Hietaniemi kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muide (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
PResümee puudub
242. rida: 242. rida:
{{koord | NS = 60.169444 | EW = 24.917778 | tüüp = maamärk }}
{{koord | NS = 60.169444 | EW = 24.917778 | tüüp = maamärk }}


[[Kategooria:Kalmistud]]
[[Kategooria:Hietaniemi kalmistu| ]]
[[Kategooria:Soome kalmistud]]
[[Kategooria:Helsingi vaatamisväärsused]]
[[Kategooria:Eesti-Soome suhted]]

Redaktsioon: 11. oktoober 2020, kell 09:34

Vabadussõjas langenute mälestussammas.[1][2] Püstitas 1921. aastal Eesti Abistamise Peatoimkond[3]

Hietaniemi kalmistu on kalmistu Helsingi kesklinna lääneosas Lapinlahti asumis. 1829. aastal kasutusele võetud luterlik kalmistu on kultuuriajalooliselt Soome kõige tähtsam kalmistu, millest on kujunenud ka populaarne turismiobjekt.[4]

Endise Vene sõjaväehaigla kalmistu hauakivid

Soome ajaloo suurkujude kõrval puhkavad Hietaniemis ka paljud eestlased ja Eesti ajalooga seotud soomlased, näiteks mitmed Tartu Ülikooli õppejõud, samuti Eesti hümni helilooja, saksa päritolu Fredrik Pacius. Kalmistule on maetud vähemalt 120 Eesti Vabadusristi kavaleri[5] ning kangelaskalmistul puhkab ka kaheksa Soome Jätkusõja soomepoissi.[6] Hietaniemi kalmistu osatähtsust Eesti–Soome suhete ajaloos kinnitab ka Soome Tallinna Suursaatkonna poolt avaldatud veebigalerii Estofilia, milles tutvustatud sajast estofiilist puhkab siin kolmandik, enamus surnutest.[7]

Piirkonna teised kalmistud

Vahetult luterliku kalmistu lõunapoolel asuvad Lapinlahti õigeusu kalmistu, Soome Kaardiväe kalmistu, vana juudi kalmistu ja Helsingi Islami kalmistu tatarlastele. Põhjapoolel asuvad Moskva patriarhaadile alluva Püha Nikolause õigeusu koguduse kalmistu ja Helsingi Juudi kalmistu. Varem piirkonnas asunud Vene sõjaväehaigla kalmistu ehk Taivallahti kalmistu on ümber ehitatud pargiks ja tennisekeskuseks. Vähesed säilinud hauakivid on kogutud kahte gruppi, kust on leida ka mõned Vene mereväes teeninud eestlaste nimed, nt Hiiumaalt Emmastest Priidu Lige ja Kihnu saarest Mihkel Widrik.[6]

Vahetult põhjapoolel asub ka Hietaniemi urnisurnuaed, Uurnalehto, mis loetakse koos Kaardiväe kalmistuga luterliku kalmistu osaks.[4]

Kalmistule maetud isikuid

Eestlased[6]

Teised isikud[9]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kaatuneiden vapaustaistelijain hautaus Helsingissä". Uusi Suomi (soome keeles). Helsingi. 22.01.1919. Vaadatud 4.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 "Nuoren soturin (Georg Långström) viimeinen matka". Uusi Suomi (soome keeles). Helsingi. 5.02.1919. Vaadatud 4.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. Pekka Linnainen (7.03.2019). "Nimet graniittipaasilla – Viron vapaussodan vapaaehtoisten veljeshaudat Helsingissä". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 9.03.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. 4,0 4,1 "Hietaniemen hautausmaa". Kalmistu koduleht (soome). Helsingi: Helsingin seurakuntayhtymä. 2018. Vaadatud 31.05.2018.
  5. Pihlak, Jaak (2016). Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi: Vabadussõja Ajaloo Selts. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  6. 6,0 6,1 6,2 Pekka Linnainen (25.5.2018). "Jalutuskäik läbi Eesti ja Soome ühisajaloo Hietaniemi kalmistul Helsingis" (PDF). Vaadatud 31.05.2018.
  7. "100 lugu soomlastest Eesti sillal". Estofilia (Eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 3.05.2018. Vaadatud 3.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. "Hulda ja Reko Paulo" (eesti keeles). Helsingi: Paulon Säätiö. 2016. Vaadatud 2.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. Viro, Voitto (2001). Vanha hautausmaa. Helsingin Hietaniemen hautausmaan opas. Otava.
  10. "Antti Almberg (Jalava)". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. "Anto Eskola". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. Pekka Linnainen (11.12.2019). "Siihen aikaan kun "Pohjolan satakieli" Alma Fohström viron kielen Tarton yliopistoon salakuljetti". Estofennia (soome keeles). Vaadatud 4.01.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. "Claës Gripenberg". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. "Vilho Helanen". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  15. "Kauko Kare". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  16. "Esko Kivikoski". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  17. "Albert Penttilä". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  18. "Väinö Purje". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  19. "Hilma Rantanen-Pylkkänen". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  20. "Väinö Valve". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  21. "Armas Otto Väisänen". Estofilia (eesti ja soome). Tallinn: Soome suursaatkond. 2018. Vaadatud 1.06.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid