Arutelu:Sünaps

Siin on raskusi sõnade "närviimpulss", "ärritus", "ergutus" ja "erutus" tähenduse eristamisega. Ma pole kindel, kas neid sõnu on alati õigesti kasutatud. Andres 19:55, 17 Mar 2004 (UTC)

Erutus on närviimpulssi edastava raku seisund. (Üks närvirakk suudab erutuda ehk impulssi tekitada maksimaalselt 500 korda sekundis.) Ärritus on närviimpulssi esile kutsuv tegur. Nii saan ma aru. Ergutus oli ühes kohas valesti, pidi olema erutus. Jaan513 20:21, 17 Mar 2004 (UTC)

Kui ärritus on närviimpulssi esilekutsuv tegur, mis on siis "ärrituse kandmine lihasesse"? Milles see tegur seisneb? Ma arvan, et siin ei ole jutt äritusest, vaid erutusest, mis on närvirakkudele spetsiifiline ärritumisviis. Erutuse ülekandumine tähendab närviimpulsi ülekandumist.

Ma püüan ümber kirjutada nii, nagu ma asjast aru saan. Andres 01:10, 18 Mar 2004 (UTC)

Ma ise mõtlesin ka seda ärrituse asja. Bioloogia gümnaasiumile III osa (Tartu, 2001) - sealt võtsin selle näite, kusjuures arvasin, et sõna ärritus on õigesti kasutatud. Aga võib vist erutus ka olla. Jaan513 12:49, 18 Mar 2004 (UTC)

Vaatasin ENE esimesest väljaandest märksõnu "ärritus" ja "ärrituvus". Need peaksid vastama saksakeelsetele sõnadele Reiz ja Reizbarkeit ning ingliskeelsetele sõnadele irritation ja irritability. Ärrituse all mõistetakse selle järgi sise- või väliskeskkonna muutust, mis kutsub esile erutuse või pidurduse. Mina arvasin, et Reiz on eesti keeles "ärritaja". Räägitakse ärrituse vastuvõtust ja edastamisest (retseptorite (meeleelundite mõttes) puhul) ning erutuse edasikandmisest. Ärrituvus on võime reageerida ärritustele erutusega. Erutus peaks olema saksa keeles Erregung ja inglise keeles excitation. Erutus ja pidurdus on omased kudedele ja neuronitele, teistel andmetel ka lihas- ja näärmerakkudele. Andres 15:19, 18 Mar 2004 (UTC)

Kui sünaps hääldatakse tõesti [sün'aps] , siis kas ei peaks olema 'sünapside' (mitte 'sünapsite' nagu ma arvasin) mitmuse omastav kääne? Seda ma ei teadnud... Koolis öeldi [s'ünaps]. http://ee.www.ee annab ka [sün'aps]. Seal on ka üks lühike definitsioon. Jaan513 15:59, 18 Mar 2004 (UTC)

Jah, peab küll olema "sünapside". Kui kuskil on teistmoodi, siis tuleb ära parandada. Mina ise oleks ka hääldanud rõhuga esimesel silbil, aga vaatasin samalt saidilt järele. Kuigi norm ja tegelik hääldus kipuvad lahku minema, arvan, et peame jääma keelemeeste poolele. Andres 17:11, 18 Mar 2004 (UTC)

---

Integreerida:

Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasijärgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda. Reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised.Signaalid saabuvad neuronisse kas erutussünapside või pidurdussünapside kaudu. Andres 21. detsember 2007, kell 17:13 (UTC)

---

Kust tuleb väide, et rõhk peaks olema teisel silbil? Igatahes professionaalses kasutuses olen kohanud valdavalt esisilbirõhulisena. Kk 21. jaanuar 2009, kell 14:06 (UTC)

Viimases ÕS-is seda sõna pole (võiks vaadata "Võõrsõnade leksikoni"), 1976. aasta ÕS-is on rõhk teisel silbil. ENE-s on rõhk esimesel silbil (puudub rõhumärk a all; ma ei vaadanud, kuidas tekstis käänatakse). Horisondis on alati "sünapside", mitte "sünapsite". Google'is on 205 korda "sünapsite", 193 korda "sünapside"; 127 korda "sünapseid", 276 korda "sünapse". Võib ju küsida keelenõust. Andres 21. jaanuar 2009, kell 21:19 (UTC)

Nüüd on "sünapsite"/"sünapside" suhe Google'is juba 7090/1880, hoolimata siin seisnud vastupidisest soovitusest. Võtan tagasilbirõhu maha. --Kk 9. detsember 2010, kell 22:04 (EET)

EKSS-is on sõna olemas, käändub nagu "kurt", seega rõhuga teisel silbil. Leian, et me ei peaks juhinduma Google'ist, vaid keelekorraldajate soovitustest. Küsime keelenõust järele. Andres 9. detsember 2010, kell 23:11 (EET)

