RSA (algoritm): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
|||
3. rida: | 3. rida: | ||
'''RSA''' (Rivest-Shamir-Adleman) on [[Avalik võtmesüsteem|avaliku võtmesüsteemiga]] [[Krüpteerimine|krüpteerimise]] [[algoritm]] [[andmeedastus]]es. |
'''RSA''' (Rivest-Shamir-Adleman) on [[Avalik võtmesüsteem|avaliku võtmesüsteemiga]] [[Krüpteerimine|krüpteerimise]] [[algoritm]] [[andmeedastus]]es. |
||
Aastal [[1977]], natuke aega pärast seda, kui oli esitatud avaliku võtmesüsteemi idee, koostasid kolm matemaatikut [[Ron Rivest]], [[Adi Shamir]] ja [[Len Adleman]] näite sellest, kuidas sellist meetodit saaks kasutada. Nende auks nimetati meetod RSA skeemiks. See süsteem kasutab salajast ja avalikku võtit. RSA |
Aastal [[1977]], natuke aega pärast seda, kui oli esitatud avaliku võtmesüsteemi idee, koostasid kolm matemaatikut [[Ron Rivest]], [[Adi Shamir]] ja [[Len Adleman]] näite sellest, kuidas sellist meetodit saaks kasutada. Nende auks nimetati meetod RSA skeemiks. See süsteem kasutab salajast ja avalikku võtit. RSA oli kõige populaarsem meetod avaliku võtme krüpteerimiseks ja [[digitaalallkiri|digitaalseks allkirjastamiseks]], Eesti kasutab nüüd [[Elliptiline krüptograafia|elliptilist krüptograafiat]]. |
||
==Võtmete loomine== |
==Võtmete loomine== |
Viimane redaktsioon: 1. oktoober 2020, kell 16:11
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
RSA (Rivest-Shamir-Adleman) on avaliku võtmesüsteemiga krüpteerimise algoritm andmeedastuses.
Aastal 1977, natuke aega pärast seda, kui oli esitatud avaliku võtmesüsteemi idee, koostasid kolm matemaatikut Ron Rivest, Adi Shamir ja Len Adleman näite sellest, kuidas sellist meetodit saaks kasutada. Nende auks nimetati meetod RSA skeemiks. See süsteem kasutab salajast ja avalikku võtit. RSA oli kõige populaarsem meetod avaliku võtme krüpteerimiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks, Eesti kasutab nüüd elliptilist krüptograafiat.
Võtmete loomine[muuda | muuda lähteteksti]
- Alustuseks valitakse kaks erinevat algarvu p ja q.
- Algarvud korrutatakse omavahel; n = pq.
- Arvutatakse φ(n) = φ(pq) = φ(p)φ(q) = (p − 1)(q − 1).
- Valitakse eksponent e nii, et SÜT(e, φ(n)) = 1. Teisisõnu peavad e ja φ(n) olema kaasalgarvud.
- Arvutatakse e pöördarv moodulis φ(n); d ≡ e−1 (mod φ(n)). Selleks saab kasutata laiendatud Eukleidese algoritmi.
Täisarvupaar (e, n) on avalik võti ja (d, n) privaatne võti.
Krüptimine ja dekrüptimine[muuda | muuda lähteteksti]
Sõnumi M saab krüptida valemiga
- ehk , kus .
Dekrüptimine toimub vastupidi:
- .
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Heikki Vallaste "RSA (Rivest-Shamir-Adleman)" e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat