esmased erimeetmed, sealhulgas:
- rangete isolatsioonireeglite järgimine ning siseruumides püsimine (14 päeva), haigestunud inimene peab püsima kodus tervenemiseni, mille üle otsustab perearst;
- õppetöö viidi alates 16. märtsist üle kaug- ja koduõppevormile;
- kõik avalikud kogunemised keelati;
- muuseumid ja kinod suleti 1. maini ning teatrietendused, kontserdid ja konverentsid keelati;
- spordivõistlused keelati 1. maini;
- riigipiiril kehtestati kontroll;
- peatati huvireisid Tallinna–Stockholmi–Tallinna liinil.
Täiendavad korraldused
- Schengeni viisade väljastamine peatatakse;
- Eestisse lubatud saabujad peavad jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, v.a sätestatud erijuhtumitel, kui isikutel puuduvad haiguse tunnused;
- isikutel, kellel puuduvad haiguse tunnused ja kelle piiriületuse eesmärk on liikuda tööle või töölt elukohta Lätist Eestisse ja vastupidi, lubatakse seda teha;
- spordisaalid, jõusaalid, saunad, spaad, spordiklubid, basseinid, veekeskused, ujulad, laste mängutoad, päevakeskused, kasiinod ja mänguautomaatide saalid suletakse;
- kaubanduskeskused suletakse, avatuks jäävad vaid toidupoed ja apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel;
- söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu;
- sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu;
- suletakse baarid ja teised lõbustusasutused või meelelahutuskohad;
- avalikus kohas võivad koos viibida kuni kaks inimest, avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet (piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning avalike ülesannete täitmisel);
- olümpiasportlastele, nende treeneritele ja abipersonalile võimaldatakse erand treeningute läbiviimiseks (kuigi 2020. aasta suveolümpiamängud lükkusid järgmisse aastasse).
Mõju
- Pikemalt artiklis Koroonakriis Eestis
Pandeemia ja selle vastased meetmed on avaldanud mõju kõigile ühiskonnaelu valdkondadele, sj majandusele, poliitikale, kultuurile, haridusele.
Eesti Pank ennustas märtsi lõpul majanduse kahanemist 6–14 protsenti sõltuvalt sellest, kas kriis leeveneb kevadel või hilissuvel.[297]
Valitsuse koroonakriisi lisaeelarve arvestab tööpuuduse 10-protsendilise kasvu ja 8-protsendilise majanduslangusega.[298] 17. mai seisuga oli töötute arv kasvanud 50 137 inimeseni (registreeritud töötuse määr oli sellega 7,7 protsenti) ja alates eriolukorra kehtestamisest oli töötuid registreeritud 21 781. Maakonniti kasvas töötute arv kõige rohkem Hiiumaal ja Harju maakonnas.[299]
Füüsiline distantseerumine ja paranenud kätehügieen on samas vähendanud teiste nakkushaiguste levikut.[300]
Viiruse Eestisse jõudmise järel kolisid paljud inimesed linnast maale.[301] On ka arvatud, et koroonakriisi mõjul inimestele tuttavaks saanud veebilahenduste mõjul väheneb Eesti inimestele vajadus tööasjade ajamisel nii sageli Tallinna sõita ja see soodustab maapiirkondades elamist.[302]
Kriis pani proovile tervishoiuasutuste ja haiglate võimekuse diagnoosida SARS-CoV-2 viirusega nakatumist ja ravida COVID-19 viirushaigusega patsiente ning tagada samas personali tervis. Kriisi alguses oli puudu on nii teste, kaitseriietust kui ka oskusi nakkushaiguse pandeemia olukorras hakkama saamiseks. Nõrk infektsioonikontroll mitmetes haiglates pandeemia algusfaasis soodustas viiruse haiglasisest levikut ning nõnda esines ulatuslikku haiglasisest levikut näiteks Kuressaare Haiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas.[303]
Vastuolud
Terviseamet
Terviseameti viirusejuhtumite kogumise statistika metoodika oli ebakorrektne ning põhjustas etteheiteid andmeanalüütikute poolt. Metoodika korrastati 1. aprilliks ning see muutis teadlaste prognoose viiruse leviku osas.[304] Samas tehti andmetes muudatusi ka hiljem.[305]
Terviseamet kinnitas, et maskide kandmine ennetava meetmena ei ole põhjendatud, kuid oli sunnitud oma seisukohta muutma.[306] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostas koostöös Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboriga juhendi eraisikutele ja ettevõtjatele, kuidas valmistada kaitsemaske.[307]
Eriolukord
- Pikemalt artiklis Koroonakriis Eestis#Eriolukord
Eriolukorra väljakuulutamist ei pidanud veel 12. märtsil vajalikuks õiguskantsler Ülle Madise, kes nimetas põhjendatuks pigem hädaolukorra meetmete kasutamist.[308] Sama päeva õhtul andis aga Terviseamet teada mitmete uute nakatunute tuvastamisest ja kohaliku leviku algusest Eestis,[6] mille järel otsustas valitsus eriolukorra välja kuulutada.[1] Hiljem on Madise öelnud, et valitsus kuulutas eriolukorra välja õigel ajal ja varem ei oleks tema hinnangul seadus seda lubanud.[309] Küll leidis ta, et hiljaks jäädi välismaalt tulnud inimeste karantiini suunamisega.[309]
Kriitikat pälvis eriolukorra väljakuulutamise taustal Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osaline peatamine.[310][311] Marina Kaljurand on nimetanud seda välispoliitiliseks prohmakaks ja leidnud, et enne tegutsemist olnuks kasulik selgitada plaani avalikkusele.[312]
Valitsuse plaanid asuda eriolukorra võimalusi ära kasutades mobiilpositsioneerimise alusel viirusega nakatunute asukohta jälgima ning karantiinireeglite rikkumisel korrale kutsuma[313] on põhjustanud teravat kriitikat, sellise võimaluse on kategooriliselt välistanud õiguskantsler Ülle Madise.[314]
Valitsus on eriolukorra ajal otsustanud õlitehase rajamise Ida-Virumaale, mis on tekitanud vastuseisu keskkonnakaitsjate[315], teadlaste[316] ja energeetikute seas[317][318].
