Rickettsia: erinevus redaktsioonide vahel
P Unicodifying |
PResümee puudub |
||
| 41. rida: | 41. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''''Rickettsia''''' on [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivsete bakterite]] [[perekond (bioloogia)|perekond]], kelle hulka loetakse osad [[lülijalgsed|lülijalgsete]] bakterid, kes elavad vabalt paljudes [[eukarüoodid|eukarüootsetes]] [[organism]]ides. Perekonna esindajad võivad olla ka inimeste obligatoorseteks rakusisesteks (enamasti endoteelirakkude) [[mikroorganism]]ideks, keda peetakse mitmete [[zoonoos]]ide tekitajateks inimestel.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004"> |
'''''Rickettsia''''' on [[gramnegatiivsed bakterid|gramnegatiivsete bakterite]] [[perekond (bioloogia)|perekond]], kelle hulka loetakse osad [[lülijalgsed|lülijalgsete]] bakterid, kes elavad vabalt paljudes [[eukarüoodid|eukarüootsetes]] [[organism]]ides. Perekonna esindajad võivad olla ka inimeste obligatoorseteks rakusisesteks (enamasti endoteelirakkude) [[mikroorganism]]ideks, keda peetakse mitmete [[zoonoos]]ide tekitajateks inimestel.<ref name="Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004">Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004, tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]], ISBN 9985-829-55-7</ref> |
||
==Morfoloogia== |
==Morfoloogia== |
||
Redaktsioon: 23. oktoober 2020, kell 19:40
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Rickettsia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Bakterid Bacteria |
| Hõimkond |
Proteobakterid Proteobacteria |
| Klass |
Alfaproteobakterid Alphaproteobacteria |
| Selts |
Rickettsiales |
| Sugukond |
Rickettsiaceae |
| Perekond |
Rickettsia |
Rickettsia on gramnegatiivsete bakterite perekond, kelle hulka loetakse osad lülijalgsete bakterid, kes elavad vabalt paljudes eukarüootsetes organismides. Perekonna esindajad võivad olla ka inimeste obligatoorseteks rakusisesteks (enamasti endoteelirakkude) mikroorganismideks, keda peetakse mitmete zoonooside tekitajateks inimestel.[1]
Morfoloogia
Pikemalt artiklis Gramnegatiivsed bakterid
- tsütoplasma membraan
- lipopolüsahhariidide rikka välismembraaniga
- omavad ensüümisüsteeme[küsitav]
- väga polümorfsed bakterid
Liigid
- Rickettsia aeschlimannii
- Rickettsia africae
- Rickettsia akari
- Rickettsia asiatica
- Rickettsia australis
- Rickettsia canadensis
- Rickettsia conorii
- Rickettsia cooleyi
- Rickettsia felis
- Rickettsia heilongjiangensis
- Rickettsia helvetica
- Rickettsia honei
- Rickettsia hulinii
- Rickettsia japonica
- Rickettsia massiliae
- Rickettsia montanensis
- Rickettsia parkeri
- Rickettsia peacockii
- Rickettsia prowazekii
- Rickettsia rhipicephali
- Rickettsia rickettsii
- Rickettsia sibirica
- Rickettsia slovaca
- Rickettsia tamurae
- Rickettsia typhi
Epidemioloogia ja patogeensus inimestel
Puugid parasiteerivad enamikul selgroogsetest ja pea kõikides regioonides.[2] Puukide, valdavalt kõva toesega Ixodidae perekonna indiviidide toitumise ajal võivad nende vahendusel levida Rickettsia perekonda kuuluvad bakterid ja põhjustada inimestel näiteks järgmisi zoonoose:
- vaskuliit,
- riketsioosid (tähnilise tüüfuse tekitajad R. prowazekii, R. quintana, R. rickettsii, R. typhi jpt),[1]
- Kaljumägede tüüfus (inglise Rocky Mountain spotted fever) tekitaja R. rickettsii jpt.
Tänapäeval teatakse vähe nende puukide kohta (kõik arengustaadiumid), kes on nakkusekandjad, ning mõnede allikate kohaselt bakterid neil teadaolevalt mingeid haiguslikke seisundeid ega pahaelu ei põhjustavat. Samas võib bakteri R. rickettsii nakkus puukide viljakust alandada ja koguni surma põhjustada.[2]
Nimi
Perekond Rickettsia on saanud nime USA teadlase Howard Taylor Rickettsi (1871–1910) järgi, kes uuris Kaljumägede tüüfust (inglise Rocky Mountain spotted fever), sai nakkuse ning nakkuse tekitajat peetakse tema surma kaasosaliseks.[1]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Meditsiinisõnastik, lk 662, 2004, tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, ISBN 9985-829-55-7
- ↑ 2,0 2,1 Philippe Parola, Didier Raoult, Ticks and Tickborne Bacterial Diseases in Humans: An Emerging Infectious Threat, Clin Infect Dis. (2001) 32 (6):897-928.doi: 10.1086/319347, Veebiversioon vaadatud (25.06.2013)