ÕS 2018-s on olemas ja näidatud kaks käänamisviisi: "sün`aps <22e: -napsi, -n`apsi>, sünaps <2e: -i, -it> moodustis, mille kaudu kanduvad üle närviimpulsid". Nii et mõlemad käänamised on lubatud, kuid ühe artikli piires tuleks kasutada vaid üht käänamist. Ma ise eelistaksin pigem ÕS-is esimesena esitatut, kuid ka teine pole vale. Kuriuss (arutelu) 12. juuni 2020, kell 21:25 (EEST)

Küsimused ja vastused

Selline ettepanek, et kas oleks võimalik teha antud teemakohaste küsimuste alajaotuse, kus teadjad saaksid küsimustele vastata. Näiteks võtta see sünapsi osa. Minu lapselik küsimus on selline: Kui närvirakud omavahel päriselt kokku ei puutu, kuidas nad siis ikkagi nii kindlalt koos püsivad!?

Elektromagneetilised jõud? Kuna tegemist on väga väikeste osadega, siis gravitatsioon on siin tühine. On see kuidagi paralleelne, võrreldav kvantfüüsika maailmaga? Selle VAHE olemasolu on kuidagi väga kõnekas. On ju sünapsid meie aju imepärasuse ehituskiviks, meele, kui sellise toimimise aluseks. Kui see nn. ühendus poleks kindel, pudeneks kogu meie teadvus lihtsalt koost. Samas see vahe tundub ainuvõimalik, ainuvajalik variant olema. Selline mõlgutus. Ja sarnaseid selgete vastusteta küsimusi tekib ju igasugustes valdkondades. Wikipeedias võiksgi olla selline küsimuste alajaotus...Saaks seda teha? Nimelik 12:45, 29 juuni 2013

Vahepeal olen teada saanud, et jah on küll materiaalsed sillad molekulidest, mis nagu terekäed ületavad sünaptilise pilu ja hoiavad nii kahte rakku koos, paraja väga väikese vahemaaga, mis just sobib virgatsainete ülekandeks. Need on transmembraansed valgud neureksiin (https://en.wikipedia.org/wiki/Neurexin) ja neuroligiin. Kahjuks enamik sünaptilist pilu kirjeldavaid jooniseid jätab selle olulise ühiku kui mittevajaliku ja üleliigse välja. See on see asi, et tihtilugu on selgitav (lihtsustav) pilt, nö mudel petlik, valede ettekujutuste allikas. Ja see puudulik ettekujutus hakkab oma elu elama..paljuneb nagu umbrohi, meem. Nimelik (arutelu) 5. oktoober 2020, kell 19:31 (EEST)

Tere Teile Nimelik! Ma ei püüa Teie küsimistele ega ettepanekutele vastata ehk tulevikus jõuavad selleni aktiivsed vikipedistid- äkki! aga tegelikkuses ma ei usu, et vikipeedia vabatahtlikud ja ka toimetajad meelega ressursse kinni hoiavad, lihtsalt Teie näiteks täna vaatlete sünapseid, homme sipelgaid....kas te paugu pealt kohe sünapsid ka neile üle saate kanda ehee ei saa või vähemalt teaduse kaudu (aru võib vahel asjad õige kiiresti paika saada) sest teaduses on kehtivad teooriad ja hüpoteesid ja mudelid ja katsed ning protokollid katsete kirjeldamiseks ja avaldamiseks jne.... seda püüab ka vikipeedia ikkagi rakendada- tõendatuse huvides....

Näiteks kui ilmub artikli: Sünaps esiselga lõik, kus seisab näituseks, et:

Sünapseid on ajus rohkem, kui Linnuteel tähti. Et inimese aju neuronid suudavad luua üksteisega umbes sada triljonit kontakti ja Linnuteel on ca kaks korda kümme astmel kaksteist tähte, siis on Linnutee päris väike võrreldes meie ajuga. Pole siis ime, et meie aju nii paljuks võimeline on. Piltlikult vaadeldes on sünaps nagu wikipeedia link, mis erinevaid rakke elik lehekülgi ühendab....

Jah, muidugi minu viga. Minu esitatud info vorm ei olnud sobiv Vikipeedia entsüklopeedilise formaadiga. Aga info ise pärineb oma ala tippteadlaselt Mart Saarmalt: http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/mart-saarma/kuidas-remontida-aju/ Ma usaldan siin teadlast, ega kahtle tema pakutud võrdluses. Piltlikud võrdlused mu meelest aitavad seostada kuivade faktide rida, tuima terminoloogiat. Nõus, esiselg on selle info jaoks vale koht, mis ei muuda infot ennast valeks.Nimelik 22:40, 11 mai 2014

Tere Nimelik!