Kriitikat on pälvinud valitsuse otsus peatada kriisi ajal maksed II pensionisambasse. Kriitikud on välja toonud, et just kriisi ajal oleks hea investeerida.[319][320][321] Eesti Panga president Madis Müller leiab, et see kärbe tuleb tulevaste pensionäride arvelt.[322]
1. aprillil teatas valitsus Siseministeeriumis valminud eelnõust, mis kohustab Eestis elavaid, kuid tööta jäävaid kolmandate riikide kodanikke esimesel võimalusel kodumaale sõitma. Valitsus saab õiguse otsustada, missugustel erialadel võib anda lühiajalise tööloa. Ühtlasi tühistab eelnõu seni kehtinud võimaluse võtta tööle välismaalasi, kes on saabunud Eestisse viisavabalt, turisti- või äriviisaga. Välismaalaste puhul hakatakse hindama, kes võivad koju naasmise asemel püüda jääda ebaseaduslikult Schengeni alale, ning ollakse valmis neid kinni pidama ja välja saatma.[323] Valitsus kiitis eelnõu heaks, tuues põhjenduseks soovi lõpetada viisarežiimi kuritarvitused ja tagada vabade töökohtade jäämine Eesti elanikele ning potentsiaalselt ebaseaduslikult Euroopa Liitu jäävate välismaalaste ohtlikkuse avalikule korrale. Ettepanek anda valitsusele õigus välismaalaste palkamine mõnes valdkonnas täielikult keelata jäi esialgu eelnõust välja.[324] Otsust on ajakirjanduses nimetatud "immigrantide vastase poliitika läbisurumiseks", mida püütakse läbi viia koroonaviiruse puhangu varjus.[325]
Tartu Ülikool tunnustas sotsiaalminister Tanel Kiike Skytte medaliga panuse eest tõenduspõhise riigivalitsemise edendamise eest Eestis.[326] Samas on kritiseeritud ka mõnede ministrite sõnavõtte ja katseid jagada tervisevaldkonnale korraldusi, mis ületavad nende pädevust ning millel pole midagi ühist tõenduspõhise riigivalitsemisega.[327] On avaldatud ka arvamust, et valitsusele tervikuna ekspertide kuulamine ei meeldi ja sellega on põhjendatud, miks näiteks pidi ametist lahkuma terviseameti juht Merike Jürilo.[328]
Politsei tõi välja, et reageeris eriolukorra ajal erinevatele kehtestatud piirangute rikkumistele enam kui 6000 korral ning rohkem kui sajal juhul määrati rikkujatele karistuseks ka sunniraha maksmine.[329]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Valitsus kuulutas välja eriolukorra" ERR, 12. märts 2020
- ↑ Koroonakriis Eestis valitsus.ee
- ↑ "WHO juht: käes on pandeemia" ERR, 11. märts 2020
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "Koroonaviirus on Eestis tuvastatud 17 inimesel" ERR, 12. märts 2020
- ↑ 6,0 6,1 6,2 "Terviseamet: Eestis on kinnitatud 27 koroonajuhtu ja kohalik levik" ERR, 12. märts
- ↑ 7,0 7,1 "Koroonaviirus nõudis Eestis esimese inimelu" Postimees, 25. märts 2020
- ↑ 8,0 8,1 "Haiglaravi vajavate koroonahaigete arv kasvas 130-ni" ERR, 5. aprill 2020
- ↑ "COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist" Terviseamet, 1. juuli 2020
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 "COVID-19 blogi, 1. august: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testitulemust" Terviseamet, 1. august 2020
- ↑ 11,0 11,1 "COVID-19 blogi, 1. september: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi" Terviseamet, 1. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi" Terviseamet, 30. september 2020
- ↑ 13,0 13,1 COVID-19 andmed seisuga 27.04.2020 Terviseamet
- ↑ 14,0 14,1 14,2 COVID-19 andmed seisuga 28.09.2020 Terviseamet, 29.09.2020
- ↑ Eesti Panga hinnang koroonaviiruse majandusmõjude kohta (vaadatud 29. märtsil 2020)
- ↑ "Keskpanga prognoosi kohaselt langeb majandus tänavu 10 protsenti" ERR, 10. juuni 2020
- ↑ "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt" ERR, 27. märts 2020
- ↑ "TERVISEAMET ⟩ Koroonaviiruse tõid Saaremaale Itaalia võrkpallurid" Saarte Hääl, 12. märts 2020
- ↑ Koroonaviiruse andmestik Terviseamet
- ↑ "Hiinas vallandunud haiguspuhangu põhjuseks peetakse uut koroonaviirust" ERR, 9. jaanuar 2020
- ↑ 21,0 21,1 "Uue koroonaviiruse leviku valguses tuleks oma reisiplaanid üle vaadata" Terviseamet, 25. jaanuar 2020
- ↑ "Hiina haiguste kontrolli keskus: viirus ei saanud Wuhani turult alguse" ERR, 29. mai 2020
- ↑ "Hiina reisimisel tuleb arvestada Wuhanis leviva koroonaviirusega" Terviseamet, 14. jaanuar 2020
- ↑ 24,0 24,1 "Väljaspool Hiinat tuvastati esimene uue koroonaviiruse juhtum" ERR, 14. jaanuar 2020
- ↑ "Uus koroonaviirus levib Hiinast väljapoole" Terviseamet, 22. jaanuar 2020
- ↑ "2019-nCOV ametlikud andmed 23.01.2020" Terviseamet, 23. jaanuar 2020
- ↑ "Välisministeerium soovitab vältida Hiinas Hubei provintsi reisimist" ERR, 27. jaanuar 2020
- ↑ "Kiik: Eesti tervishoiusüsteemil on valmisolek koroonaviiruse ohjamiseks". Eesti Rahvusringhääling. 1. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
- ↑ 29,0 29,1 "WHO: uuele koroonaviirusele pandi nimeks Covid-19" ERR, 11. veebruar 2020
- ↑ "Terviseamet: Hiinast ja Põhja-Itaaliast saabunutel tuleks võimalusel 2 nädalat kodus püsida". Terviseamet. 25. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
- ↑ "Eestis on tehtud neli koroonaviiruse testi". Eesti Rahvusringhääling. 25. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
- ↑ 32,0 32,1 Terviseameti kriisistaabiga liitus Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov PERHi pressiteade, 24. märts 2020
- ↑ "Terviseameti labor sai võimekuse iseseisvalt koroonaviirust tuvastada" Terviseamet, 31. jaanuar 2020
- ↑ "2019-nCoV andmed 31.01.2020" Terviseamet, 31. jaanuar 2020
- ↑ "Koroonaviiruse hirm Tallinnas osutus alusetuks" ERR, 31. jaanuar 2020
- ↑ "Kahtlus oli asjatu: Tallinna Schlössle hotellist haiglasse viidud Hiina turistidel pole koroonaviirust" Delfi, 31. jaanuar 2020
- ↑ COVID-19 andmed seisuga 11.05.2020 Terviseamet
- ↑ Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu. Terviseamet, juuni 2020
- ↑ "Eestis leiti esimene koroonaviirusesse nakatunu" ERR, 27. veebruar 2020
- ↑ "Lisaks nakatunule oli bussis veel 19 inimest, nende tervist jälgitakse" ERR, 27. veebruar 2020
- ↑ "COVID-19 andmed 27.02.2020". Terviseamet. 27. veebruar 2020. Vaadatud 24.03.2020.
