Abbe arv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Abbe arv''' on [[optika]]s [[dimensioonita suurus]], mis iseloomustab [[Läbipaistvus |läbipaistva]] materjali, eeskätt [[optiline klaas |optilise klaasi]] [[Dispersioon (optika) |dispersiooni]] toimet ehk kui tugevalt sõltub materjali [[murdumisnäitaja]] eri keskkondade piirpinnale langeva [[valgus]]e [[lainepikkus]]est.
[[Optika]]s on '''Abbe arv''' (ka '''V-arv''') [[Läbipaistvus|läbipaistvat]] materjali kirjeldav [[dimensioonita suurus]], mis näitab materjali [[Dispersioon (optika)|dispersiooni]] mõõtu ([[refraktsioon]]i indeksi muutuse suhe lainepikkusesse). Abbe arvu kõrged väärtused viitavad madalale dispersioonile. Oma nime on saanud saksa füüsik [[Ernst Abbe]] (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.
Abbe arv on dispersiooni pöördsuurus: mida väiksema dispersiooniga materjal, seda suurem on selle Abbe arv. Oma nimetuse on see arv saanud saksa füüsik [[Ernst Abbe]] (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.


[[Pilt:RefractiveIndex3glasses.png|pisi|300px|SF-11 räniklaasi refrakstiooni indeksi muutus (ülemine joon), BK-7 borotsilikaatklaasi (keskmine joon) ja sulakvarts (kriipsjoon)]]
[[Pilt:RefractiveIndex3glasses.png|pisi|300px|Murdumisnäitaja muutus sõltuvalt lainepikkusest [[räniklaas]]il SF-11 (ülemine joon), [[boorsilikaatklaas]]il BK-7 (keskmine joon) ja sula[[kvarts]]il (kriipsjoon)]]
Materjali abbe arv,<ref>{{cite book|last=Hovestadt|first=H.|title=Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications|year=1902|publisher=Macmillan and Co.|location=London|pages=1–81}}</ref><ref>{{cite book|last=Bergmann|first=Ludwig|title=Optics of Waves and Particles|year=1999|publisher=Walter de Gruyter|location=Berlin|isbn=3-11-014318-6|pages=198–201|author2=Clemens Schaefer}}</ref> ''V<sub>D</sub>'', on defineeritud kui


Materjali Abbe arvu väljendatakse harilikult valemiga:<ref>{{cite book|last=Hovestadt|first=H.|title=Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications|year=1902|publisher=Macmillan and Co.|location=London|pages=1–81}}</ref><ref>{{cite book|last=Bergmann|first=Ludwig|title=Optics of Waves and Particles|year=1999|publisher=Walter de Gruyter|location=Berlin|isbn=3-11-014318-6|pages=198–201|author2=Clemens Schaefer}}</ref>
:<math>V_D = \frac{ n_D - 1 }{ n_F - n_C },</math>


:<math>V_D = \frac{ n_D - 1 }{ n_F - n_C }\,</math>,
kus ''n''<sub>D</sub>, ''n''<sub>F</sub> ja ''n''<sub>C</sub> on materjali refraktsiooni indeksid Fraunhoferi joonte lainepikkustel D-, F- ja C- spektraaljoontel (vastavalt 589,3&nbsp;nm, 486,1&nbsp;nm ja 656,3&nbsp;nm).


kus ''n''<sub>D</sub>, ''n''<sub>F</sub> ja ''n''<sub>C</sub> on materjali murdumisnäitajad Fraunhoferi D-, F- ja C- spektraaljoonte lainepikkustel (vastavalt 589,3&nbsp;[[nanomeeter|nm]], 486,1&nbsp;nm ja 656,3&nbsp;nm).
Abbe arve kasutatakse [[Klaas|klaasi]] ja teiste optiliste materjalide klassifitseerimiseks nende kromaatilisuse alusel.


Abbe arvu kasutatakse klaasi ja teiste [[optikasüsteem]]ides kasutatavate materjalide liigitamisel nende kromaatilisuse alusel. Sellel arvul on oluline tähtsus näiteks väikese [[kromaatiline aberratsioon |kromaatilise aberratsiooniga]] [[lääts]]ede väljatöötamisel.
==Vaata ka==
* [[Abbe prisma]]
* [[Abbe diagramm]]


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Vaata ka==
* [[Dispersioon]]
* [[Kromaatiline aberratsioon]]


[[Kategooria:Optika]]
[[Kategooria:Optika]]

Redaktsioon: 12. oktoober 2020, kell 08:15

Abbe arv on optikas dimensioonita suurus, mis iseloomustab läbipaistva materjali, eeskätt optilise klaasi dispersiooni toimet ehk kui tugevalt sõltub materjali murdumisnäitaja eri keskkondade piirpinnale langeva valguse lainepikkusest. Abbe arv on dispersiooni pöördsuurus: mida väiksema dispersiooniga materjal, seda suurem on selle Abbe arv. Oma nimetuse on see arv saanud saksa füüsik Ernst Abbe (1840–1905) järgi kes oli arvu esmane defineerija.

Murdumisnäitaja muutus sõltuvalt lainepikkusest räniklaasil SF-11 (ülemine joon), boorsilikaatklaasil BK-7 (keskmine joon) ja sulakvartsil (kriipsjoon)

Materjali Abbe arvu väljendatakse harilikult valemiga:[1][2]

,

kus nD, nF ja nC on materjali murdumisnäitajad Fraunhoferi D-, F- ja C- spektraaljoonte lainepikkustel (vastavalt 589,3 nm, 486,1 nm ja 656,3 nm).

Abbe arvu kasutatakse klaasi ja teiste optikasüsteemides kasutatavate materjalide liigitamisel nende kromaatilisuse alusel. Sellel arvul on oluline tähtsus näiteks väikese kromaatilise aberratsiooniga läätsede väljatöötamisel.

Viited

  1. Hovestadt, H. (1902). Jena Glass and Its Scientific and Industrial Applications. London: Macmillan and Co. Lk 1–81.
  2. Bergmann, Ludwig; Clemens Schaefer (1999). Optics of Waves and Particles. Berlin: Walter de Gruyter. Lk 198–201. ISBN 3-11-014318-6.

Vaata ka