Karusnahk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Juba [[renessanss|renessansiajastust]] peale märkis karusnahk prestiiži ning valge [[hermeliin]] oli lubatud vaid kuninglikule soole.<ref name="Lõugas, 2002" /> |
Juba [[renessanss|renessansiajastust]] peale märkis karusnahk prestiiži ning valge [[hermeliin]] oli lubatud vaid kuninglikule soole.<ref name="Lõugas, 2002" /> |
||
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokkmüts]]. |
Karusnahast valmistatud müts muutus [[19. sajand]]i teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.<ref name="Lõugas, 2002" /> Kerjus või [[kehvik]] karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas [[nokkmüts]].<ref name="Lõugas, 2002" /> Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest.<ref name="Lõugas, 2002" /> |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
Redaktsioon: 1. oktoober 2020, kell 01:02
Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.
Kasutatakse rõivaste, tarbe- ja dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ja parkimise lõppsaadusena.
Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ning valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.[1]
Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.[1] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokkmüts.[1] Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest.[1]