Ajaloolise Perspektiivi Fond: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Elmar värs (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Venemaa liitlasriikides Valgevenes ja Kasahstanis käivitati 2015. aastal projekt "Rahvusriiklik identiteet Euraasia majandsusliidu riikides." Projekti eesmärkideks oli tasalülitada nende riikide elanike ajaloolist teadvust Venemaa omaga. APFi enda sõnul: "Projekti eesmärk on välja töötada viisid ja meetodid Euraasia majandusliidu riikide ajaloomälu revideerimise vastu võitlemiseks, võidelda nende riikide ajaloo revideerimise katsetega, töötada välja soovitused nende riikide rahvaste Venemaa sõbraliku rahvusliku identiteedi tugevdamiseks, vastanduda II maailmasõja tulemuste revideerimisele, võidelda natsismi ülistamise ja tema toetajate vastu."<ref>http://www.fiip.ru/pro/414767/</ref> |
Venemaa liitlasriikides Valgevenes ja Kasahstanis käivitati 2015. aastal projekt "Rahvusriiklik identiteet Euraasia majandsusliidu riikides." Projekti eesmärkideks oli tasalülitada nende riikide elanike ajaloolist teadvust Venemaa omaga. APFi enda sõnul: "Projekti eesmärk on välja töötada viisid ja meetodid Euraasia majandusliidu riikide ajaloomälu revideerimise vastu võitlemiseks, võidelda nende riikide ajaloo revideerimise katsetega, töötada välja soovitused nende riikide rahvaste Venemaa sõbraliku rahvusliku identiteedi tugevdamiseks, vastanduda II maailmasõja tulemuste revideerimisele, võidelda natsismi ülistamise ja tema toetajate vastu."<ref>http://www.fiip.ru/pro/414767/</ref> |
||
2020. aastal möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Selleks puhuks on APFil kavas välja anda raamatusari "Tõde võidust" ("Правда Победы"). |
|||
"See sisaldab raamatuid, mille on kirjutanud Venemaa juhtivad teadlased - ajaloolased, rahvusvaheliste suhete eksperdid, diplomaadid, politoloogid jne. Iga raamat toob esile Teise maailmasõja ajaloo olulised aspektid tänapäevase Venemaa vaatevinklist. Artiklid ja materjalid põhinevad Venemaa ja välisriikide arhiivide dokumentaalsetel allikatel ning on varustatud dokumendilisadega. Sari avatakse tuntud APF raamatute kordustrükiga „Teise maailmasõja tulemus. Kes ja millal sõda alustas”ja“ Teise maailmasõja skoor. Idas on äikest.""<ref name=":0" /> |
"See sisaldab raamatuid, mille on kirjutanud Venemaa juhtivad teadlased - ajaloolased, rahvusvaheliste suhete eksperdid, diplomaadid, politoloogid jne. Iga raamat toob esile Teise maailmasõja ajaloo olulised aspektid tänapäevase Venemaa vaatevinklist. Artiklid ja materjalid põhinevad Venemaa ja välisriikide arhiivide dokumentaalsetel allikatel ning on varustatud dokumendilisadega. Sari avatakse tuntud APF raamatute kordustrükiga „Teise maailmasõja tulemus. Kes ja millal sõda alustas”ja“ Teise maailmasõja skoor. Idas on äikest.""<ref name=":0" /> |
||
APFi president on Natalja |
APFi president on [[Natalija Narotšnitskaja|Natalja Narotnitškaja]] ja peadirektor Vladimir Romanov. |
||
== Viited == |
|||
[[Kategooria:Venemaa organisatsioonid]] |
[[Kategooria:Venemaa organisatsioonid]] |
||
[[Kategooria:Venemaa infooperatsioonid ja propaganda]] |
[[Kategooria:Venemaa infooperatsioonid ja propaganda]] |
||
Redaktsioon: 1. oktoober 2020, kell 20:44
Ajaloolise Perspektiivi Fond (vene keeles Фонд исторической перспективы), täispika nimega Ajaloolise Perspektiivi Uurimise Fond (Фонд изучения исторической перспективы) on Kremli rahastatav ja juhitav Venemaa ajaloo-alane propaganda sihtasutus, mis asutati 2004. aastal Venemaa Riigiduuma liikme ajaloodoktor Natalja Narotšnitskaja poolt.
