Ületav mõistmine: erinevus redaktsioonide vahel
Toim. |
P toim., täpsust. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Budism}} |
{{Budism}} |
||
'''Ületav mõistmine''' |
'''Ületav mõistmine''' ([[sanskriti keel]]es ''prajñā-pāramitā''; [[tiibeti keel]]es ''shes rab kyi pha rol tu phyin pa''; [[hiina keel]]es 般若波羅蜜 ''panruoboluomi''; [[jaapani keel]]es ''hannyaharamitsu'') on [[mahajaana]] [[budism]]is kõige olulisem [[ületavad toimingud|ületav toiming]]. |
||
== Etümoloogia == |
|||
⚫ | |||
⚫ | ''Prajñāpāramitā'' on liitsõna, mis koosneb kahest osast: ''prajñā'' ja ''pāramitā''. ''Pāramitā'' koosneb omakorda kahest sõnast: ''pāram'' ja ''itā'', kus ''i'' on verbijuur, mis tähendab ‘minema’, grammatiliselt mineviku passiivi partitsiibi vormis, seega ''ita'' tähendab siis ‘mindus’, aga pikk ''ā'' on lõpus sellepärast, et see sõna on naissoost. ''Pāram'' on akusatiiv sõnast ''pāra'', mis tähendab ‘teist kallast’. ''Pāramitā'' on niisiis ‘teisele kaldale mindus’. ''Prajñā'' koosneb eesliitest ''pra'' ja verbijuurest ''jñā'' – ‘teadma’. ''Pra'' on tähtsustav eesliide ning ''prajñā'' tähendab siin eelkõige ‘mõistmist’<ref>Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad II. Mahajaana suutrad", 2003. [https://www.budismiinstituut.ee/oppetoo/loeng_mahajaana_2002.htm]</ref>, taipamist või intuitsiooni. ''Prajñāpāramitā'' on seega ‘ületav mõistmine’, 'täielik arusaamine' või 'taipamine'. |
||
⚫ | Mahajaana |
||
== Ületava mõistmise õpetused == |
|||
⚫ | Ületav mõistmine on keskne mõiste [[ületava mõistmise suutrad|ületava mõistmise suutrates]], kus seda peetakse [[bodhisattva]] arengutee kõrgeimaks astmeks |
||
⚫ | [[Mahajaana]] käsitluste kohaselt ei saa ilma ületava [[mõistmine|mõistmiseta]] teisi [[ületavad toimingud|ületavaid toiminguid]] tegelikult ületavateks pidadagi; seega on ületav mõistmine ühelt poolt teiste ületavate toimingute alus, teiselt poolt aga nende kõrgeim tase.<ref>[[Ida mõtteloo leksikon]]. [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/%C3%9Cletav_m%C3%B5istmine]</ref> |
||
⚫ | Ületav mõistmine on keskne mõiste [[ületava mõistmise suutrad|ületava mõistmise suutrates]], kus seda peetakse [[bodhisattva]] arengutee kõrgeimaks astmeks. Bodhisattva [[kümme taset|kümne taseme]] õpetuses vastab see kuuendale. Ületav mõistmine on vastukaaluks kõige põhilisemale [[meeleplekk|meeleplekile]], [[Avidya|teadmatusele]] ehk rumalusele (''avidyā''), ning viib selle ületamisele. |
||
Ületav mõistmine tähendab [[tühjus]]e mõiste selget [[kujustamine|kujustamist]] ning selle kõige üldisem mõte on, et mitte millegi kohta ei saa midagi kindlat väita, kuna kõik on suhteline ja kehtib vaid ajutiselt ja piiratud kontekstis. |
|||
[[Madhjamaka]] koolkonnas rakendatakse ületava mõistmise arendamiseks ''[[prasaṅga]]'' meetodit, mida kasutab ka [[Šāntideva]] «[[Bodhitšarjāvatāra]]s». Selle eesmärgiks on igasuguste väidete absurdini viimine, mis aitab mõista kõikide [[vaade]]te tühjust. |
[[Madhjamaka]] koolkonnas rakendatakse ületava mõistmise arendamiseks ''[[prasaṅga]]'' meetodit, mida kasutab ka [[Šāntideva]] «[[Bodhitšarjāvatāra]]s». Selle eesmärgiks on igasuguste väidete absurdini viimine, mis aitab mõista kõikide [[vaade]]te tühjust. |
