Heino Eller: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida: 1. rida:
'''Heino Eller''' ([[7. märts]] [[1887]] [[Tartu]] – [[16. juuni]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja [[kammermuusika]] üks rajajatest.
[[Pilt:Flickr - tm-tm - Heino Eller.jpg|pisi|180px|[[Heino Elleri monument]] Tallinnas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Muusikakooli]] ees. Skulptor [[Aime Kuulbusch]], 1987]]
'''Heino Eller''' ([[7. märts]] [[1887]] [[Tartu]] – [[16. juuni]] [[1970]] [[Tallinn]]) oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti [[sümfooniline muusika|sümfoonilise]] ja [[kammermuusika]] üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid.


== Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus ==
== Hariduskäik ==
Heino Eller lõpetas [[1907]]. aastal [[Tartu Reaalkool]]i. Seejärel õppis [[Peterburi konservatoorium]]is aastatel [[1907]]–[[1908]] [[viiul]]it, aastatel [[1913]]–[[1915]] ja [[1919]]–[[1920]] [[kompositsiooni eriala|kompositsioon]]i ja [[muusikateooria]]t.
Aastal [[1907]] lõpetas ta [[Tartu reaalkool]]i. Hiljem asus õppima [[Peterburi konservatoorium]]i, kus [[1907]]–[[1908]] õppis [[viiul]]it, hiljem aastatel [[1913]]–[[1915]] ja [[1919]]–[[1920]] [[kompositsioon]]i ja muusikateooriat.


Õpetas aastatel [[1920]]–[[1940]] [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] kompositsiooni ja muusikateooriat.
[[1920]]–[[1940]] õpetas [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] kompositsiooni ja muusikateooriat.


Asutas Tartus nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid [[Alfred Karindi]], [[Eduard Oja]], [[Olav Roots]] ja [[Eduard Tubin]].
Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid [[Alred Karindi]], [[Eduard Oja]], [[Olav Roots]] ja [[Eduard Tubin]].


1940. aastal alustas õpetajategevust [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]], kus õpetas elu lõpuni.
1940. aastal alustas õpetajategevust [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallina Riiklikus Konservatooriumis]], kus õpetas elu lõpuni.


Tema nime kannab alates [[1971]]. aastast Tartu Muusikakool.
Heino Elleri käe all on muusikaharidust saanud umbes 50 heliloojat, teiste seas [[Arvo Pärt]], [[Eduard Tubin]], [[Villem Kapp]], [[Jaan Rääts]], Alo Põldmäe ja [[Lepo Sumera]].


Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor [[Aime Kuulbusch]].
== Isiklikku ==
Heino Eller oli abielus pianist [[Anna Kremer]]iga (1886–1942)<ref name="Anna">[http://tmm.ee/HeinoEller/?show=annakremer Anna Kremer - abikaasa, kolleeg, mõttekaaslane] tmm.ee (vaadatud 17.07.2013)</ref>, kelle [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimud]] 1942. aastal tema juudi päritolu tõttu [[koonduslaager|koonduslaagris]] hukkasid.


Alates [[1988]]. aastast annab [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]] [[Heino Elleri muusikapreemia|temanimelist preemiat]].
Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908–1997)<ref name="Ellu">[http://tmm.ee/HeinoEller/?show=pyhendumus Pühendumus] tmm.ee (vaadatud 17.07.2013)</ref>, Anna Kremeri õpilasi Tartu Kõrgemas Muusikakoolis.<ref name="Anna" /> Pärast Heino Elleri surma elas Ellu Eller 27 aastat eraklikku elu, sisustades seda mälestuste kirjutamisega Heino Ellerist, tema perekonnast, õpilastest ja kaasaja kultuurielust.<ref name="Ellu" />

Ta vend oli skulptor [[Aleksander Eller]].


== Helilooming ==
== Helilooming ==
Ta on loonud mitmeid sümfoonilise teoseid.
Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitu sümfoonilist teost.


