Laine (vahilaev): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 118. rida: | 118. rida: | ||
13. novembril 1918 võtsid [[kaitseliit]]lased laeva Tallinnas sakslastelt üle ja see sai ellu kutsutavate Eesti Merejõudude esimeseks [[sõjalaev]]aks '''Laine''' (nime kirjapilt vähemalt Vabadussõja lõpuni '''Laene'''). Komandöriks määrati järgmisel päeval kaugsõidukapten [[Eduard Loomus]]. Laeva näol oli tegemist murranguga Eesti merekaitse loomisel – esmakordselt oli eestlastel oma relvastatud laev, millega näidata noore riigi lippu merel. |
13. novembril 1918 võtsid [[kaitseliit]]lased laeva Tallinnas sakslastelt üle ja see sai ellu kutsutavate Eesti Merejõudude esimeseks [[sõjalaev]]aks '''Laine''' (nime kirjapilt vähemalt Vabadussõja lõpuni '''Laene'''). Komandöriks määrati järgmisel päeval kaugsõidukapten [[Eduard Loomus]]. Laeva näol oli tegemist murranguga Eesti merekaitse loomisel – esmakordselt oli eestlastel oma relvastatud laev, millega näidata noore riigi lippu merel. |
||
Algul määrati Laine Tallinna sadama komandandi käsutusse, kuid anti peagi Kaitseliidule, et patrullida Tallinna ümbruses merel. 1918. aasta detsembri algul saadeti Laene vahti pidama Tallinna lähistele Soome lahele, kus pidas koos lastiga kinni 4 [[Nõukogude Venemaa]] kaubalaeva (hilisemad Baltonia, [[Kajak (laev)|Kajak]], [[Kodumaa (laev)|Kodumaa]] ja Libava), mis suunati hiljem koos sama lastiga juba Eesti Vabariigi huvides edasi. Võttis seejärel alates 23. detsembrist [[suurtükilaev]]ana ja [[dessantlaev]]ana osa paljudest Vabadussõja mereoperatsioonidest. 26.–28. |
Algul määrati Laine Tallinna sadama komandandi käsutusse, kuid anti peagi Kaitseliidule, et patrullida Tallinna ümbruses merel. 1918. aasta detsembri algul saadeti Laene vahti pidama Tallinna lähistele Soome lahele, kus pidas koos lastiga kinni 4 [[Nõukogude Venemaa]] kaubalaeva (hilisemad Baltonia, [[Kajak (laev)|Kajak]], [[Kodumaa (laev)|Kodumaa]] ja Libava), mis suunati hiljem koos sama lastiga juba Eesti Vabariigi huvides edasi. Võttis seejärel alates 23. detsembrist [[suurtükilaev]]ana ja [[dessantlaev]]ana osa paljudest Vabadussõja mereoperatsioonidest. 26.–28. juulini 1919 oli Laine juhtlaev Eesti Vabadussõja kõige suuremas meritsi teostatud transpordioperatsioonis, mille käigus toimetati 9. jalaväepolk Pärnust Narva-Jõesuusse. |
||
meritsi teostatud transpordioperatsioonis, mille käigus toimetati 9. jalaväepolk Pärnust Narva-Jõesuusse. |
|||
Rahuajal kasutati Lainet esmalt lühiajaliselt piirivalvelaevana, seejärel peamiselt ühenduse pidamiseks merekindlustega ja meremärklaudade vedamiseks. Aastail 1929–1930 laeva kapitaalremonditi ja moderniseeriti. Laine oli lühikest aega ka uute [[Kalev-klassi allveelaevad]]e esimene baaslaev. 24. |
Rahuajal kasutati Lainet esmalt lühiajaliselt piirivalvelaevana, seejärel peamiselt ühenduse pidamiseks merekindlustega ja meremärklaudade vedamiseks. Aastail 1929–1930 laeva kapitaalremonditi ja moderniseeriti. Laine oli lühikest aega ka uute [[Kalev-klassi allveelaevad]]e esimene baaslaev. 24.–27. septembrini 1938 toimus allveelaevade (ainuke ametlik) visiit välisriiki, Soome Helsingisse, kuhu Laine sõitis kaasa saatelaevana. Sõja korral määrati laeva ülesandeks merekindluste ette veesatavate miinitõkete valvamine. 1938. aastal sattus Laine avariisse ja saadeti talvel dokki, kus vahetati välja suur osa kereplaadistusest. 1939. aasta kevadel renoveeriti Arsenali tehases laeva suurtükid. |
||
===Punavõimu teenistuses=== |
===Punavõimu teenistuses=== |
||
Redaktsioon: 7. oktoober 2020, kell 00:34
 Laine 1930. lõpul | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
 Venemaa keisririik | |
| Nimi | Sputnik |
| Kiil pandud | 1912 |
| Teenistuses alates | 1915 |
| Teenistuse lõpp | aprill 1918 |
| Saatus | langes sakslaste valdusse |
| Staatus | allveelaevade saatelaev |
| Teenistuskäik | |
| Saksa Keisririik | |
| Nimi | Lauterbach |
| Teenistuses alates | aprill 1918 |
| Teenistuse lõpp | november 1918 |
| Saatus | anti üle Eesti merejõududele |
| Teenistuskäik | |
 Eesti | |
| Nimi | Laene/Laine |
| Teenistuses alates | 1918 |
| Teenistuse lõpp | 1940 |
| Saatus | võeti üle okupatsioonivõimu poolt |
| Staatus | vahilaev, allveelaevade saatelaev |
| Teenistuskäik | |
.svg){kind=small} Nõukogude Liit | |
| Nimi | Laine, Nr 49, Gangutets |
| Teenistuses alates | 1940 |
| Teenistuse lõpp | 1954 |
| Saatus | lammutatud |
| Staatus | miinitraaler, vahilaev, hüdrograafialaev |
| Laeva üldandmed | |
| Veeväljasurve | 406 t |
| Pikkus | 37,2 m |
| Laius | 8,8 m |
| Süvis | 3,5 m |
| Sõsarlaevad | kokku 2 |
| Peamasinad | 1 aurumasin 350 hj |
| Käiturid | 1 sõukruvi |
| Mastide arv | 2 |
| Kiirus | 12 sõlme |
| Sõidukaugus | 750 miili |
| Meeskond | 24-29 |
| Relvastus | 2x75mm kahur, 2 kuulipildujat |
Laine (ka Laene) oli Eesti mereväe (Eesti merejõudude) vahilaev aastatel 1918–1940 ja Eesti esimene sõjalaev. On kandnud veel nimesid Sputnik, Lauterbach ja Gangutets.