||
Indotiibeti [[mahajaana]] |
Indotiibeti [[mahajaana]] traditsioonis tähendab ületav mõistmine esiteks eriliste reeglite järgi koostatud teksti, mis võib esineda sisekõne, suulise kõne või kirjalikult fikseeritud teksti kujul, kannab nimetust ''prajñā-pāramitā '' ja mille eesmärgiks on [[teadvus]]e kõrgeima seisundi loomine. Teiseks on ületav mõistmine [[teadvuse kõrgeim seisund|teadvuse kõrgeima seisundi]] üks nimetusi, mis peegeldab selle võimet täielikult mõista ületava mõistmise teksti ja luua uusi sama tüüpi tekste. |
||
==Viited== |
==Viited== |
Redaktsioon: 20. oktoober 2020, kell 12:54
Osa artiklitest teemal |
Budism |
---|
Ületav mõistmine (sanskriti keeles prajñā-pāramitā; tiibeti keeles shes rab kyi pha rol tu phyin pa; hiina keeles 般若波羅蜜 panruoboluomi; jaapani keeles hannyaharamitsu) on mahajaana budismis kõige olulisem ületav toiming.
Etümoloogia
Prajñāpāramitā on liitsõna, mis koosneb kahest osast: prajñā ja pāramitā. Pāramitā koosneb omakorda kahest sõnast: pāram ja itā, kus i on verbijuur, mis tähendab ‘minema’, grammatiliselt mineviku passiivi partitsiibi vormis, seega ita tähendab siis ‘mindus’, aga pikk ā on lõpus sellepärast, et see sõna on naissoost. Pāram on akusatiiv sõnast pāra, mis tähendab ‘teist kallast’. Pāramitā on niisiis ‘teisele kaldale mindus’. Prajñā koosneb eesliitest pra ja verbijuurest jñā – ‘teadma’. Pra on tähtsustav eesliide ning prajñā tähendab siin eelkõige ‘mõistmist’[1], taipamist või intuitsiooni. Prajñāpāramitā on seega ‘ületav mõistmine’, 'täielik arusaamine' või 'taipamine'.
Ületava mõistmise õpetused
Mahajaana käsitluste kohaselt ei saa ilma ületava mõistmiseta teisi ületavaid toiminguid tegelikult ületavateks pidadagi; seega on ületav mõistmine ühelt poolt teiste ületavate toimingute alus, teiselt poolt aga nende kõrgeim tase.[2]
Ületav mõistmine on keskne mõiste ületava mõistmise suutrates, kus seda peetakse bodhisattva arengutee kõrgeimaks astmeks. Bodhisattva kümne taseme õpetuses vastab see kuuendale. Ületav mõistmine on vastukaaluks kõige põhilisemale meeleplekile, teadmatusele ehk rumalusele (avidyā), ning viib selle ületamisele.
Ületav mõistmine tähendab tühjuse mõiste selget kujustamist ning selle kõige üldisem mõte on, et mitte millegi kohta ei saa midagi kindlat väita, kuna kõik on suhteline ja kehtib vaid ajutiselt ja piiratud kontekstis.
Madhjamaka koolkonnas rakendatakse ületava mõistmise arendamiseks prasaṅga meetodit, mida kasutab ka Šāntideva «Bodhitšarjāvatāras». Selle eesmärgiks on igasuguste väidete absurdini viimine, mis aitab mõista kõikide vaadete tühjust.
Indotiibeti mahajaana traditsioonis tähendab ületav mõistmine esiteks eriliste reeglite järgi koostatud teksti, mis võib esineda sisekõne, suulise kõne või kirjalikult fikseeritud teksti kujul, kannab nimetust prajñā-pāramitā ja mille eesmärgiks on teadvuse kõrgeima seisundi loomine. Teiseks on ületav mõistmine teadvuse kõrgeima seisundi üks nimetusi, mis peegeldab selle võimet täielikult mõista ületava mõistmise teksti ja luua uusi sama tüüpi tekste.
Viited
- ↑ Linnart Mälli loeng "Budismi pühakirjad II. Mahajaana suutrad", 2003. [1]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [2]