Rapla KEK-i haldushoone: erinevus redaktsioonide vahel
Aegunud lingi eemaldamine |
PResümee puudub |
||
| 53. rida: | 53. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
* |
*[[Mikk Mutso]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/raplamaa-kaheksanurk "Raplamaa kaheksanurk"]. Sirp, 9. jaanuar 2015 |
||
[[Kategooria:Eesti ehitised]] |
[[Kategooria:Eesti ehitised]] |
||
Redaktsioon: 19. oktoober 2020, kell 02:04
| Okta Centrum | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Rapla |
| Liigitus | büroohoone |
| Ehituse lõpp | 1977 |
| Aadress | Mahlamäe 10, 79514 Rapla |
| Koordinaadid | 58° 59′ 54″ N, 24° 47′ 52,5″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Vundamendi pindala | 1465 m² |
| Korruseid | 3 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | Toomas Rein |
Rapla KEK-i haldushoone, praeguse nimega Okta Centrumi, projekteeris arhitekt Toomas Rein. Hoone asub Raplas Mahlamäe ja KEK-i elurajooni vahelisel pargialal. 2015. aastal tunnistati see ühe esimese Eesti NSV aegse kolhoosiehitusobjektina kultuurimälestiseks.[1]
1977. aastal valminud 3076-ruutmeetrise üldpinnaga ja kahe maapealse korrusega ärihoone on oma mahult kaheksanurkne. Hoone keskel asub katuseaknaga spordisaal, mida ümbritseb koridor. Välisfassaadi keskosa ilmestab lintakende rivi, mille taga asuvad teise korruse bürooruumid.
Maja esimese korruse keskosas asuvad fuajee ja kaubanduspinnad, hoone külgedele jäävad koridorid, kust avanevad pääsud väiksematesse abiruumidesse: omaaegse sisekujundusega sauna, duši- ja riietusruumidesse. Hoone tagumisse külge jäävad kohvikuruumid koos abiruumide ja pääsuga sisehoovis paikneva basseini juurde. [2]
Sisekujundus
Väiksemates linnades kerkis 1970-ndatel suisa ulmelisi ehitisi, mille sisu polnud vähem ebamaine. Näiteks Rapla KEK ja Pärnu KEKi linnak, mis on vürtsitatud kunsti ja supergraafikaga. /.../ Rapla KEKi hoone sisemuse eest sai Aulo Padar 1977. aasta sisekujunduse aastapreemia ning tänu vähestele vahenditele on see maja Raplas seni üsna originaalilähedases seisus.[3]
Maastikukujundus
Rapla KEK-i "hoone mõjus (1970-ndate) väikelinnas uudse linnaaktiviseerijana, täiustades teistsugust suhtumist kehastava hoone kaudu linnapilti ja lisades tegevusi. Toomas Reinu üks suurejoonelisematest töödest suhestab ekspressiivse tahulise hoonemahu külgneva maastikuga. Erinevalt Linda kolhoosi peahoonest Kobelas, kus Rein hoone ning terrassid on tundlikult olemasolevasse olukorda istutatud, on Raplas maastik organiseeritud hoonest lähtuvalt. Hoonemahu astmikpüramiid on „mahulise klišeena vajutatud pargialale“, mõjudes lavastusena: maastik on hoone juurde sobivaks orkestreeritud." [4]
Huvitavaid fakte
Hoones on kõik kaheksanurkne – nii põhiplaan kui isegi prügikastid. [5]
Fotod
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Arvi Kriisi foto, 1983. Rapla KEK-i peahoone
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Harald Leppiksoni foto, 1978. Rapla KEK hoone vaade basseini poolt
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Harald Leppiksoni foto, 1978. Rapla KEK-i hoone eestvaade
- Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Harald Leppiksoni foto, 1978. Rapla KEK-i hoone eestvaade 2
Viited
- ↑ Kultuurimälestiseks tunnistamine. Riigi Teataja, 03.07.2015.
- ↑ "Legendaarne Rapla UFO-maja pandi müüki" Uus Maa blogi, 11. juuli 2011
- ↑ "Sisekujunduse stiilsed seitsmekümnendad" Sisustusweb, 2. august 2008
- ↑ "Rapla KEK-i peahoone"
- ↑ "Okta Centrum"
Välislingid
- Mikk Mutso. "Raplamaa kaheksanurk". Sirp, 9. jaanuar 2015