- ↑ 42,0 42,1 42,2 "Eestis on koroonaviirus tuvastatud 115 inimesel, mõned on juba paranenud" ERR, 14. märts 2020
- ↑ Helen Mihelson, Margus Järv: "AJAJOON: 16 päeva viiruse jõudmisest Eestisse" Õhtuleht, 14. märts 2020
- ↑ 44,0 44,1 "Eestis tuvastati teine koroonaviirusega nakatunu". Eesti Rahvusringhääling. 3. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ 45,0 45,1 "Kahel Bergamost naasnud tallinlasel tuvastati koroonaviirus". Eesti Rahvusringhääling. 5. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ 46,0 46,1 "Kolmandal eestimaalasel tuvastati koroonaviirus". Eesti Rahvusringhääling. 5. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ 47,0 47,1 "Eestis on koroonaviirus tuvastatud kümnel inimesel". Eesti Rahvusringhääling. 6. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ Greete Palgi: "Bergamo-Riia lennul viibisid koos koroonahaigega Eesti tervishoiutöötajad, üks neist käis veel kolm päeva pärast reisi tööl" Delfi, 5. märts 2020
- ↑ "Tallinna sadamas pandi tööle termokaamerad". Eesti Rahvusringhääling. 4. märts 2020. Vaadatud 29.03.2020.
- ↑ "Terviseamet ei pea termokaameraid piiripunktides tõhusaks, tähtis on teavitus" ERR, 9. märts 2020
- ↑ "Riik hakkab inimesi kraadima ka maismaapiiril" ERR, 5. märts 2020
- ↑ "Terviseamet võttis sadamast maha koroonaviiruse tuvastamiseks mõeldud termokaamerad" Delfi, 23. märts 2020
- ↑ 53,0 53,1 "Saaremaa Võrkpalliklubi juhil diagnoositi koroonaviirus" Postimees, 12. märts 2020
- ↑ 54,0 54,1 54,2 54,3 "Saaremaa ja Võru koroonapuhangutes haigestus kokku 201 inimest" ERR, 9. juuni 2020
- ↑ "Kristiine gümnaasium lõpetab nakatunud õpilase tõttu kaheks nädalaks töö". Eesti Rahvusringhääling. 6. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ 56,0 56,1 Arved Breidaks; Tiit Loim: "Koroonaviirus jõudis Võrumaale" Lõuna-Eesti Postimees, 12. märts 2020
- ↑ "Võrumaa «koroonapeole» jõudis viirus Taist" Postimees, 13. märts 2020
- ↑ "Teisipäevase seisuga on Eestis koroonaviirus tuvastatud 13 inimesel" ERR, 10. märts 2020
- ↑ "Tartu ülikooli meditsiinivaldkonna üliõpilasel tuvastati koroonaviirus" ERR, 12. märts 2020
- ↑ Hans Väre: "Viljandi gümnaasium saatis õpetaja nakkuskahtluse tõttu lapsed koju" Sakala, 12. märts 2020
- ↑ "Koroonaviirus on Eestis diagnoositud 41 inimesel" ERR, 13. märts 2020
- ↑ 62,0 62,1 "Koroonaviirus on Eestis diagnoositud juba 79 inimesel" ERR, 13. märts 2020
- ↑ "Pärnu Ülejõe põhikooli õpetaja oli nädalavahetusel Saaremaal ja täna diagnoositi tal koroonaviirus. Õpetaja: võttis kaks päeva aega, et kiirabi tuleks testima" Delfi, 13. märts 2020
- ↑ "Tartu Ülikooli kliinikumis diagnoositi viirus, alates kolmapäevast katkestatakse plaaniline ravi" Delfi, 13. märts 2020
- ↑ Hans Väre (13. märts 2020). "Viljandimaal tuvastati esimene nakatunu". Sakala. Vaadatud 15.02.2020.