Ei see ei olnud viga, näituseks mina Teie poolt nimetatud tippteadlast ei tunne, püüdke alati viidata ja artikli esiselga võivad käia võrdlused vast küll ja küll ilmselt on see kooskõlas täna käibivate teooriatega... ja inimesi ma üldiselt tavaeluliselt usaldan küll aga minul kipub igas asjas oma arvamus ja ka teooria olema (ehk konkreetses kohas mitte) aga elus tuleb krutskeid ka ette võtame näituseks artiklist Maria Thun biodünaamilise põllunduse meetodi- jah proovisin meetodit sibulate, küüslaukude, tomatite ja salati ning kurkidega... kasvuvahend olid tõepoolest silmaga märgata aga see eestlase sirgselgsus ehk, kui soovite minu rumalus, kiuste (nimme) vahetan päevi ära ebasoodsamate vastu ja kasvavad taimed ka siis - sest mina tean, et taimed ja lapsed on kasvamiseks ja arenemiseks...

ma ei kirjuta siia, et minu arust närvid on hoopis lihastega koos näiteks 1 närv, 1 arter, 1 veen, 1 lümfisoon ma lihtsalt tunnen nii aga ilmselt on see tunne siiski vale ....

sünapsite esiselg on pooleli, sest niipalju kui mina aru saan võib tema ka tagasi põrkuda ja loope teha...

Mariina 12. mai 2014, kell 07:22 (EEST) alias Простота

Siis võib minul (tekkiski) ja ka mõnel teisel lugejal tekkida küsimus, kes need mõlemad arvukogud liitis, millise võrrandiga, millise mudeliga, neid on hulgim, inimese rakkude koguarv saadakse ka tuletatud mudeli alusel, seega ebatäpne, sest 1 cm kudet võib sisaldada erineva hulga rakkusid, millede mõõtmed võivad suuresti erineda (sõltuvalt katseloomast, tervislikust seisundist, meeleolust, mõõtmisajast ja vahenditest jne) ..... Edasi igas rakus käib oma elu ja omad molekulid ning aatomid ja bakterid, neid loetakse inimese iga raku kohta 10 leiduvat inimeses, aatomeid: An adult is made up of around 7,000,000,000,000,000,000,000,000,000 (7 octillion) atoms.

Nimelik! Kui närvirakud omavahel päriselt kokku ei puutu, kuidas nad siis ikkagi nii kindlalt koos püsivad!?

Mariina: miks Te eeldate, et nad koos ja veel kindlalt püsivad, kuhu neil minna on Teie arvates, nad on tihedalt ja koordineeritult ümbritsetud teiste rakkudega näiteks Schwanni rakud jne...

• Inimese üldise füsioloogia ja eluga seonduvalt ei oma närvisüsteem prioriteetset seisundit, teda kontrollivad ajuripats ning hüpotalamus (teooriate kohaselt) ning organismis levivad kasvusignaalid ja ka endokriinsüsteem ja egas asjata pole ka närvisüsteem jaotatud kaheks...

aga kui see kõik Teid tõesti väga huvitab (ma ei tea kuidas Teil inglise keelega on) siis lisan siinkohal kahe raamatu lingid....

• Nerve Cells and Nervous Systems: An Introduction to Neuroscience, Alan Geoffrey Brown,[1]

• Neurocytology.: Fine Structure of Neurons, Nerve Processes, and Neurological,Ennio Pannese,[2]

Artikkel Sünaps: Pole siis ime, et meie aju nii paljuks võimeline on.

Mariina: järjest huvitavamaks kisub, ajusurma korral võib inimese süda edasi töötada...... ja kuidas on sünapsit(d)ega lood teistel imetajatel, näiteks elevantidel või kaladel aga sääskedel, milline on nende "mälumehhanism", neil ju ka sünapsid ja geenid ja ensüümid ja mitmete inim ravimi katsetustes kasutatakse neid mudelina..

• Neuroscience. 2nd edition. Purves D, Augustine GJ, Fitzpatrick D, et al., editors. Sunderland (MA): Sinauer Associates; 2001.

[3]

Mariina 29. juuni 2013, kell 14:01 (EEST)

---

Esimeses lauses on 4 korda sidesõna või..Ilmselge liialdus. Lause võiks lihtsamateks osadeks teha... Näiteks: Sünaps on närvirakkude ühendus, mille kaudu kandub elektriimpulsi signaal ühest neuronist teise. Nimelik 17.juuni 2014

Võib-olla küll, et saaks paremini sõnastada, aga kui esimene lause on õige, siis ei ole sünaps ainult neuronite vahel. Andres (arutelu) 16. juuni 2014, kell 02:37 (EEST)

---

umbes 190 Å või 20 nanomeetri laiune

Miks need erinevates ühikutes on? Andres (arutelu) 11. jaanuar 2018, kell 01:59 (EET)

---

Mis tähendab "muutmata kujul"? Andres (arutelu) 13. jaanuar 2018, kell 17:25 (EET)