APFi eesmärkideks on "panustada Venemaa intellektuaalsete, rahaliste ja teaberessursside koondamisse, et taastada Venemaa vaimne ja majanduslik jõud;
edendada moraalset taastumist ja ühiskonna ühtsuse tugevdamist, tsiviilõiguse kasvu, võttes arvesse Venemaa rahvuskultuuri iseärasusi; moodustada objektiivne rahvusvaheline inforuum Venemaa ümber."[1] Oma kodulehel sõnastatakse enda missioon: "Ajaloolise perspektiivi fond on 2004. aastal asutatud intellektuaalne keskus, mis on loodud selleks, et tõkestada Venemaa ajaloo võltsimisi ja aidata kujundada positiivne kuvand Venemaast Euroopa ja maailma avaliku arvamuse silmis. Pole saladus, et kaasaegses maailmas on ajalugu riikidevahelise vastasseisu valdkond. Ilma mineviku teadmiste ja mõistmiseta on võimatu edasi liikuda. Ilma ajaloota pole olemas olevikku ega tulevikku. Ajaloolise Perspektiivi Fondi tegevus põhineb rahvuslikult orienteeritud konservatismi põhimõtetel. APF missioon on luua minevikul põhinev olevik, pakkudes seost Venemaa suure ajaloo ja selle suure tuleviku vahel. Fond ei tegele mitte ainult Venemaa ajaloolise pärandi ajakohastamisega, vaid ka Venemaa välis- ja sisepoliitika põhimõtteliselt uute lahenduste väljatöötamisega, mis põhineb vene väärtuste konservatiivsel alusel ja meie ajaloo kogemustel."[2]
Aastal 2008 korraldas APF Eestis ja Lätis uuringu rahvusvähemuste olukorra kohta, mida viis Eestis läbi Inimõiguste Teabekeskus, keda Eesti Kaitsepolitsei on nimetanud Venemaa mõjuagendiks.[3] Tulemusena ilmus raamat “Lätis ja Eestis rahvusvähemuste õiguste probleemid” vormis, mille venekeelse väljaande esitlus toimus 28. juulil 2009 Moskvas ja ingliskeelse väljaande esitlus 10. detsembril 2009 Brüsselis, Euroopa Parlamendi pressikeskuses. APF on rünnatud ka Läti võime, kes mõistsid inimsusvastastes kuritgeudes süüdi endise Nõukogude partisani Vassili Kononovi. Kononovit õigustav raamat "Poliitika versus ajalugu. Partisan Kononovi juhtum" esitlus toimus novembris 2011 Peterburis. APF on rünnanud ka kohtupidamist endise Serbia presidendi Slobodan Milosevici üle - “Paroodia õiglusest. Slobodan Milosevici vastane Haagi kohus” (2010).[4]
2015. aastal peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt viis APF ellu projekti "Krimm Venemaa ajaloolises mälus". Projekti eesmärgiks oli kujutada Krimmi, kui Venemaa ajaloolist ja orgaanilist osa.[5] Samal aastal käivitati projekt "Teine maailmasõda. Faktid ja tõlgendamine", mille eesmärgiks oli seista vastu "Lääne katsetele kasutada ajalugu poliitilistel eesmärkidel, vähendada Venemaa rahvusvahelist mõju, moonutades ajaloolisi fakte, asendades sõja tõelised põhjused ja tulemused."[6]
Venemaa liitlasriikides Valgevenes ja Kasahstanis käivitati 2015. aastal projekt "Rahvusriiklik identiteet Euraasia majandsusliidu riikides." Projekti eesmärkideks oli tasalülitada nende riikide elanike ajaloolist teadvust Venemaa omaga. APFi enda sõnul: "Projekti eesmärk on välja töötada viisid ja meetodid Euraasia majandusliidu riikide ajaloomälu revideerimise vastu võitlemiseks, võidelda nende riikide ajaloo revideerimise katsetega, töötada välja soovitused nende riikide rahvaste Venemaa sõbraliku rahvusliku identiteedi tugevdamiseks, vastanduda II maailmasõja tulemuste revideerimisele, võidelda natsismi ülistamise ja tema toetajate vastu."[7]
2020. aastal möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Selleks puhuks on APFil kavas välja anda raamatusari "Tõde võidust" ("Правда Победы").
"See sisaldab raamatuid, mille on kirjutanud Venemaa juhtivad teadlased - ajaloolased, rahvusvaheliste suhete eksperdid, diplomaadid, politoloogid jne. Iga raamat toob esile Teise maailmasõja ajaloo olulised aspektid tänapäevase Venemaa vaatevinklist. Artiklid ja materjalid põhinevad Venemaa ja välisriikide arhiivide dokumentaalsetel allikatel ning on varustatud dokumendilisadega. Sari avatakse tuntud APF raamatute kordustrükiga „Teise maailmasõja tulemus. Kes ja millal sõda alustas”ja“ Teise maailmasõja skoor. Idas on äikest.""[2]
APFi president on Natalja Narotnitškaja ja peadirektor Vladimir Romanov.