- ↑ "Tervisesüsteem tõstis valmisoleku 2. tasemele" Postimees, 13. märts 2020
- ↑ "Helme: riigil on plaanis laenu võtta vähemalt miljard eurot" ERR, 13. märts 2020
- ↑ "Koroonastatistika ei näita mitte nakatunute elukohta, vaid labori asukohta" ERR, 15. märts 2020
- ↑ "Esimene tervenenu! Terviseamet teatas, et ametlikult on paranenud riigi esimene koroonapatsient, tervenenuid on ilmselt veelgi" Delfi, 14. märts 2020
- ↑ "Riik paneb Eesti saared lukku" Postimees, 14. märts 2020
- ↑ "Galerii: Kuressaare haigla käivitas drive-in testimise" ERR, 14. märts 2020
- ↑ "Kuressaare haigla ravijuht: drive-in testimine õigustas ennast" ERR, 17. märts 2020
- ↑ "Terviseamet käskis Kuressaare haiglal lõpetada koroonaviiruse drive-in testimine, kuigi see säästis töötajate aega ja kaitsevahendeid" Delfi, 18. märts 2020
- ↑ 74,0 74,1 74,2 "Suhtlusprobleemid keset koroonakriisi. Mis juhtus saarlaste ja terviseameti vahel?" Delfi, 23. märts 2020
- ↑ 75,0 75,1 75,2 "Peagi saab kaheksas Eesti linnas teha perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse testi" Delfi, 19. märts 2020
- ↑ "Alates homsest vanglates kokkusaamisi ei toimu" Justiitsministeerium, 13. märts 2020
- ↑ "Koroonaviirusesse on Eestis nakatunud 135 inimest" ERR, 15. märts 2020
- ↑ "205 inimese koroonaproov positiivne, nakatunute arv tõenäoliselt suurem" ERR, 16. märts 2020
- ↑ "Terviseamet muutis koroonahaigete arvestamise statistikat" ERR, 16. märts 2020
- ↑ "Häirekeskus ja Terviseamet avavad koroonaviiruse levikuga seoses infotelefoni 1247" politsei.ee, 16. märts 2020
- ↑ 81,0 81,1 "Eesti sulgeb piirid välisriikide kodanikele" ERR, 15. märts 2020
- ↑ "Eesti on tuvastanud 225 koroonaviirusega nakatunut" ERR, 17. märts 2020
- ↑ "Teisipäeval tuvastati koroonaviirusesse nakatumine 33 inimesel" ERR, 18. märts 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus üheksa uut kinnitatud koroonaviiruse juhtu" ERR, 19. märts 2020
- ↑ "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 283 inimesel, ööpäevaga 16 uut juhtu" ERR, 20. märts 2020
- ↑ "Eestis on koroonaviiruse diagnoosi saanud 306 inimest" ERR, 21. märts 2020
- ↑ "Terviseamet: laustestimisele ei peaks riik vastu" ERR, 20. märts 2020
- ↑ "Eestis on koroonaviirus diagnoositud 326 inimesel" ERR, 22. märts 2020
- ↑ "Pühapäeval tuvastasid laborid 26 uut koroonaviirusega nakatunut, üldarv 352" ERR, 23. märts 2020
- ↑ "Haiglaravil on 17 koroonaviirusesse nakatunut, neist neli on kriitilises seisus" Delfi, 23. märts 2020
- ↑ "RAUL VINNI ⟩ Oma saamatust saarlaste kaela ajades" Saarte Hääl, 22. märts 2020
- ↑ "Tallinn sulgeb avalikud mängu- ja spordiväljakud" Delfi, 23. märts 2020
- ↑ "Uusi koroonaviirusega nakatunuid lisandus ööpäevaga 17" ERR, 24. märts 2020
- ↑ Koroonaviiruse andmestik Terviseamet (vaadatud 24. märtsil 2020)
- ↑ "Koroonaviiruse tõttu on haiglaravil 28 inimest, viis kriitilises seisus" ERR, 24. märts 2020
- ↑ "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest" ERR, 24. märts 2020
- ↑ 97,0 97,1 "Uued piirangud: kaubanduskeskustes jäävad lahti toidupoed ja apteegid" ERR, 24. märts 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 35 uut kinnitatud koroonaviiruse juhtu" ERR, 25. märts 2020
- ↑ "Eile tuvastasid laborid 2 päeva testide põhjal 134 nakatunut" Terviseamet, 26. märts 2020
- ↑ 100,0 100,1 "Koroonaviirusega nakatunute arv tegi järsu hüppe" ERR, 26. märts 2020
- ↑ 101,0 101,1 "Haiglaravil on 34 inimest, neist kuus kriitilises seisus" ERR, 26. märts 2020
- ↑ "Saaremaal avastati kahel hooldekodu elanikul koroonaviirus" ERR, 26. märts 2020
- ↑ "Saaremaal tuvastati koroonaviirus veel 22 Südamekodu hooldekodu elanikul" ERR, 27. märts 2020
- ↑ "Ööpäevaga tehti 1010 koroonatesti, lisandus 37 kinnitatud haigusjuhtu" ERR, 27. märts 2020
- ↑ "Riigikantselei juhib COVID-19 kriisi läbimise ja väljumise strateegia koostamist". Riigikantselei koduleht. 6. aprill 2020. Vaadatud 11.04.2020.
- ↑ "Ööpäevaga tehti enam kui 1200 koroonatesti, lisandus 70 positiivset juhtu" ERR, 28. märts 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 39 koroonasse nakatunut, surnud kolm inimest" ERR, 29. märts 2020
- ↑ "Koroonaviirus jõudis ka Alutaguse hoolekeskusesse" ERR, 29. märts 2020
- ↑ "Saaremaa vald rajab kriisikodu hooldekodudes haigestunutele" ERR, 29. märts 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus Eestis 36 koroonaviiruse diagnoosi". Eesti Rahvusringhääling. 30. märts 2020. Vaadatud 30.03.2020.
- ↑ "Alutaguse juhtum muutis Ida-Viru hooldekodud murelikuks". Eesti Rahvusringhääling. 30. märts 2020. Vaadatud 30.03.2020.
