Heino Eller: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
[[Pilt:Flickr - tm-tm - Heino Eller.jpg|pisi|180px|[[Heino Elleri monument]] Tallinnas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Muusikakooli]] ees. Skulptor [[Aime Kuulbusch]], 1987]] |
|||
⚫ | |||
== Hariduskäik |
== Hariduskäik == |
||
Aastal [[1907]] lõpetas ta [[Tartu reaalkool]]i. Hiljem asus õppima [[Peterburi konservatoorium]]i, kus [[1907]]–[[1908]] õppis [[viiul]]it, hiljem aastatel [[1913]]–[[1915]] ja [[1919]]–[[1920]] [[kompositsioon]]i ja muusikateooriat. |
|||
[[1920]]–[[1940]] õpetas [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] kompositsiooni ja muusikateooriat. |
|||
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid [[Alred Karindi]], [[Eduard Oja]], [[Olav Roots]] ja [[Eduard Tubin]]. |
|||
1940. aastal alustas õpetajategevust [[Tallinna Riiklik Konservatoorium| |
1940. aastal alustas õpetajategevust [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallina Riiklikus Konservatooriumis]], kus õpetas elu lõpuni. |
||
⚫ | |||
Heino Elleri käe all on muusikaharidust saanud umbes 50 heliloojat, teiste seas [[Arvo Pärt]], [[Eduard Tubin]], [[Villem Kapp]], [[Jaan Rääts]], Alo Põldmäe ja [[Lepo Sumera]]. |
|||
Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor [[Aime Kuulbusch]]. |
|||
== Isiklikku == |
|||
Heino Eller oli abielus pianist [[Anna Kremer]]iga (1886–1942)<ref name="Anna">[http://tmm.ee/HeinoEller/?show=annakremer Anna Kremer - abikaasa, kolleeg, mõttekaaslane] tmm.ee (vaadatud 17.07.2013)</ref>, kelle [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1942. aastal tema juudi päritolu tõttu [[koonduslaager|koonduslaagris]] hukkasid. |
|||
⚫ | |||
Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908–1997)<ref name="Ellu">[http://tmm.ee/HeinoEller/?show=pyhendumus Pühendumus] tmm.ee (vaadatud 17.07.2013)</ref>, Anna Kremeri õpilasi Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.<ref name="Anna" /> Pärast Heino Elleri surma elas Ellu Eller 27 aastat eraklikku elu, sisustades seda mälestuste kirjutamisega Heino Ellerist, tema perekonnast, õpilastest ja kaasaja kultuurielust.<ref name="Ellu" /> |
|||
Ta vend oli skulptor [[Aleksander Eller]]. |
|||
== Helilooming == |
== Helilooming == |
||
Ta on loonud mitmeid sümfoonilise teoseid. |
|||
Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitu sümfoonilist teost. |
|||
=== Sümfoonilised teosed === |
=== Sümfoonilised teosed === |
||
*[[1917]] "Videvik" (sümfooniline pilt) |
*[[1917]] "Videvik" (sümfooniline pilt) |
||
*[[1920]] "Koit" (sümfooniline poeem) |
*[[1920]] "Koit" (sümfooniline poeem) |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
== Tunnustus == |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
*[[1967]] – [[NSV Liidu rahvakunstnik]] |
|||
⚫ | |||
== Tunnustused == |
|||
==Mälestuse jäädvustamine== |
|||
⚫ | |||
[[Pilt:1987 CPA 5813.jpg|pisi|160px|Heino Ellerile pühendatud [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[postmark]] aastast 1987. Kunstnik [[Jüri Kaarma]]]] |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
*[[1987]]. aastast asub Tallinnas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Muusikakooli]] õuel [[Heino Elleri mälestussammas]] (skulptor [[Aime Kuulbusch]]). |
|||
*[[1991]]. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. |
|||
⚫ | |||
*[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s on avatud Heino Elleri nimeline kompositsiooniklass, mis on sisustatud Ellerite mööbliga, klaveri ja piltidega, mis olid Elleri kodus kabineti seintel. |
|||
== Teosed temast == |
|||
*[[2007]]. aastal näitekirjanikuna debüteerinud [[Indrek Hirv]]e mononäidend "Pauluse kiriku kellad" põhineb Heino Elleri elul. Esietendus samal aastal [[Eesti muusika päevad]]el, lavastas [[Margus Kasterpalu]], heliloojat kehastas [[Rain Simmul]].<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 357</ref> |
|||
*[[2013]]. aastal valmis dokumentaalfilm "Heino Eller. Quinta Essentia", mis põhineb peamiselt helilooja abikaasa [[Ellu Eller]]i mälestustel.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06273832 Sõpruses esilinastus dokumentaalfilm Heino Ellerist], ERR, 1. märts 2013</ref> |
|||
==Vaata ka == |
==Vaata ka == |
||
*[[Heino Elleri |
*[[Heino Elleri muusikapreemia]] |
||
*[[Heino Elleri nimeline muusikapreemia]] |
|||
== Viited == |
|||
<references/> |
|||
==Diskograafia== |
|||
Heino Eller: Viirastused. Varjus ja päikesepaistel. Sümfooniline burlesk. Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigent P. Lilje. Melodija 1986. 1 LP (41 min. 40 sek.) |
