Õppelaev

Venemaa õppepurjelaev Sedov, maailma suurim käigus olev traditsiooniline purjelaev ja õppepurjelaev

Kunagine Tallinna merekooli õppelaev Vega

Eraomanduses õppelaev Christian Radich

Õppelaev on laevanduse või merendusega seotud väljaõppeks ehitatud või kohandatud eriotstarbeline laev või teenistuslaev.

Liigitus

Riigiasutusele (sealhulgas mereväele) või riiklikule õppeasutusele kuuluv õppelaev, kus on kehtib põhieesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks tavapärasest märkimisväärsem sisekord, on liigitatav kui teenistuslaev. Mereväes liigitatakse sõjalaevad-õppelaevad omakorda abilaevade hulka. Rekreatiivsemaks kogemus- või huvipõhisemaks õppetegevuseks rakendatavat õppelaeva võib käsitleda ka kui eriotstarbelist laeva.

Õppelaevu võib jagada üldfunktsiooni järgi:

• Sõitvad - merepraktika otstarbelised
• Seisvad - ujuv väljaõppetaristu

Purjetamiseks valmistatud õppelaevu võib nimetada ka õppepurjelaevadeks.

Kirjeldus

Õppelaevadena kasutatakse sageli kas vanemaid ja varem muul otstarbel kasutatud laevu, mis on kohandatud õppetegevusteks või spetsiaalselt õppelaevaks projekteeritud laevu. Õppelaevad on veel tänapäeval sageli ajaloolise taustaga purjelaevad.

Õppelaevad kuuluvad tavaliselt riiklikele mereõppeasutustele, merevägedele aga ka muudele organisatsioonidele. Riigiasutusele kuuluvana on õppelaev käsitletav (tänu üldjuhuL kas poolsõjaväelisele või sõjaväelisele sisekorrale) ka teenistuslaevana. Samas on palju õppelaevu ka eraõiguslike, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide omanduses, kus nad on tavaliselt käigus õppetegevusteks rekreatiivsetel eesmärkidel.

Õppelaeva meeskond (laevapere) on tänu lisanduvale õpetatavale isikkoosseisule üldjuhul laeval tavapärasest vajalikust suurem. Tavaliselt on efektiivsuse huvides õppelaeva pardal õpetatavatele ette nähtud rohkem kohti, kui põhimeeskonnale.

Õppelaevapõhise väljaõppe ja merepraktika oluline eelis võrreldes praktika kohaga oma muud põhiülesannet (näiteks kaubavedu, liinisõit) täitval laeval on, et kõik sõidud ja tegevused pardal toimuvad väljaõppe vajadusi ja algnõudeid järgides. See võimaldab anda kõigile õpetatavatele efektiivsemad ühtlasemad baasoskused ja hoida ka paremini üldist merekultuuri.

Ajalugu

Õppelaeva mõiste võeti kasutusele 19. sajandil, kuid väljaõppe otstarbega laevu kasutati palju varem.

Eesti esimesi spetsiaalseid õppelaevu oli Viljandi, mida kasutati 1923. aastal ajutiselt Eesti mereväes õppelaevana. Mereväes kasutati õppepraktikaks toona ka väiksemaid sõjalaevu.

1952-1978 oli Eesti NSV-s Tallinna Merekooli kasutuses õppelaev Vega.

1982–1991 oli Tallinna Kalatööstusliku Merekooli kasutuses suur õppepurjelaev Krusenstern.

1969-1991 oli suuremaid sõitvaid õppelaevu reisilaev Laine, mis kuulus 1969-1972 Tallinna Noorte Meremeeste Klubile ja 1972-1991 Eesti NSV Vetelpäästeühingule. Lõpukümnendil oli Laine kasutus siiski pigem vetelpäästjate ristluslaevana.

1993-1996 kasutas Merehariduskeskus soomlaste poolt kingitud õppelaeva Linda.

1994-2000 kasutasid Tallinna mereharidusasutused mere-õppetegevusteks algselt Eesti Noorte Mereklubi õpilastele mõeldud väikesi õppelaevu Junga ja Juku.

2004 püüti õppelaevana ebaõnnestunult kasutusele võtta Taanist ostetud Kristiinat. Hiljem pole ühtegi märkimisväärsemat riiklikku õppelaeva suudetud või soovitud omada.

Vaata ka

• Junga
• Kadett
• Merekool
• Meremees
• Mereväelane