Eesti Turbatööstused: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Riigi Turbatööstuse põhimäärus kinnitati [[Riigikogu]]s [[27. juuni]]l [[1922]]. Veel samal aastal algasid täiemahulised tööd [[Rakke raba|Rakke]] ja [[Einmanni raba]] |
Riigi Turbatööstuse põhimäärus kinnitati [[Riigikogu]]s [[27. juuni]]l [[1922]]. Veel samal aastal algasid täiemahulised tööd [[Rakke raba|Rakke]] ja [[Einmanni raba|Einmanni rabas]], mis küll peagi majanduslikel kaalutlustel lõpetati. Alustati turbatööstuse arendamist [[Lavassaare raba|Lavassaare]], [[Ellamaa raba|Ellamaa]], [[Sooniste raba|Sooniste]] ja [[Aruküla raba|Aruküla rabas]] ning rajati 2 elektrijaama. Pärast arendatud tööstuste töölerakendamist selgus mitmeid probleeme ja nõnda leidis [[Riigikontroll]] oma majandusaasta 1926/1927 ülevaates, et kasumlikult töötasid vaid Ellamaa ja Aruküla ning sellega oli ettevõtte kaasa toonud olulise kahju tekitamise riigile. Selgus, et Sooniste rabast saadi põletamiseks vähekõlbulikku [[turvas]]t ning et Lavassaares olid turba ülestöötamise ja transpordi kulud kaugelt liiga suured. 1928. aasta aruande järgi olid seis oluliselt paranenud ning Riigikogu kandis sama aasta lõpus maha ligi 97 miljoni marga ulatuses kahjusid. Edasi jätkas tööstus kasumlikult.<ref name="ajalugu">[[Uno Trumm]]: [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1197077/1.pdf Eesti turbatööstuse ajalugu 1860–1960], Eesti Turbaliit 2011. lk 59–64</ref> |
||
1929 muudeti ettevõtte põhimäärust ning Riigi Turbatööstus allutati kõigile kehtivatele [[maksud|maksudele]], millest ettevõttel varem vabastus oli. Sellega kaotati eelisseisund eraettevõtete ees.<ref name="ajalugu" /> |
1929. aastal muudeti ettevõtte põhimäärust ning Riigi Turbatööstus allutati kõigile kehtivatele [[maksud|maksudele]], millest ettevõttel varem vabastus oli. Sellega kaotati eelisseisund eraettevõtete ees.<ref name="ajalugu" /> |
||
Riigivanem [[Konstantin Päts]]i [[25. juuni]]st [[1936]] pärineva [[dekreet|dekreedi]] alusel korraldati ettevõte ringi. Selle varad ja kohustused anti üle uuele aktsiaseltsile. AS Eesti Turbatööstused alustas tegevust ametlikult [[30. september|30. septembril]] 1936.<ref name="ajalugu" /> |
Riigivanem [[Konstantin Päts]]i [[25. juuni]]st [[1936]] pärineva [[dekreet|dekreedi]] alusel korraldati ettevõte ringi. Selle varad ja kohustused anti üle uuele aktsiaseltsile. AS Eesti Turbatööstused alustas tegevust ametlikult [[30. september|30. septembril]] 1936.<ref name="ajalugu" /> |
||
1930ndate teises pooles asuti riiklikult korraldama kütteainete turgu eesmärgiga vähendada [[küttepuud]]e osakaalu ning |
1930ndate teises pooles asuti riiklikult korraldama kütteainete turgu eesmärgiga vähendada [[küttepuud]]e osakaalu ning suurendada turba, [[põlevkivi]] ja muude alternatiivsete kütteainete kasutamist. Metsa [[üleraie]] vähendamiseks ette võetud abinõud tõid kaasa turba müügimahtude olulise kasvu.<ref name="ajalugu" /> |
||