|||
*''Keski-Pohjanmaan Kamariorkesteri: The Heino Eller school''. Ostrobothnian Chamber Orchestra, Juha Kangas, conductor. [Helsinki]: Finlandia Records, 1998. 1 CD (76 min. 35 sek.) + 1 buklet (8 lk). (1. Sinfonietta / H. Eller. 2. Come cercando / L. Sumera. 3. Silouans song / A. Pärt. 4. Chamber concerto I / J. Rääts. 5. Passion / E.-S. Tüür. 5. Music for strings / E. Tubin) |
|||
*''Heino Eller. Violin concerto; symphonic poems''. Heino Eller; Viktor Pikaizen, violin; Orchester des Estnischen Rundfunks, conducted by Peeter Lilje, Vello Pähn. [Bühl/Baden]: Bella Musica, 1999. 1 CD (74'14'') + 1 buklet (11 lk). |
|||
*''Heino Eller. Complete preludes''. Heino Eller; Vardo Rumessen, piano. New York: Pro Piano Records, 1998. 1 CD (71'16'') + 1 buklet (5 lk). |
|||
*''Heino Eller. Neenia''. Heino Eller; Tallinn Chamber Orchestra, Tõnu Kaljuste, conductor. München: ECM Records, 2001. 1 CD (67'28'') + 1 buklet (24 lk.) |
|||
*''Heino Eller. Complete piano music''. Volume one. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2011. 1 CD (67'39'') + 1 buklet (12 lk). |
|||
*''Heino Eller. Complete piano music''. Volume two. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2012. 1 CD (71'38) + 1 buklet (8 lk). |
|||
*''Heino Eller. Complete piano music''. Volume three. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2013. 1 CD (70'51) + 1 buklet (8 lk). |
|||
==Filmograafia== |
|||
*''Heino Eller. Quinta Essentia''. 2013. Dokumentaalfilm, muusikadokumentaal. Režissöör: [[Dorian Supin]]. Muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist. Põhineb peamiselt helilooja abikaasa Ellu Elleri ja õpilaste meenutustel. |
|||
==Kirjandus== |
|||
*''Heino Eller''. (Fotoalbum). Koostanud R. Remmel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988. |
|||
*''Heino Eller in modo mixolydio''. (Elulootekst: Reet Remmel, heliloomingu ülevaade: Mart Humal, helisalvestiste nimestik: Agnes Toomla, Rena Tüür). Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2008. 197 lk, ill., portr., noot.; + 1 CD. ISBN 9789985985649 (köites) |
|||
*Ellu Eller. ''Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused: Sortavala puhkekodu, Karjala, 1953. aasta suvi''. Koostaja Ene Kuljus, järelsõnad: Inna Kivi, Heljo Sepp. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2007. ISBN 9789985965597 |
|||
*Indrek Hirv. ''Pauluse kiriku kellad: mononäidend Heino Ellerist''. Tallinn: SE & JS, 2007. ISBN 9789985854778 |
|||
== Välislingid == |
|||
*[[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]: [http://tmm.ee/HeinoEller/?show=avastend Heino Eller 7.03.1887–16.06.1970] Virtuaalnäitus Heino Eller 125 |
|||
*[http://arhiiv.err.ee/samast-seeriast/heino-eller-125-heino-eller-kolm-sumfooniat/default/1 Heino Eller 125: Heino Eller. Kolm sümfooniat] arhiiv.err.ee |
|||
*[http://www.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php Looduseülistaja Heino Eller 120] |
|||
*[[Eesti Muusika Infokeskus]]: [http://www.emic.ee/teosed?id=9 Heliteoste loend ja helinäited] |
|||
*{{MusicBrainz nimi|id=22af9fd9-c026-4bcd-9f6d-f7f6e851b366|nimi=Heino Eller}} |
|||
* {{veebi viide |pealkiri= Tartu muusikakool annab välja Heino Elleri elulooalbumi |url= http://www.tartupostimees.ee/?id=55589|väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. detsember 2008}} |
|||
[[Kategooria:Eesti heliloojad|Eller, Heino]] |
|||
[[Kategooria:Eesti |
[[Kategooria:Eesti pedagoogid|Eller, Heino]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Sündinud 1891|Eller, Heino]] |
||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Surnud 1971|Eller, Heino]] |
||
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1887]] |
|||
[[Kategooria:Surnud 1970]] |
Redaktsioon: 22. oktoober 2020, kell 21:02
Heino Eller (7. märts 1887 Tartu – 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest.
Hariduskäik
Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907–1908 õppis viiulit, hiljem aastatel 1913–1915 ja 1919–1920 kompositsiooni ja muusikateooriat.
1920–1940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.
1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.
Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool.
Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.
Alates 1988. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.
Helilooming
Ta on loonud mitmeid sümfoonilise teoseid.
Sümfoonilised teosed
- 1953 "5 pala keelpilliorkestrile
Tunnustused
1948 ja 1965 ENSV riiklik preemia
- 1953 ENSV teeneline kunstitegelane
1965 ja 1970 Lenini orden