Ajalugu
Ehitamisest esimese maailmasõja lõpuni
Laev ehitati aastail 1912–1915 Peterburis koos sõsarlaevaga Konvoir allveelaevade saatelaevaks ja sai nimeks Sputnik.
1917. aasta oktoobris sattus laev bolševike valdusse. 9. aprillil 1918 jäi Soomes Turus pealetungivate Saksa vägede kätte (väidetavalt osales ülevõtmisel tuntud saksa abilaev Möve) ja sai nimeks Lauterbach.
Eesti teenistuses
13. novembril 1918 võtsid kaitseliitlased laeva Tallinnas sakslastelt üle ja see sai ellu kutsutavate Eesti Merejõudude esimeseks sõjalaevaks Laine (nime kirjapilt vähemalt Vabadussõja lõpuni Laene). Komandöriks määrati järgmisel päeval kaugsõidukapten Eduard Loomus. Laeva näol oli tegemist murranguga Eesti merekaitse loomisel – esmakordselt oli eestlastel oma relvastatud laev, millega näidata noore riigi lippu merel.
Algul määrati Laine Tallinna sadama komandandi käsutusse, kuid anti peagi Kaitseliidule, et patrullida Tallinna ümbruses merel. 1918. aasta detsembri algul saadeti Laene vahti pidama Tallinna lähistele Soome lahele, kus pidas koos lastiga kinni 4 Nõukogude Venemaa kaubalaeva (hilisemad Baltonia, Kajak, Kodumaa ja Libava), mis suunati hiljem koos sama lastiga juba Eesti Vabariigi huvides edasi. Võttis seejärel alates 23. detsembrist suurtükilaevana ja dessantlaevana osa paljudest Vabadussõja mereoperatsioonidest. 26.–28. juulini 1919 oli Laine juhtlaev Eesti Vabadussõja kõige suuremas meritsi teostatud transpordioperatsioonis, mille käigus toimetati 9. jalaväepolk Pärnust Narva-Jõesuusse.
Rahuajal kasutati Lainet esmalt lühiajaliselt piirivalvelaevana, seejärel peamiselt ühenduse pidamiseks merekindlustega ja meremärklaudade vedamiseks. Aastail 1929–1930 laeva kapitaalremonditi ja moderniseeriti. Laine oli lühikest aega ka uute Kalev-klassi allveelaevade esimene baaslaev. 24.–27. septembrini 1938 toimus allveelaevade (ainuke ametlik) visiit välisriiki, Soome Helsingisse, kuhu Laine sõitis kaasa saatelaevana. Sõja korral määrati laeva ülesandeks merekindluste ette veesatavate miinitõkete valvamine. 1938. aastal sattus Laine avariisse ja saadeti talvel dokki, kus vahetati välja suur osa kereplaadistusest. 1939. aasta kevadel renoveeriti Arsenali tehases laeva suurtükid.
Pärast Eesti okupeerimist arvati Laine augustis 1940 sideülema sidelaevana Balti laevastikku, lisades nimele nr 49 ning kasutati alates 28. juulist 1941 Hanko mereväebaasis miinitraalerina. 28. augustil transportis Laine koos aurikuga Vahur 1260 punaväelast Tallinnast Hankosse. Laev võttis seejärel osa Osmussaare ja Hanko garnisoni evakueerimisest ning evakueerus ühtlasi augustis 1941 Leningradi.
31. oktoobril, olles väga kehva ilmaga teel Suur-Tütarsaarele evakueerimistöödeks, lõppes laeval Lavassaare lähistel kivisüsi. Olukord päästeti saare lähedal karidele jooksnud mahajäetud laevalt ämbritega vajaliku söevaru ümberlaadimisega.
Sai 19. detsembrist 1941 valvelaevaks ja 20. veebruaril 1942 uueks nimeks Gangutets.
Pärast sõja lõppu jätkas 5. novembril 1945 teenistust hüdrograafialaevana. Arvati 3. jaanuaril 1954 teenistusest välja ja lammutati Tallinnas aastail 1955–1956.
Kirjeldus
Laine meeskond koosnes rahuajal 3 ohvitserist ja 20 allohvitserist ning madrusest. Sõja ajal oli ette nähtud 4 ohvitseri ja 25 allohvitseri ning madrust. Söevaru oli u 30 t, millega oli võimalik 9-sõlmelisel kiirusel sõita u 750 miili. Teise maailmasõja alguseks oli Laine mereasjatundjate arvates suuteline oma väikese kiiruse ja nõrga relvastusega vastu astuma ainult vastase miinitraaleritele.