- ↑ "Kaitseväe välihaigla avatakse Kuressaares neljapäeval". Eesti Rahvusringhääling. 30. märts 2020. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ "Kuressaare välihaiglasse võetakse ka vabatahtlikke, töö algab neljapäeval" ERR, 31. märts 2020
- ↑ "Eesti koroonaohvrite arv kerkis neljani" ERR, 31. märts 2020
- ↑ "Eestis suri viies koroonaviirusega inimene" ERR, 1. aprill 2020
- ↑ "Koroonaviiruse tõttu on Eestis surnud 11 inimest" ERR, 2. aprill 2020
- ↑ [https://www.err.ee/1072621/oopaevaga-lisandus-103-positiivset-testi-suri-uks-inimene "Ööpäevaga lisandus 103 positiivset testi, suri üks inimene" ERR, 3. aprill 2020
- ↑ "Haiglasse viidud koroonahaigete arv kasvas 113-ni, surnud on 13 inimest" ERR, 4. aprill 2020
- ↑ "AFP: koroonaviirus on nõudnud Euroopas üle 45 000 elu" ERR, 4. aprill 2020
- ↑ "Uued piirangud kauplustes tulid kaupmeestele ootamatult" ERR, 4. aprill 2020
- ↑ 121,0 121,1 "Tallinnas on kodutute öömajas tuvastatud 17 koroonaviirusesse nakatunut" ERR, 20. aprill 2020
- ↑ "Viimase ööpäevaga lisandus 11 positiivset testi" Terviseamet, 6. aprill 2020
- ↑ "Eesti hakkas koostama kriisist väljumise kava" ERR, 6. aprill 2020
- ↑ "Kiik: inimesi on plaanis hakata juhuvalimiga testima" ERR, 6. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga suri kaks koroonaviirusega nakatunut" ERR, 7. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 37 positiivset testi" Terviseamet, 8. aprill 2020
- ↑ 127,0 127,1 "Viimase ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi" Terviseamet, 9. aprill 2020
- ↑ "Kuressaares suri koroonaviirusega tervishoiutöötaja" ERR, 8. aprill 2020
- ↑ 129,0 129,1 "Ööpäevaga lisandus 46 positiivset testi" Terviseamet, 11. aprill 2020
- ↑ "Valitsus toetab Repsi plaani taastada õppetöö järk-järgult 15. maist" ERR, 9. aprill 2020
- ↑ Fighting a Global Crisis theglobalhack.com
- ↑ "Eesti jõudis oma ebatavalise kriisilahenduste otsimise üritusega CNNi ekraanile" Delfi Ärileht, 7. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 51 positiivset testi" Terviseamet, 10. aprill 2020
- ↑ "Laupäeval hakkas kehtima Soome sisenemise piirang" ERR, 11. aprill 2020
- ↑ "Valitsus peatas autokoolides sõiduõppe" ERR, 11. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus viis positiivset Covid-19 analüüsi" Terviseamet, 12. aprill 2020
- ↑ 137,0 137,1 "Viimase ööpäevaga lisandus 24 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 13. aprill 2020
- ↑ "Viimase ööpäevaga lisandus 45 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 14. aprill 2020
- ↑ "Koormuse leevendamiseks algab Kuressaare haiglast haigete ümberpaigutamine" ERR, 14. aprill 2020
- ↑ "Viimase ööpäevaga lisandus 29 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 15. aprill 2020
- ↑ Koroonakaart (vaadatud 15. märtsil 2020)
- ↑ "Viimase ööpäevaga lisandus 34 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 16. aprill 2020
- ↑ "Viimase ööpäevaga lisandus 25 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 17. aprill 2020
- ↑ "Tartu ülikooli ühiselamu 6 üliõpilase koroonaproov osutus positiivseks" Terviseamet, 17. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 53 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 18. aprill 2020
- ↑ "Tartu ülikooli ühiselamus on tuvastatud 16 koroonaviirusesse nakatunut" ERR, 18. aprill 2020
- ↑ 147,0 147,1 "Ööpäevaga lisandus 16 positiivset COVID-19 analüüsi" Terviseamet, 19. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 7 COVID-19 positiivset tulemust" Terviseamet, 20. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 17 COVID-19 positiivset tulemust" Terviseamet, 21. aprill 2020
- ↑ "Terviseamet kinnitas plaanilise ravi taastamise tingimused" Terviseamet, 21. aprill 2020
- ↑ "Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni" ERR, 22. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus seitse COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 22. aprill 2020
- ↑ "Valitsus avalikustas piirangute leevendamise kava" ERR, 22. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 33 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 23. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 16 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 24. aprill 2020
- ↑ "Koroonahaiguse põdejate arv kukkus kahe nädalaga enam kui kaks korda" Postimees, 24. aprill 2020
- ↑ 157,0 157,1 "Valitsus pikendas eriolukorda" ERR, 24. aprill 2020
- ↑ "Another month stuck home. Latvian government extends state of emergency" BNN, 7. aprill 2020
- ↑ "Finland extends coronavirus emergency measures to mid-May" Yle, 30. märts 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 30 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 25. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 9 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 26. aprill 2020
- ↑ Margus Muld: "Saarlased protestisid piirangute vastu" ERR, 26. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 4 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 27. aprill 2020
- ↑ "Valitsus: avalikke üritusi mais-juunis Eestis ei toimu" ERR, 27. aprill 2020
- ↑ "Valitsus leevendab piiranguid Saaremaa kaubandusele ja teenindusele" ERR, 27. aprill 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus 13 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 28. aprill 2020
- ↑ 167,0 167,1 "Ööpäevaga lisandus 9 COVID-19 positiivset testitulemust" Terviseamet, 29. aprill 2020
- ↑ "Teadlased soovitavad valitsusel leevendustega edasi minna" ERR, 28. aprill 2020
- ↑ "Kuressaares hakati välihaiglat kokku pakkima" ERR, 28. aprill 2020
- ↑ "Pärnu Tammiste hooldekodus tuvastati nakkus 20 inimesel" ERR, 29. aprill 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 30. aprill: ööpäevaga lisandus 23 positiivset testi" Terviseamet, 30. aprill 2020
- ↑ 172,0 172,1 "COVID-19 blogi, 01. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi" Terviseamet, 1. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 02. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi" Terviseamet, 2. mai 2020
- ↑ "Vabaõhumuuseumid peavad avamiseks raamist välja mõtlema" ERR kultuur, 30. aprill 2020
- ↑ "Kuressaare haiglas suleti üks koroonaviiruse osakond" ERR, 2. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 03. mai: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 3. mai 2020
- ↑ "Koroonaviiruse tõttu on maailmas surnud üle 243 600 inimese" ERR, 3. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 4. mai: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi" Terviseamet, 4. mai 2020
- ↑ "Koroonaviiruse testimise peale on Eestis kulunud üle 2,5 miljoni euro" ERR, 4. mai 2020
- ↑ "Eestis hakatakse uurima koroonast paranenute vereplasmat" ERR, 4. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 5. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi" Terviseamet, 5. mai 2020