1936. aastal asutati ettevõtte poolt [[Lehtse turbatööstus]] ja 1937 rajati [[Pööravere]]/[[Tootsi]] [[Tootsi briketivabrik|briketivabrik]].<ref name="ajalugu" /> |
1936. aastal asutati ettevõtte poolt [[Lehtse turbatööstus]] ja 1937 rajati [[Pööravere]]/[[Tootsi]] [[Tootsi briketivabrik|briketivabrik]].<ref name="ajalugu" /> |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
== Juhtimine == |
== Juhtimine == |
||
=== Riigi Turbatööstus === |
=== Riigi Turbatööstus === |
||
Juhid |
Juhid |
||
* 1922–1927 – [[Aleksander Kink]] |
* 1922–1927 – [[Aleksander Kink]] |
||
* 1927–1936 – [[Kotri Hangelaid]] (ehk Gottfried Hacker) |
* 1927–1936 – [[Kotri Hangelaid]] (ehk Gottfried Hacker) |
||
Nõukogu esimehed |
Nõukogu esimehed |
||
* 1922–1925 – O. Hinto |
* 1922–1925 – O. Hinto |
||
* 1925–1936 – [[Juhan Kukk]] |
* 1925–1936 – [[Juhan Kukk]] |
||
Redaktsioon: 12. oktoober 2020, kell 17:27
Eesti Turbatööstused oli aastatel 1936–1940 tegutsenud turbatööstusega tegelev riiklik aktsiaselts[1]. Ettevõtte eelkäija oli aastatel 1922–1936 tegutsenud Riigi Turbatööstus[2].
Ajalugu
Riigi Turbatööstuse põhimäärus kinnitati Riigikogus 27. juunil 1922. Veel samal aastal algasid täiemahulised tööd Rakke ja Einmanni rabas, mis küll peagi majanduslikel kaalutlustel lõpetati. Alustati turbatööstuse arendamist Lavassaare, Ellamaa, Sooniste ja Aruküla rabas ning rajati 2 elektrijaama. Pärast arendatud tööstuste töölerakendamist selgus mitmeid probleeme ja nõnda leidis Riigikontroll oma majandusaasta 1926/1927 ülevaates, et kasumlikult töötasid vaid Ellamaa ja Aruküla ning sellega oli ettevõtte kaasa toonud olulise kahju tekitamise riigile. Selgus, et Sooniste rabast saadi põletamiseks vähekõlbulikku turvast ning et Lavassaares olid turba ülestöötamise ja transpordi kulud kaugelt liiga suured. 1928. aasta aruande järgi olid seis oluliselt paranenud ning Riigikogu kandis sama aasta lõpus maha ligi 97 miljoni marga ulatuses kahjusid. Edasi jätkas tööstus kasumlikult.[3]
1929. aastal muudeti ettevõtte põhimäärust ning Riigi Turbatööstus allutati kõigile kehtivatele maksudele, millest ettevõttel varem vabastus oli. Sellega kaotati eelisseisund eraettevõtete ees.[3]
Riigivanem Konstantin Pätsi 25. juunist 1936 pärineva dekreedi alusel korraldati ettevõte ringi. Selle varad ja kohustused anti üle uuele aktsiaseltsile. AS Eesti Turbatööstused alustas tegevust ametlikult 30. septembril 1936.[3]
1930ndate teises pooles asuti riiklikult korraldama kütteainete turgu eesmärgiga vähendada küttepuude osakaalu ning suurendada turba, põlevkivi ja muude alternatiivsete kütteainete kasutamist. Metsa üleraie vähendamiseks ette võetud abinõud tõid kaasa turba müügimahtude olulise kasvu.[3]
1936. aastal asutati ettevõtte poolt Lehtse turbatööstus ja 1937 rajati Pööravere/Tootsi briketivabrik.[3]
Juhtimine
Riigi Turbatööstus
Juhid
- 1922–1927 – Aleksander Kink
- 1927–1936 – Kotri Hangelaid (ehk Gottfried Hacker)
Nõukogu esimehed
- 1922–1925 – O. Hinto
- 1925–1936 – Juhan Kukk
Eesti Turbatööstused
- 1936–1939 – Kotri Hangelaid, direktor
- 1936–1939 – Juhan Kukk, nõukogu esimees