Liivimaa Maakrediitselts: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Maakrediidiseltsi asutaja ja direktor. |
Maakrediidiseltsi asutaja ja direktor. |
||
Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni, mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud. Piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või [[assessor]]it, üks sekretär ning ametnikud. |
Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni ([[Liivimaa Maakrediidiseltsi Eesti distrikti direktsioon|Eesti distrikti direktsioon]] ja Läti distrikti direktsioon), mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud. Piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või [[assessor]]it, üks sekretär ning ametnikud. |
||
Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning [[sekvestreerimine|sekvestri]] all olevate mõisate üle [[järelevalve]] teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant. |
Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning [[sekvestreerimine|sekvestri]] all olevate mõisate üle [[järelevalve]] teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant. |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
Selts andis [[pantkiri|pantkirja]] alusel [[laen]]usid [[Liivimaa]] [[eramõis]]nikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest [[Talude päriseksostmine|ostsid talusid päriseks]]. |
Selts andis [[pantkiri|pantkirja]] alusel [[laen]]usid [[Liivimaa]] [[eramõis]]nikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest [[Talude päriseksostmine|ostsid talusid päriseks]]. |
||
1932 liideti selts [[Eestimaa Maakrediitselts]]iga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina. |
1932. aastal liideti selts [[Eestimaa Maakrediitselts]]iga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina. |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 4. oktoober 2020, kell 20:27
Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts[1] oli aastatel 1802–1932 Liivimaal tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank)[2].
Krediidiseltsi loomise mõtte käis välja Friedrich Wilhelm von Taube 1789. aasta Liivimaa maapäeval. Friedrich Wilhelm von Taube oli ka Liivimaa Maakrediidiseltsi asutaja ja direktor.
Maakrediitseltsi tegevust juhtis ülemdirektsioon ja kaks piirkondlikku direktsiooni (Eesti distrikti direktsioon ja Läti distrikti direktsioon), mis asusid Riias ja Tartus. Ülemdirektsiooni liikmeteks olid ülemdirektor, kaks nõunikku, üks arveametnik ning sekretär ning ülejäänud ametnikud. Piirkondlikke direktsioone juhtis direktor, kellele lisaks olid ametis kaks kaasistujat või assessorit, üks sekretär ning ametnikud.
Ülemdirektsiooni ülesandeks oli jälgida korralduste täitmist ning kontrollida piirkondlike direktsioonide tegevust. Piirkonna direktsioonid tegelesid: laenude andmine, rendirahade vastuvõtt ning väljamaksmine, võlgade sissenõudmine ning sekvestri all olevate mõisate üle järelevalve teostamine. Direktsiooniliikmed valiti ametisse üldkoosolekul iga kolme aasta tagant.
Selts andis pantkirja alusel laenusid Liivimaa eramõisnikutele. Hiljem andis selts laenusid ka talupoegadele, kes seltsile panditud mõisatest ostsid talusid päriseks.
1932. aastal liideti selts Eestimaa Maakrediitseltsiga, kus jätkas tööd Eestimaa Maakrediitseltsi Tartu agentuurina.
Viited
- ↑ Eesti Entsüklopeedia. 5. köide: Käolised–Mute. Tartu: Loodus, 1935, lk 409.
- ↑ Liivimaa Maakrediitselts (fondi nr 2469) Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis (vaadatud 04.11.2015)