- ↑ "Tartu ülikooli uuring: viiruse levik on Eestis kontrolli all" ERR, 5. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 6. mai: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi" Terviseamet, 6. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 7. mai: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi" Terviseamet, 7. mai 2020
- ↑ "Positiivse COVID-19 testi andnutest on tervenenud 704 inimest" Terviseamet, 7. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 8. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi" Terviseamet, 8. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 9. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi" Terviseamet, 9. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 10. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi" Terviseamet, 10. mai 2020
- ↑ 189,0 189,1 "COVID-19 blogi, 11. mai: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi" Terviseamet, 11. mai 2020
- ↑ "Tallinnas avatakse 11. mail mänguväljakud, rannad 1. juunil" ERR, 7. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 12. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi" Terviseamet, 12. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 13. mai: ööpäevaga lisandus 5 positiivset testi" Terviseamet, 13. mai 2020
- ↑ "Viiruse levik ei luba Lääne-Tallinna keskhaiglal plaanilise ravi juurde naasta" ERR, 13. mai 2020
- ↑ "Kolm Lääne-Tallinna keskhaiglas surnud koroonapatsienti nakatus haiglas" ERR, 13. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 14. mai: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi" Terviseamet, 14. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 15. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi" Terviseamet, 15. mai 2020
- ↑ "Eriolukord ei pikene" ERR, 15. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 16. mai: ööpäevaga lisandus 4 positiivset testi" Terviseamet, 16. mai 2020
- ↑ "Valitsus kinnitas eriolukorra järel edasi kehtivad piirangud ja leevendused" ERR, 16. mai 2020
- ↑ "Politsei jätkab eriolukorras peatatud "Kõik puhuvad" reididega" ERR, 16. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 17. mai: ööpäevaga lisandus 4 positiivset testi" Terviseamet, 17. mai 2020
- ↑ "Ministeerium tegi esmajaotuse riikidest, kuhu esmaspäevast lennata ei saa" ERR, 17. mai 2020
- ↑ "Jürilo: hädaolukord kestab ilmselt juuni alguseni" ERR, 18. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 18. mai: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi" Terviseamet, 18. mai 2020
- ↑ "Kümnest uuest nakatunust on kaheksa Lihula hooldekodust" ERR, 18. mai 2020
- ↑ "Kuressaare haiglas taastusid tavapärased vastuvõtud" ERR, 18. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 19. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi" Terviseamet, 19. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 20. mai: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi" Terviseamet, 20. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 21. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi" Terviseamet, 21. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 22. mai: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi" Terviseamet, 22. mai 2020
- ↑ "Ööpäevaga lisandus seitse positiivset koroonatesti" ERR, 22. mai 2020
- ↑ "Popov: leevendusi pole vaja karta" ERR, 22. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 23. mai: ööpäevaga lisandus 14 positiivset testi" Terviseamet, 23. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 24. mai: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi" Terviseamet, 24. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 25. mai: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 25. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 26. mai: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi" Terviseamet, 26. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 27. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi" Terviseamet, 27. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 28. mai: ööpäevaga lisandus 11 positiivset testi" Terviseamet, 28. mai 2020
- ↑ "1. juunist võib siseruumides üritusel viibida kuni 100 inimest" ERR, 28. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 29. mai: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi" Terviseamet, 29. mai 2020
- ↑ "Terviseamet andis loa taastada plaaniline ravi Lääne-Tallinna keskhaiglas" Terviseamet, 29. mai 2020
- ↑ "Toimik: Lääne-Tallinna haiglas liikusid koroonahaiged tavapatsientidega samades ruumides" ERR, 2. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 30. mai: ööpäevaga lisandus 6 positiivset testi" Terviseamet, 30. mai 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 31. mai: ööpäevaga lisandus 4 positiivset testi" Terviseamet, 31. mai 2020
- ↑ "Eestis on surnud koroonaviirusega 32 meest ja 36 naist" ERR, 1. juuni 2020
- ↑ 226,0 226,1 "COVID-19 blogi, 1. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 1. juuni 2020
- ↑ "Esmaspäevast peavad karantiini jääma viiest riigist Eestisse saabujad" ERR, 5. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 2. juuni: ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud" Terviseamet, 2. juuni 2020
- ↑ Sulev Vedler ja Erik Moora: "Terviseamet ruttas sündmustest ette: uute koroonaviiruse juhtumite 0-päev osutus väärinfoks" Eesti Ekspress, 3. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 3. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi" Terviseamet, 3. juuni 2020
- ↑ 231,0 231,1 231,2 "COVID-19 blogi, 4. juuni: ööpäevaga lisandus 10 positiivset testi" Terviseamet, 4. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 5. juuni: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi" Terviseamet, 5. juuni 2020
- ↑ "Suurim haiguspuhang on seotud Tallinnas asuva toidukäitlejaga" ERR, 5. juuni 2020
- ↑ "Terviseamet: toiduettevõttes on nakatunud 13 inimest" ERR, 5. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 6. juuni: ööpäevaga lisandus 21 positiivset testi" Terviseamet, 6. juuni 2020
- ↑ 236,0 236,1 "COVID-19 blogi, 7. juuni: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi" Terviseamet, 7. juuni 2020
- ↑ "Tallinna lasteaias nakatusid kaks lasteaiaõpetajat koroonaviirusesse" ERR, 7. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 8. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 8. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 9. juuni: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testi" Terviseamet, 9. juuni 2020
- ↑ 240,0 240,1 240,2 "Terviseamet alandas ohutaset" ERR, 9. juuni 2020
- ↑ "Peaminister: tõsine hoiatus! Nakatamiskordaja on märgatavalt kasvanud" Delfi, 9. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 14. juuni: ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud" Terviseamet, 14. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 15. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 15. juuni 2020
