Arutelu:Vaba radikaal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 6. oktoober 2020, kell 20:51

poliitika. -- Ahsoous 23. märts 2011, kell 15:39 (EET)[vasta]

Kas radikaali molekuli aktiivne aatom on alati perioodilisustabeli paremas servas paiknev aatom, mittemetall? Näiteks hapnik või kloor? Selline elektronimaias aatom tahab veel neid paari elektroni, mis tal oktetist puudu aga ennäe suure energiaga reaktsioonis, näit. uv kiirguse mõjul hoopis temalt endalt näpatakse sobiva spinniga elektron, nii et elektronid ühist paari ei moodusta (kas ma saan õigesti aru?). Perioodilisustabeli esimene periood H He.. saab nö täis 2 elektroniga. See on oluline mõistmaks keemiat, elektronide nö tahet. Kuna nad on fermionid, siis on nende spin 1/2. Ja 2 elektroni ühes orbitaalipilves moodustavad terviku. Sellepärast saabki esimene periood kahe elemendiga täis. Moodustub elektronpaar. Elektronide magnetmomendid toetavad teineteist ja moodustavad kahepeale väiksema energiaga üksuse kui üksikelektronil. Sellepärast tekib ka vesiniku molekul. Seega lihtsaim keemiline side on ühise elektronpaari moodustumine. Kui mõelda, et mida elektronid tahaksid, kui neil oleks aju, siis see on meie kosmilises kontekstis, planeedil nimega Maa energeetilistes tingimustes esimene ja suurim elektronide soov. Nüüd radikaalides toimub olude sunnil selle esmase soovi vastane sündmus. Elektronimaias hapnik näiteks kaotab, jääb ilma oma vastandspinnidega elektroni komplektist, seega ka elektronpaarist. Just selle tõttu, et rikutud on elektroni esmane soov, paarduda, muutub puuduliku konfiguratsiooniga hapnikuaatomiga molekul väga aggressiivelt reageerivaks ja selle tõttu ka ülilühikese elueaga vabaks radikaaliks, põhjustades ahelreaktsiooni enda ümber..kuni leidub antioksüdant, kes loovutab selle sobiva spinniga elektroni ja tasakaal, rahu on jälle majas, elektronid on madalama energiaga paarides. Parandage palun keegi minu ähmast mõttekäiku. Nimelik (arutelu) 6. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)[vasta]

Redaktsioon: 6. oktoober 2020, kell 19:18 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust Resümee puudub Märgis: Tühistatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. oktoober 2020, kell 20:51 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust Resümee puudub Märgis: Tühistatud Uuem muudatus →
1. rida:		1. rida:
	poliitika. -- [[Kasutaja:Ahsoous\|Ahsoous]] 23. märts 2011, kell 15:39 (EET)		poliitika. -- [[Kasutaja:Ahsoous\|Ahsoous]] 23. märts 2011, kell 15:39 (EET)

	Kas radikaali molekuli aktiivne aatom on alati perioodilisustabeli paremas servas paiknev aatom, mittemetall? Näiteks hapnik või kloor? Selline elektronimaias aatom tahab veel neid paari elektroni, mis tal oktetist puudu aga ennäe suure energiaga reaktsioonis, näit. uv kiirguse mõjul hoopis temalt endalt näpatakse elektron. Perioodilisustabeli esimene periood H He.. saab nö täis 2 elektroniga. See on oluline mõistmaks keemiat, elektronide nö tahet. Kuna nad on fermionid, siis on nende spin 1/2. Ja 2 elektroni ühes orbitaalipilves moodustavad terviku. Sellepärast saabki esimene periood kahe elemendiga täis. Moodustub elektronpaar. Elektronide magnetmomendid toetavad teineteist ja moodustavad kahepeale väiksema energiaga üksuse kui üksikelektronil. Sellepärast tekib ka vesiniku molekul. Seega lihtsaim keemiline side on ühise elektronpaari moodustumine. Kui mõelda, et mida elektronid tahaksid, kui neil oleks aju, siis see on meie kosmilises kontekstis, planeedil nimega Maa energeetilistes tingimustes esimene ja suurim elektronide soov. Nüüd radikaalides toimub olude sunnil selle esmase soovi vastane sündmus. Elektronimaias hapnik näiteks kaotab, jääb ilma oma ~~elektronist~~, elektronpaarist. Just selle tõttu, et rikutud on elektroni esmane soov, paarduda, muutub puuduliku konfiguratsiooniga hapnikuaatomiga molekul väga aggressiivelt reageerivaks ja selle tõttu ka ülilühikese elueaga vabaks radikaaliks, põhjustades ahelreaktsiooni enda ümber..kuni leidub antioksüdant, kes loovutab selle elektroni ja tasakaal, rahu on jälle majas, elektronid on madalama energiaga paarides. [[Kasutaja:Nimelik\|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik\|arutelu]]) 6. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)		Kas radikaali molekuli aktiivne aatom on alati perioodilisustabeli paremas servas paiknev aatom, mittemetall? Näiteks hapnik või kloor? Selline elektronimaias aatom tahab veel neid paari elektroni, mis tal oktetist puudu aga ennäe suure energiaga reaktsioonis, näit. uv kiirguse mõjul hoopis temalt endalt näpatakse sobiva spinniga elektron, nii et elektronid ühist paari ei moodusta (kas ma saan õigesti aru?). Perioodilisustabeli esimene periood H He.. saab nö täis 2 elektroniga. See on oluline mõistmaks keemiat, elektronide nö tahet. Kuna nad on fermionid, siis on nende spin 1/2. Ja 2 elektroni ühes orbitaalipilves moodustavad terviku. Sellepärast saabki esimene periood kahe elemendiga täis. Moodustub elektronpaar. Elektronide magnetmomendid toetavad teineteist ja moodustavad kahepeale väiksema energiaga üksuse kui üksikelektronil. Sellepärast tekib ka vesiniku molekul. Seega lihtsaim keemiline side on ühise elektronpaari moodustumine. Kui mõelda, et mida elektronid tahaksid, kui neil oleks aju, siis see on meie kosmilises kontekstis, planeedil nimega Maa energeetilistes tingimustes esimene ja suurim elektronide soov. Nüüd radikaalides toimub olude sunnil selle esmase soovi vastane sündmus. Elektronimaias hapnik näiteks kaotab, jääb ilma oma vastandspinnidega elektroni komplektist, seega ka elektronpaarist. Just selle tõttu, et rikutud on elektroni esmane soov, paarduda, muutub puuduliku konfiguratsiooniga hapnikuaatomiga molekul väga aggressiivelt reageerivaks ja selle tõttu ka ülilühikese elueaga vabaks radikaaliks, põhjustades ahelreaktsiooni enda ümber..kuni leidub antioksüdant, kes loovutab selle sobiva spinniga elektroni ja tasakaal, rahu on jälle majas, elektronid on madalama energiaga paarides. Parandage palun keegi minu ähmast mõttekäiku. [[Kasutaja:Nimelik\|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik\|arutelu]]) 6. oktoober 2020, kell 19:17 (EEST)