=== Sümfoonilised teosed ===
=== Sümfoonilised teosed ===
*[[1917]] "Videvik" (sümfooniline pilt)
*[[1917]] "Videvik" (sümfooniline pilt)
*[[1920]] "Koit" (sümfooniline poeem)
*[[1920]] "Koit" (sümfooniline poeem)
*[[1953]] "5 pala keelpilliorkestrile"


*[[1953]] "5 pala keelpilliorkestrile
== Tunnustus ==
*[[1948]], [[1965]] [[Nõukogude Eesti preemia]]
*[[1953]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]]
*[[1967]] – [[NSV Liidu rahvakunstnik]]
* 1965, [[1970]] [[Lenini orden]]


== Tunnustused ==
==Mälestuse jäädvustamine==
[[1948]] ja [[1965]] [[ENSV riiklik preemia]]
[[Pilt:1987 CPA 5813.jpg|pisi|160px|Heino Ellerile pühendatud [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[postmark]] aastast 1987. Kunstnik [[Jüri Kaarma]]]]
* [[1953]] ENSV teeneline kunstitegelane
*[[1971]]. aastast kannab Heino Elleri nime [[Tartu Muusikakool]].
1965 ja [[1970]] [[Lenini orden]]
*[[1987]]. aastast asub Tallinnas [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Muusikakooli]] õuel [[Heino Elleri mälestussammas]] (skulptor [[Aime Kuulbusch]]).
*[[1991]]. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi.
*[[1998]]. aastast annab [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]] välja [[Heino Elleri muusikapreemia|Heino Elleri nimelist muusikapreemiat]].
*[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s on avatud Heino Elleri nimeline kompositsiooniklass, mis on sisustatud Ellerite mööbliga, klaveri ja piltidega, mis olid Elleri kodus kabineti seintel.

== Teosed temast ==
*[[2007]]. aastal näitekirjanikuna debüteerinud [[Indrek Hirv]]e mononäidend "Pauluse kiriku kellad" põhineb Heino Elleri elul. Esietendus samal aastal [[Eesti muusika päevad]]el, lavastas [[Margus Kasterpalu]], heliloojat kehastas [[Rain Simmul]].<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 357</ref>
*[[2013]]. aastal valmis dokumentaalfilm "Heino Eller. Quinta Essentia", mis põhineb peamiselt helilooja abikaasa [[Ellu Eller]]i mälestustel.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06273832 Sõpruses esilinastus dokumentaalfilm Heino Ellerist], ERR, 1. märts 2013</ref>


==Vaata ka ==
==Vaata ka ==
*[[Heino Elleri Suur Auhind]]
*[[Heino Elleri muusikapreemia]]
*[[Heino Elleri nimeline muusikapreemia]]

== Viited ==
<references/>

==Diskograafia==
Heino Eller: Viirastused. Varjus ja päikesepaistel. Sümfooniline burlesk. Eesti NSV Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigent P. Lilje. Melodija 1986. 1 LP (41 min. 40 sek.)
*''Keski-Pohjanmaan Kamariorkesteri: The Heino Eller school''. Ostrobothnian Chamber Orchestra, Juha Kangas, conductor. [Helsinki]: Finlandia Records, 1998. 1 CD (76 min. 35 sek.) + 1 buklet (8 lk). (1. Sinfonietta / H. Eller. 2. Come cercando / L. Sumera. 3. Silouans song / A. Pärt. 4. Chamber concerto I / J. Rääts. 5. Passion / E.-S. Tüür. 5. Music for strings / E. Tubin)
*''Heino Eller. Violin concerto; symphonic poems''. Heino Eller; Viktor Pikaizen, violin; Orchester des Estnischen Rundfunks, conducted by Peeter Lilje, Vello Pähn. [Bühl/Baden]: Bella Musica, 1999. 1 CD (74'14'') + 1 buklet (11 lk).
*''Heino Eller. Complete preludes''. Heino Eller; Vardo Rumessen, piano. New York: Pro Piano Records, 1998. 1 CD (71'16'') + 1 buklet (5 lk).
*''Heino Eller. Neenia''. Heino Eller; Tallinn Chamber Orchestra, Tõnu Kaljuste, conductor. München: ECM Records, 2001. 1 CD (67'28'') + 1 buklet (24 lk.)
*''Heino Eller. Complete piano music''. Volume one. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2011. 1 CD (67'39'') + 1 buklet (12 lk).
*''Heino Eller. Complete piano music''. Volume two. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2012. 1 CD (71'38) + 1 buklet (8 lk).
*''Heino Eller. Complete piano music''. Volume three. Heino Eller; Sten Lassmann, piano. London: Toccata Classics, 2013. 1 CD (70'51) + 1 buklet (8 lk).