- ↑ 244,0 244,1 "COVID-19 blogi, 18. juuni: ööpäevaga lisandus 1 positiivne test" Terviseamet, 18. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 19. juuni: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi" Terviseamet, 19. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 17. juuni: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi" Terviseamet, 17. juuni 2020
- ↑ "Merike Jürilo lahkub terviseameti juhi kohalt" ERR, 18. juuni 2020
- ↑ "Jürilo: kriisi juhtimise kõrvalt ei ole võimalik valitsusega vaielda" ERR, 18. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi 1.juuli: COVID-19 leviku tempo jätkab aeglustumist" Terviseamet, 1. juuli 2020
- ↑ "Valitsus loobub 2+2 reegli kohustuslikkusest" ERR, 18. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 20. juuni: ööpäevaga lisandus 2 positiivset testi" Terviseamet, 20. juuni 2020
- ↑ "Saaremaa vald tunnustas Edward Laanet teenetemärgiga" ERR, 20. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 22. juuni: ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud" Terviseamet, 22. juuni 2020
- ↑ 254,0 254,1 "Teist päeva järjest ööpäevaga uusi positiivseid teste ei lisandunud" ERR, 22. juuni 2020
- ↑ "Koroonaviiruse seireuuring kinnitab: leevendused haigestumist ei tõstnud" ERR, 25. juuni 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 28. juuni: ööpäevaga lisandus üks positiivne testi tulemus" Terviseamet, 28. juuni 2020
- ↑ "Koroonaviirusega nakatunute ametlik arv ületas 10 miljoni piiri" ERR, 28. juuni 2020
- ↑ "Ka terviseameti teine tippjuht lahkub ametist" ERR, 1. juuli 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 8. juuli: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi tulemust" Terviseamet, 8. juuli 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 9. juuli: ööpäevaga lisandus 8 positiivset testi tulemust" Terviseamet, 9. juuli 2020
- ↑ "Uued koroonapiirangud tulevad, kui nakatunuid on kahe nädala peale 300" ERR, 8. juuli 2020
- ↑ "Valitsus lubab juuli keskpaigast avalikele üritustele rohkem külastajaid" kriis.ee, 9. juuli 2020
- ↑ "Terviseamet: koroonahaige külastas erinevates linnades ööklubi, spaad, kino ja poode" ERR, 24. juuli 2020
- ↑ "Tartu keelas hooldekodude külastamise, sulges kaks lasteaiarühma ja jätab ära kontserdi" ERR, 31. juuli 2020
- ↑ "Terviseamet korrigeeris koroonasurmade arvu kuue võrra väiksemaks" ERR, 2. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 2. august: ööpäevaga lisandus 7 positiivset testitulemust" Terviseamet, 2. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 3. august: ööpäevaga lisandus 1 positiivne testitulemus" Terviseamet, 3. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 4. august: ööpäevaga lisandus 11 positiivset testitulemust" Terviseamet, 4. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 5. august: ööpäevaga lisandus 22 positiivset testitulemust" Terviseamet, 5. august 2020
- ↑ "Koroonahaigete meremeestega kaubalaev lahkus Sillamäelt tagasi Soome" ERR, 6. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 6. august: ööpäevaga lisandus 11 positiivset testitulemust" Terviseamet, 6. august 2020
- ↑ "Uuring: koroonaviiruse levimus oli Tallinnas praegu arvatust kümme korda suurem" ERR, 6. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 16. august: ööpäevaga lisandus 6 positiivset koroonaviiruse testi" Terviseamet, 16. august 2020
- ↑ "Valitsus otsustas 14-päevase karantiininõude asemel lubada esmase testi tegemist" ERR, 18. august 2020
- ↑ "Koolid pääsevad klasside poole täituvuse nõudest" ERR, 18. august 2020
- ↑ 276,0 276,1 "COVID-19 blogi, 20. august: ööpäevaga lisandus 20 positiivset koroonaviiruse testi Terviseamet, 20. august 2020
- ↑ "VIDEO | Käivitub uus koroonaäpp HOIA: kuidas see töötab ja kas see on üldse turvaline?" Õhtuleht, 19. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 3. september: ööpäevaga lisandus 26 positiivset testi" Terviseamet, 3. september 2020
- ↑ "Estonia kaevandus peatas nädalaks töö" ERR, 21. august 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 24. august: ööpäevaga lisandus 3 positiivset testi" Terviseamet, 24. august 2020
- ↑ 281,0 281,1 "COVID-19 blogi, 29. august: ööpäevaga lisandus 20 positiivset testi" Terviseamet, 29. august 2020
- ↑ "Homsest saavad riskiriigist naasjad lennujaamas ja sadamas koroonaviiruse testi teha" Terviseamet, 31. august 2020
- ↑ "Terviseamet: Tallinna olukord on murettekitavaim" ERR, 2. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 5. september: ööpäevaga lisandus 35 positiivset testi" Terviseamet, 5. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 10. september: ööpäevaga lisandus 15 positiivset testi" Terviseamet, 10. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 16. september: ööpäevaga lisandus 36 positiivset testi" Terviseamet, 16. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 18. september: ööpäevaga lisandus 36 positiivset testi" Terviseamet, 18. september 2020
- ↑ "Valitsus kehtestas 25. septembrist üleriigilise öise alkoholimüügi keelu" ERR, 17. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 19. september: ööpäevaga lisandus 61 positiivset testi" Terviseamet, 19. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 20. september: ööpäevaga lisandus 50 positiivset testi" Terviseamet, 20. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 28. september: ööpäevaga lisandus 67 positiivset testi" Terviseamet, 28. september 2020
- ↑ "COVID-19 blogi, 30. september: ööpäevaga lisandus 57 positiivset testi" Terviseamet, 30. september 2020
- ↑ SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse, soo ja kuu järgi Tervise Arengu Instituut (vaadatud 13. augustil 2020). Täpsustatud hilisemate Terviseameti teadete põhjal
- ↑ COVID-19 andmed seisuga 31.08.2020 Terviseamet
- ↑ Valitsuse korraldus eriolukorra väljakuulutamiseks. ERR, vaadatud 14.03.2020
- ↑ "Eriolukorra täiendavad piirangud saartele ja vaba aja veetmisele". valitsus.ee. 14. märts 2020. Vaadatud 16.03.2020.
- ↑ Viljar Rääsk (25. märts 2020). "Majanduslangus kujuneb eeldatavasti suuremaks kui 6%". Eesti Pank.
- ↑ Anna Põld: "Helme: diislikütuse hind langeb tänu aktsiisimuudatustele 14,5 senti liitri kohta" Postimees, 2. aprill 2020
- ↑ "Eriolukorra viimasel nädalal ületas töötute arv 50 000 piiri" ERR, 18. mai 2020
- ↑ "Koroonaviirust piiravad meetmed on mõjutanud ka teiste nakkushaiguste levikut" Terviseamet, 7. mai 2020
- ↑ Taavi Eilat: "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale" ERR, 25. märts 2020
- ↑ Rein Sikk: "Rein Sikk: tänu koroonale on Eesti nüüd vähem Tallinna poole kaldu" ERR, 10. juuni 2020
- ↑ "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida" ERR, 26. juuni 2020
- ↑ Martin Laine (01. aprill 2020). "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest". Delfi.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ "Segadus andmetega. Koroonaviiruse statistikast on seni jäänud välja 12 nakatunut" Delfi, 3. aprill 2020
- ↑ Mikk Salu (28. märts 2020). "Kõik näomaskidest: ühed ütlevad, et need kaitsevad, teised, et ei kaitse. Kellel on õigus?". Eesti Ekspress.
