Viisiütlev kääne: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
== Soome keeles == |
== Soome keeles == |
||
Soome keeles on kolme haruldasemat käänded: viisiütlev, [[Alalütlev kääne|alaütlev]] (adessiiv) ja [[Kaasaütlev kääne|kaasütlev]] (komitatiiv). Viisiütlev kääne vastab küsimusele "mismoodi?" ja "kuidas?". Tavapäraselt see esineb mitmuses va. ''kuljimme jalan' (ek. "kulgesime jalgsi"). Käänet kasutatakse ka väljendama viisi, kuidas tegevus sooritatakse, nt. ''kuljimme laulaen'' (ek. "kulgesime lauldes") ja ''hän lähti ihmetellen'' (ek. "ta läks imestades"). |
Soome keeles on kolme haruldasemat käänded: viisiütlev, [[Alalütlev kääne|alaütlev]] (adessiiv) ja [[Kaasaütlev kääne|kaasütlev]] (komitatiiv). Viisiütlev kääne vastab küsimusele "mismoodi?" ja "kuidas?". Tavapäraselt see esineb mitmuses va. ''kuljimme jalan'' (ek. "kulgesime jalgsi"). Käänet kasutatakse ka väljendama viisi, kuidas tegevus sooritatakse, nt. ''kuljimme laulaen'' (ek. "kulgesime lauldes") ja ''hän lähti ihmetellen'' (ek. "ta läks imestades"). |
||
Moodustamine toimub niimoodi, et käände lõpp ''-n'' liidetakse nõrga mitmusevormiga: |
Moodustamine toimub niimoodi, et käände lõpp ''-n'' liidetakse nõrga mitmusevormiga: |
Redaktsioon: 4. oktoober 2020, kell 03:53
Viisiütlev ehk instruktiiv on (tegutsemis)viisi väljendav kääne, mis on soome, eesti ja turgi keeldes. Tegelikult viisiütlev on olemas eesti keeles ainult väljenditena nagu käsitsi, jalgsi, pikisilmi, värisevi käsi, läbinisti, õigesti (vrd. soome keeles: käsin, jaloin, pitkin silmin, värisevin käsin, läpikotaisin, oikein).
Soome keeles
Soome keeles on kolme haruldasemat käänded: viisiütlev, alaütlev (adessiiv) ja kaasütlev (komitatiiv). Viisiütlev kääne vastab küsimusele "mismoodi?" ja "kuidas?". Tavapäraselt see esineb mitmuses va. kuljimme jalan (ek. "kulgesime jalgsi"). Käänet kasutatakse ka väljendama viisi, kuidas tegevus sooritatakse, nt. kuljimme laulaen (ek. "kulgesime lauldes") ja hän lähti ihmetellen (ek. "ta läks imestades").
Moodustamine toimub niimoodi, et käände lõpp -n liidetakse nõrga mitmusevormiga:
oma | omi- | omin |
silmä | silmi- | silmin |
paljas | paljai- | paljain |
jalka | jaloi- | jaloin |
arka | aroi- | aroin |
Kui tegusõna tüvi lõpeb e-ga, muudub see käändes i-ks, nt. lukea -> lukien; itkeä -> itkien.
Soome keeles rääkides kasutatakse tihti instruktiive kui abisõnu, nt. hiukan ("natukene"), harvoin ("harva"), hitaammin ("aeglaselt"), enemmän ("enam", "rohkem"), alun perin ("algsi"), samoin ("samuti"), tarkoin ("täpselt", "hoolikalt"), takaperin ("tagurpidi"), niin ("nii"), noin ("nõnda", "umbes") näin ("niimoodi", "sedaviisi") kuin ("kui"), kuinka ("kuidas"), aivan ("täiega", "lausa"), tyystin ("täiesti") varsinkin ("eriti", "päris"), väkisin ("jõuga"), läpikotaisin ("läbinisti"), oikein ("õigesti"), ylen ("väga").
Turgi keeled
Türgi keeles instruktiivi lõpp on -le, nt. Trenle geldim "Sõitsin rongiga".
Allikad
- HARVINAISET SIJAMUODOT (soome keeles)
- EKSS Viisiütlev
- Tapasijat (soome keeles)