==Filmograafia==
*''Heino Eller. Quinta Essentia''. 2013. Dokumentaalfilm, muusikadokumentaal. Režissöör: [[Dorian Supin]]. Muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist. Põhineb peamiselt helilooja abikaasa Ellu Elleri ja õpilaste meenutustel.

==Kirjandus==
*''Heino Eller''. (Fotoalbum). Koostanud R. Remmel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988.
*''Heino Eller in modo mixolydio''. (Elulootekst: Reet Remmel, heliloomingu ülevaade: Mart Humal, helisalvestiste nimestik: Agnes Toomla, Rena Tüür). Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2008. 197 lk, ill., portr., noot.; + 1 CD. ISBN 9789985985649 (köites)
*Ellu Eller. ''Ühe suve kroonika. Ellu Elleri mälestused: Sortavala puhkekodu, Karjala, 1953. aasta suvi''. Koostaja Ene Kuljus, järelsõnad: Inna Kivi, Heljo Sepp. Tallinn: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum: SE & JS, 2007. ISBN 9789985965597
*Indrek Hirv. ''Pauluse kiriku kellad: mononäidend Heino Ellerist''. Tallinn: SE & JS, 2007. ISBN 9789985854778

== Välislingid ==
*[[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]: [http://tmm.ee/HeinoEller/?show=avastend Heino Eller 7.03.1887–16.06.1970] Virtuaalnäitus Heino Eller 125
*[http://arhiiv.err.ee/samast-seeriast/heino-eller-125-heino-eller-kolm-sumfooniat/default/1 Heino Eller 125: Heino Eller. Kolm sümfooniat] arhiiv.err.ee
*[http://www.postimees.ee/070307/esileht/kultuur/248576.php Looduseülistaja Heino Eller 120]
*[[Eesti Muusika Infokeskus]]: [http://www.emic.ee/teosed?id=9 Heliteoste loend ja helinäited]
*{{MusicBrainz nimi|id=22af9fd9-c026-4bcd-9f6d-f7f6e851b366|nimi=Heino Eller}}
* {{veebi viide |pealkiri= Tartu muusikakool annab välja Heino Elleri elulooalbumi |url= http://www.tartupostimees.ee/?id=55589|väljaanne=Tartu Postimees |aeg=6. detsember 2008}}


{{JÄRJESTA:Eller, Heino}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad|Eller, Heino]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogid|Eller, Heino]]
[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1891|Eller, Heino]]
[[Kategooria:Peterburi konservatooriumi vilistlased]]
[[Kategooria:Surnud 1971|Eller, Heino]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1887]]
[[Kategooria:Surnud 1970]]

Redaktsioon: 22. oktoober 2020, kell 21:02

Heino Eller (7. märts 1887 Tartu16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest.

Hariduskäik

Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat.

19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.

Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.

1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.

Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool.

Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.

Alates 1988. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.

Helilooming

Ta on loonud mitmeid sümfoonilise teoseid.

Sümfoonilised teosed

  • 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt)
  • 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
  • 1953 "5 pala keelpilliorkestrile

Tunnustused

1948 ja 1965 ENSV riiklik preemia

  • 1953 ENSV teeneline kunstitegelane

1965 ja 1970 Lenini orden

Vaata ka