- ↑ "TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske". Postimees. 2. aprill 2020.
- ↑ Owe Petersell (12. märts 2020). "Õiguskantsler praegu eriolukorra välja kuulutamist ei toeta". ERR.
- ↑ 309,0 309,1 Toomas Sildam: "Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu" ERR, 16. märts 2020
- ↑ Karmen Turk: Inimõigused pausil Advokaadibüroo Triniti blogi, 1. aprill 2020
- ↑ "Advokaat välisministeeriumi sammust: demokraatlikus õigusriigis nii ei tehta" Delfi, 28. märts 2020
- ↑ "Kaljurand: artikli 15 aktiveerimine oli välispoliitiline prohmakas" ERR, 7. aprill 2020
- ↑ Valitsuse kommunikatsioonibüroo (18. märts 2020). "Peaministri, rahandusministri ja Eesti Panga presidendi pressikonverentsi stenogramm, 17. märts 2020". Eesti Vabariigi valitsuse veebisait.
- ↑ Vilja Kiisler (30. märts 2020). "Ülle Madise: nakatunud inimest telefoni asukoha määramisega jälitada ei tohi, see on täiesti keelatud". Delfi.
- ↑ Piret Väinsalu, Madis Vasser (27. märts 2020). "Valitsuse otsus toetada õlitehase rajamist on vastutustundetu". Eestimaa Looduse Fond.
- ↑ Kaur Maran (27. märts 2020). "Teadusühendused: põlevkivitehase rajamine kriisiolukorras on vastutustundetu ja kahjulik". Postimees.
- ↑ Aleksander Krjukov (27. märts 2020). "Valitsus andis Eesti Energiale rohelise tule uue õlitehase ehituseks". ERR.
- ↑ Jaanus Purga (4. aprill 2020). "Uut põlevkiviõlitehast ei tule". Põhjarannik.
- ↑ "SEB: kriisi ajal pensionimaksete peatamine pole hea mõte" ERR, 2 aprill 2020
- ↑ "Käed eemale minu rahakotist!" Äripäev, 25. märts 2020
- ↑ "Valitsus aitab II samba maksete peatamisega iseennast" Äripäev, 23. märts 2020
- ↑ "Teise pensionisamba maksed peatatakse" Postimees, 19. märts 2020
- ↑ Madis Hindre: "Riik võib tööta jäävad välismaalased edaspidi koju saata" ERR, 1. aprill 2020
- ↑ "Töö kaotanud välismaalased peavad Eestist lahkuma" ERR, 2. aprill 2020
- ↑ "New York Times: Eesti valitsus kasutab viirust immigrantide vastase poliitika läbisurumiseks" Delfi, 3. aprill 2020
- ↑ "Tartu Ülikool tunnustab Skytte medaliga sotsiaalminister Tanel Kiike" Tartu Ülikool, 29. mai 2020
- ↑ "Toomas Sildam: mõne ministri viroloogiline kirgastumine" ERR, 31. mai 2020
- ↑ ""Olukorrast riigis": praegusele valitsusele ei meeldi eksperte kuulata" ERR, 21. juuni 2020
- ↑ "Politsei: eriolukorra piiranguid rikuti rohkem kui 6000 korda" ERR, 21. mai 2020
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Koroonapandeemia Eestis |
- Koroonaviiruse haigus COVID-19 trükised ja juhendmaterjalid Terviseameti kodulehel
- Tartu Ülikooli teadlaste arendatud koroonaviiruse analüüsivahendid
- Koroonaviiruse leviku kaart Eestis
- Eesti Teadusagentuuri COVID-19 uudiskiri
- Korduma kippuvad küsimused Eriolukorra veebileht
- Eesti koroonapandeemia andmestik Our World in Data lehel
- Kokkuvõtted
- Toimetulek COVID-19 pandeemiaga. Eesti lugu. Terviseamet, juuni 2020
- COVID-19 andmed seisuga 10.06.2020 Terviseamet
- Meedias
- "Ratas: oleme jõudnud hädaolukorda" ERR, 12. märts 2020
- Irja Lutsar: "Järgmised nädalad saavad väga rasked olema" ERR, 15. märts 2020
- Mart Kadastik: "Testida! Testida! Testida!" Eesti Ekspress, 17. märts 2020
- "Enamik hospitaliseeritud nakatunutest on pärit Saaremaalt" ERR, 20. märts 2020
- "Koroonaviiruse tõkestamise raport: kahe nädala pärast võib intensiivis olla 100 inimest" ERR, 24. märts 2020
- Taavi Eilat: "Suletud Eesti tagajärg: majandus muutub, inimesed kolivad maale" ERR, 25. märts 2020
- "Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov: juunikuuks võiks olukord olla normaliseerunud ainult ühel juhul, kui..." Eesti Ekspress, 25. märts 2020
- "Vaata, kui kardinaalselt erineb "puhastatud" koroonastatistika seni kajastatud numbritest" Delfi, 1. aprill 2020
- "Tanel Kiik: teatud piirangud kestavad ilmselt suve lõpuni" ERR, 22. aprill 2020
- Kristjan Pihl: "Sõda nähtamatu vaenlasega: 60 päeva koroonaepideemia eesliinil" ERR, 13. mai 2020
- "Kadai: Eestis oli koroonapuhang, mitte epideemia" ERR, 27. mai 2020
- "Terviseameti plaan: koroonakevad sügisel ei kordu" ERR, 27. mai 2020
- "Kadai: Rootsi ei teinud vale otsust" ERR, 3. juuni 2020
- "Marju Himma: koroonakriis tõi välja Eesti valikulise teaduspõhisuse" ERR, 22. juuni 2020
- Hanneli Rudi: "Inimlikud eksitused ja kokkuhoid aitasid koroonal Eesti haiglates levida" ERR, 26. juuni 2020
- Dmitri Pastuhhov: ""Insight" viiruse otsingul: üks päev koroonadetektiividega" ERR, 26. september 2020
- "Teadlane: Eesti on teise koroonalaine algusfaasis" ERR, 28. september 2020